Ortalyq Azııa kompanııalary bizdiń ınnovatsııamyzdan paıda taba alady – Ulybrıtanııanyń saýda komıssary Kenan Poleo
Sonymen qatar Birikken Koroldik elimizdiń TOP-10 ınvestorynyń qataryna kiredi. 2005 jyldan beri bul el Qazaqstanǵa shamamen 16,5 mlrd dollar tikeleı ınvestıtsııa salyndy. Ulybrıtanııanyń Ortalyq Azııadaǵy saýda strategııasy, Astana men Londonnyń saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyǵyn keńeıtý keleshegi, Birikken Koroldiktiń Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn damytý qadamy jaıly Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azııa boıynsha saýda jónindegi brıtandyq komıssar Kenan Poleo QazAqparat tilshisine bergen eksklıýzıvti suhbatynda tarqata aıtyp berdi.
- Ulybrıtanııanyń saýda strategııasy jaıly aıtyp berseńiz... London óz múddesin qalaı qorǵaıdy, óziniń saýda qatynasyndaǵy basty ustanymy ne, Ortalyq Azııada saýda saıasatyn júzege asyrý barysynda qandaı jańa quraldar qoldanady?
- Ortalyq Azııa brıtandyq bıznes úshin óte qarqyndy ári tıimdi óńirlerdiń biri. Bizdiń óńir elderimen ekijaqty qarym-qatnyasymyz myǵym ári nyǵaıýyn jalǵastyra túsýde. Ulybrıtanııa óz bıznesine eksportty eki esege arttyrýǵa jáne 2030 jylǵa qaraı jyl saıynǵy álemdik eksporttyń jalpy kólemin 1 trln fýnt sterlıngke (1 1,27 trln dollar – red. eskertpesi) deıin arttyrýǵa kómektesýge tyrysady. Qarqyndy damyp kele jatqan jáne ártaraptandyrylǵan ekonomıkasy bar bul aımaq brıtandyq eksporttaýshylarǵa zor múmkindikter beredi jáne eksporttyq ambıtsııalarymyzdy júzege asyrýǵa kómektesýde mańyzdy ról atqarady.
Taıaýda Qazaqstanǵa jasaǵan saparym barysynda Ulybrıtanııa men Ortalyq Azııa kásiporyndary arasyndaǵy áriptestik qarym-qatynastyń qanshalyqty tabysty bolatynyn kórsetetin brıtandyq kóptegen ınnovatsııalyq kompanııalarmen kezdestim.
Óńirdiń úlken áleýeti bar jáne biz erejelerge negizdelgen halyqaralyq júıege odan ári yqpaldasýdy qoldaýǵa daıynbyz. Ulybrıtanııa «jasyl» tehnologııalar, taý-ken ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy, qarjy ónimderi men qyzmetteri, bilim berý sııaqty salalarda álemdik deńgeıdegi tájirıbeni usynady. Ulybrıtanııamen seriktestiktiń arqasynda Ortalyq Azııa kompanııalary bizdiń ınnovatsııalarymyzdan paıda kóre alady.
- Sońǵy 3 jylda Ulybrıtanııanyń Ortalyq Azııa elderimen saýda-sattyǵyndaǵy keıbir qubylmalyqty baıqadyq. Máselen, 2021 jyldyń qorytyndysynda brıtan-ózbek saýda-sattyǵynyń ósimi 2020 jylmen salystyrǵanda 2 eseden astamǵa baıqaldy. Al ótken jyly saýda-sattyq kólemi 37 paıyzǵa jýyq tómendedi. Qazaqstanǵa qatysty aıtar bolsaq, 2022 jyly saýda-sattyq aınalymynyń artýy 40 paıyz boldy. Mundaı turaqsyzdyqty qalaı túsindirer edińiz ?
- Saýda qubylmalyǵyna ınflıatsııa, koronavırýs ınfektsııasynyń uzaqqa sozylǵan áseri, keıbir taýar qunynyń artyp, al endi keıbir taýarlar baǵasynyń tómendeýi syndy birneshe faktor áser etti. Munyń bári saýda-sattyq kórsetkishimizge yqpal etedi. Degenmen, biz shyn máninde saýdany arttyrýǵa múddelik tanytamyz. Jáne de biz kóp nárse jasap ta jatyrmyz. Ulybrıtanııa men Ózbekstan arasyndaǵy saýda-sattyq qatynasy tamasha úlgi bola alady. Eki eldiń saýdany damytý úshin birlese istep jatqan jumystaryn maqtan tutamyn. Ótken jyly Tashkentte 26-shy Ózbek-Brıtan saýda jáne ónerkásip keńesi (UBTIC) ótti jáne ol ekijaqty saýda-sattyq pen ınvestıtsııany ilgeriletý ári arttyrý múmkindikterin talqylaý úshin tamasha alań boldy. Bul iskerlik baılanystardyń nyǵaıýynyń anyq kórinisi de.
