Ortalyq Azııaǵa aldaǵy ýaqytta sý tapshylyǵy qaýpi tónýi múmkin
Bul týraly búgin Islam yntymaqtastyq uıymy sý strategııasyn qurý jónindegi keńestiń ekinshi májilisinde Araldy qutqarý halyqaralyq qorynyń tóraǵasy Saǵıt Ibatýllın málim etti.
«Sońǵy 50 jylda muzdyqtardaǵy sý qorlary 25 paıyzdan astamǵa qysqardy. Bul úderis áli de jalǵasyp keledi. Al mamandardyń boljamy boıynsha, 2025 jylǵa qaraı myńǵa tarta shaǵyn muzdyqtar joǵalyp, muzdaný alańy 25 paıyzǵa qysqarady, muz qorlary da kemıdi. Bul jerústi ózenderiniń qoryna da áser etedi. Máselen, bizdiń mamandarymyzdyń boljamdary boıynsha 2050 jylǵa qaraı Ámýdarııa sý shoǵyrynyń aýqymy 10-15 paıyzǵa, Syrdarııa sý shoǵyry - 6-10 paıyzǵa tómendeıdi», - deıdi Saǵıt Ibatýllın. Onyń aıtýynsha, sý resýrstarynyń tapshylyǵyna Ortalyq Azııadaǵy álemdik úrdisti basyp ozyp kele jatqan halyqtyń shapshań ósimi de áser etedi. Máselen, sońǵy 30 jylda bul ósim jylyna 7 paıyzdy quraǵan. Al qazirgi tańda 2 paıyzǵa deıin tómendegenimen, áli de ósim kórsetkishi saqtalýda. «Halyqtyń ósimi ekonomıkany da údete túsedi. Bunyń ózi sý resýrstaryna tehnogendik aýyrtpashylyqty arttyrady. Sonymen qatar, Ortalyq Azııada ortasha úlestik sýmen qamtýdyń tómendeýi qarqyndy bolyp otyr. Sońǵy 40 jylda bul kórsetkish bir adamǵa bir jylǵa 6 myń tekshemetrden 2,2 myń tekshemetrge deıin azaıdy. Al halyqtyń qazirgi ósimine shaqsaq, 2030 jylǵa qaraı bul kórsetkish alańdaýshylyq jaǵdaı sanalatyn 1,7 myń tekshemetrge deıin jetedi. Bul kórsetkish BUU tarapynan sýdyń jetkiliksiz qamtylýy retinde baǵalanatyny aıqyn», - deıdi S. Ibatýllın.
