«Ortalyq Azııaǵa sý daǵdarysy jaqyndap keledi me?» -respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Ortaq pikirler tanytyldy» atty maqala jaryq kórdi. Onda keshe Parlament Senatynyń Tóraǵasy Qaırat Mámı TMD Parlamentaralyq Assambleıasynyń 20 jyldyǵyna baılanysty Dostastyq elderi Parlamentaralyq Assambleıasy Keńesiniń otyrysyna qatysatyn parlamenttik delegatsııalardyń basshylarymen birqatar ekijaqty kezdesýler ótkizgendigi aıtylady.Reseı Federatsııasy Federaldy Jınalysy Federatsııa Keńesiniń Tóraıymy, TMD PAA Keńesiniń Tóraıymy Valentına Matvıenkomen kezdesýde Q.Mámı Dostastyq parlamentshileriniń osy kezdesýiniń ereksheligine toqtaldy. 1992 jylǵy 27 naýryzda Almatyda TMD Parlamenttik Assambleıasyn qurý týraly kelisimge qol qoıǵan. Q.Mámı Prezıdent N.Nazarbaevtyń bastamasymen Dostastyqty qurý týraly 1991 jylǵy jeltoqsan aıyndaǵy Almaty deklaratsııasy burynǵy keńestik keńistiktegi yntymaqtastyq pen tatý kórshilestiktiń negizin qalaǵanyn eske saldy. Parlamenttik qurylymnyń qurylýy TMD-ǵa qatysýshy elderdiń ózara is-qımylyna zańnamalyq negiz qalyptastyrýǵa yqpal etti.
Osy basylymnyń jazýynsha, aıbyndy armııamyzdyń beıbitshilik týyn jelbiretken jaýyngerleri Táýelsiz elimizdi, keń-baıtaq jerimizdi, aıdyn shalqar kólimizdi kóziniń qarashyǵyndaı qorǵap tur, qorǵaı beredi de. Osydan jıyrma jyl buryn tusaýyn kesken Qarýly Kúshterimizdiń búginde qanaty qataıyp, buǵanasy bekidi. Alys-jaqyn sheteldik áriptesterimen básekege túsýge tolyq múmkindik aldy. Árıne, munyń bári ońaılyqpen kelmegeni belgili. Kelmeske ketken Keńes odaǵy tarap, Táýelsizdiktiń araıly aq tańy atqan shaqta qurylǵan qazaq armııasy egemen elimizben birge damyp qalyptasty. Qazaqstan Táýelsizdik alǵan tusta derbes qarýly kúshterdiń bolmaýy betpe-bet kelgen syn-qaterlerdiń biri edi. Sol qaterden aman-saý shyǵý úshin kún tártibinde: «Elimizge qandaı armııa kerek? Onyń keleshegi qandaı bolmaq? Uıymdastyrý qurylymy qandaı bolýy tıis? Qajetti kásibı mamandardy qaıdan alamyz? Bizdiń strategııalyq odaqtasymyz kim? Strategııalyq kúshter men ıadrolyq qarýdy ne isteımiz?» degen suraqtar turdy. Sonymen atalǵan máseleler qalaı sheshildi. Ony «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qazaqstan armııasy» atty maqaladan oqyńyzdar.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Ortalyq Azııaǵa sý daǵdarysy jaqyndap keledi me?» atty maqala basty. Basylymnyń jazýynsha, álemdegi sý tapshylyǵyna uryný qaýpi bar aımaqtardyń qataryna Ortalyq Azııa aımaǵy da jatqyzylady. Aldaǵy 15-20 jyldyń ishinde Ortalyq Azııa aımaǵyndaǵy sý resýrstary úsh esege deıin azaıady. Sarapshylardyń boljaýynsha, sol ýaqytta Ortalyq Azııa elderiniń arasynda sý úshin saıası tartys bastalyp, onyń arty áskerı qaqtyǵysqa ulasýy múmkin. Tipti qazirdiń ózinde sý máselesi Ortalyq Azııa respýblıkalarynyń memleketaralyq qarym-qatynastaryndaǵy potentsıaldy problemalardyń birine aınalyp otyr.
Sondaı-aq osy basylym Elbasynyń tapsyrmasymen elimizdiń iri megapolısteri men oblys ortalyqtarynda qurylǵan azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrady degen qorlardyń jumysy búginde turaqtana almaı jatqandyǵyn jazady. Sonyń saldarynan azyq qory qoımada kóbirek turyp qalyp, onyń aldy búlinip te jatqan kórinedi. Bárinen buryn osy fakti jyl basynan beri azyq-túliktiń 1,2 paıyzǵa qymbattaýyna yqpal etken. Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Evgenıı Amannyń aıtýynsha, munyń bárine aıypty - isine jaýapsyz áleýmettik-kásipkerlik korporatsııa men jergilikti arnaıy komıssııa. Bul másele jóninde keńirek bilgińiz kelse, «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Shaban sheshimder shyǵynǵa batyrady» atty maqalany qarańyz.
***
31 mamyr Qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni. Osyǵan oraı Úshtóbe qalasynyń Bastóbe taýynyń eteginde departatsııalanǵan etnos ókilderi alǵys retinde eskertkish ornatpaq. Bul týraly Almatydaǵy Káristerdiń mýzykalyq komedııa teatrynda ótken káris ulty ókilderiniń jıynynda Qazaqstan káristeri qaýymdastyǵynyń vıtse-prezıdenti Georgıı Kan málim etti. Onyń sózinshe, kóptegen jyldardan beri deportatsııalanǵan káristerdiń urpaqtary Bastóbe taýynyń etegin qasıet sanap, qadir tutyp keledi. Sonaý 1937 jyly Qıyr Shyǵystan qazaq jerine kúshtep kóshirilgen júzdegen otbasylar tap osy jerde, ıaǵnı Úshtóbe temirjol stansysyna túsirilgen. Bul týraly «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Ot blagodarnyh potomkov» atty materıaldan oqyńyzdar.