- Taıaý ýaqytta Ulybrıtanııa men Qazaqstan jańa býyn qujatyna – Strategııalyq seriktestik jáne yntymaqtastyq kelisimine qol qoıady. Osynaý kelisimniń eki el arasyndaǵy saýda yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýdaǵy áleýeti jaıynda aıtyp berseńiz.
– Strategııalyq seriktestik jáne yntymaqtastyq týraly kelisim yntymaqtastyqty keńeıtý úshin negiz qalaıdy jáne bizdiń Qazaqstanmen saýdaǵa degen kózqarasymyzdy jańartý múmkindigin qamtamasyz etedi. Qujat dıalog ornatý jolymen yntymaqtastyqty keńeıtý arqyly bir-birimizben saýda jasaý qabiletimizdi kórsetedi. Ol DSU erejelerin rastaý jáne transshekaralyq saýdany yryqtandyrý esebinen Ulybrıtanııa men Qazaqstan arasyndaǵy saýdany odan ári damytýǵa yqpal etetin bolady.
Ulybrıtanııa men Qazaqstan arasynda bul kelisimnen tys bilim, aýyl sharýashylyǵy, ekologııalyq taza energııa jáne óte mańyzdy paıdaly qazbalar syndy basym sektorlar myqty. Syrtqy ister mınıstri (Djeıms Kleverlı – red. eskertpesi) taıaýda, naýryz aıynda Astanaǵa sapary barysynda óte mańyzdy paıdaly qazbalar jáne «jasyl» sýtegi salalaryndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý jónindegi ózara túsinistik týraly qosymsha memorandýmǵa qol qoıdy.
- Jańa kelisim jasasý úshin Ortalyq Azııanyń taǵy qandaı elderimen kelissóz júrgizip jatyrsyzdar? Kelissózderdiń aıaqtalýyn qaı ýaqytta kúte alamyz ?
- Biz Ortalyq Azııamen saýda qatynastarymyzdy odan ári damytýǵa jáne tereńdetýge múddelimiz. Bul bıznesti júrgizý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaýdan bastalady. Sońǵy mysal retinde Ulybrıtanııanyń Ózbekstannyń DSU-ǵa kirýin tabandy túrde qoldaıtyndyǵyn keltirýge bolady. Bul erejege negizdelgen halyqaralyq saýdany yntalandyrýǵa jáne ózbek pen brıtandyq kompanııalar úshin iskerlik ortany jaqsartýǵa múmkindik beredi. Biz búkil óńirdegi saýda baılanystaryn damytýǵa erekshe nazar aýdarýdy jalǵastyramyz.
- Ulybrıtanııa aımaqtyq órkendeýdi arttyrý úshin Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn jáne onymen baılanysty jobalardy damytý boıynsha qadam jasap jatyr ma ?
- «Orta dáliz» Transkaspıı kólik jobasy Túrkııa arqyly jáne odan ary búkil óńirmen baılanysty jaqsartý esebinen saýdanyń turaqtylyǵyn arttyrýǵa kómektese alady. Ulybrıtanııa úshin bul – ınfraqurylymdy ınvestıtsııalarmen járdemdesip qana qoımaı, Ortalyq Azııa úshin boljamdy ekonomıkalyq logıstıkalyq joldy qurý jónindegi saıası kelisimdi qoldaý múmkindigi. Ózbekstan, Tájikstan jáne Qyrǵyzstan da barynsha tómen tarıf pen Ulybrıtanııaǵa taýar eksporttaýshy elder úshin shyǵý tegi erejesine óte qaraıym talaptardy kózdeıtin, olardy saýdaǵa ári ekonomıkaǵa yntalandyrýǵa kómektesetin jańa «Damýshy elder úshin saýda syzbasynan» (DCTS) paıda tabady.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
