Ortalyq Azııa klımattyń ózgerýinen 500 mln dollar shyǵynǵa batady
«Azııa damý banki sarapshylarynyń málimetinshe, Ortalyq jáne Batys Azııada klımattyń ózgerýinen keletin boljamdy shyǵyn mynadaı bolmaq: Ortalyq Azııadaǵy klımattyń ózgerý áserinen oryn alatyn ortasha shyǵyn 2010 jyly shamamen jylyna 1,5 mln dollarǵa baǵalansa, 2050 jylǵa qaraı jylyna 547 mln, al 2100 jyly 1,796 mln dollarǵa artatyny kútiledi», - dedi ol «Ortalyq Azııa men Qazaqstandaǵy turaqty «jasyl» ósimdi qamtamasyz etýdegi halyqaralyq yntymaqtastyqty damytý» taqyrybyndaǵy sessııa barysynda.
Onyń atap ótýinshe, Qazaqstan sońǵy jyldary jasyl ekonomıka, jasyl energetıka salasynda aıtarlyqtaı tájirıbe jınaqtady jáne onymen óńirdegi kórshilerimen bólisýge daıyn.
«Tájirıbemiz Ortalyq Azııa elderiniń úkimettik emes uıymdary úshin de qyzyqty ári tartymdy. Biz olarmen Ortalyq Azııanyń jasyl ekonomıka jáne turaqty damý habyn qurý múmkinshiligin talqylaýǵa kiristik. Óńir úshin «jasyl» yntymaqtastyqtyń mańyzy nede? Kásipkerlerdi tartpaı, ekologııaǵa baǵdarlanǵan bıznesti damytpaı, jasyl tehnologııalardy, jasyl qarjylandyrýdyń quqyqtyq tetikterin taratpaı Ortalyq Azııa elderiniń ortaq ekologııalyq, sý jáne azyq-túlik problemalaryn sheshý múmkin emes», - dedi A.Soloveva.