Ortalyq Azııa elderi kásipodaqtary keńesiniń Bas hatshysy saılandy
«Ortalyq Azııa elderiniń kásipodaqtar keńesi Ortalyq Azııa aımaǵyndaǵy 15 mıllıonnan astam jumyskerdiń laıyqty eńbek standarttary men ádil jalaqyǵa qol jetkizý jolyndaǵy yntymaǵyn nyǵaıtýǵa jáne halyqaralyq kásipodaq yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýǵa yqpal etýge nıetti. Biz birigip Keńes múshelerine ortaq maqsat – eńbek adamynyń múddeleri men quqyqtaryn qorǵaýdy kózdep otyrmyz. Keńes bastamalaryn halyqaralyq kásipodaq qozǵalysynyń barlyq alańdarynda ilgeriletý úshin óz bilimim men tájirıbemdi jumsaımyn», - dedi Satybaldy Dáýletalın.
Sondaı-aq, otyrysta Ortalyq Azııa elderiniń ulttyq kásipodaq ortalyqtary kóshbasshylarynyń otyrysynda uıymǵa jańa músheler – Qyrǵyzstan Kásipodaqtar federatsııasy men Mońǵolııa Kásipodaqtar konfederatsııasynyń jibergen ótinishterine sáıkes múshelikke engizý týraly sheshim qabyldandy.
Keńes múshelerine arnalǵan sózinde Halyqaralyq Eńbek uıymynyń Eýropa jáne Ortalyq Azııa bóliminiń jetekshisi Sergeıýs Glovatskas Halyqaralyq Eńbek uıymynyń (HEU) Ortalyq Azııa kásipodaqtaryn qoldaýdaǵy basymdyqtaryn aıtty jáne ulttyq kásipodaq ortalyqtary men jalpy Ortalyq Azııa elderi kásipodaqtary keńesiniń bastamalaryn ilgeriletý men damytýda jan-jaqty qoldaý kórsetýge daıyn ekendikterin atap ótti.
Óz kezeginde, Halyqaralyq kásipodaqtar konfederatsııasynyń jańa táýelsiz memleketterdegi baǵdarlamalar úılestirýshisi Anna Salnıkova áleýmettik áriptestik júıesinde aımaqtaǵy kásipodaqtardyń rólin kúsheıtý álemdegi geosaıası protsesterden týyndaǵan ekonomıkalyq daǵdarys yqpalynyń jaǵymsyz saldaryn jeńildetetinin aıtty.
Sonymen qatar, otyrysqa qatysýshylar Ortalyq Azııa aımaǵyndaǵy jumyskerlerdiń qaýipsizdigi men eńbegin qorǵaý máselelerin talqylap, kásipodaqtardyń qoǵamdyq baqylaý ınstıtýtyn damytý tájirıbesimen bólisti. QR Kásipodaqtar federatsııasynyń osy baǵyttaǵy qyzmeti týraly QRKF apparatynyń basshysy Nurlybek Jumash aıtyp ótti.
«2021 jyly qaýipsiz eńbek jaǵdaılaryna baqylaýdy jetildirý maqsatynda QR Kásipodaqtar federatsııasy Úkimetke jáne Eńbek mınıstrligine eńbekti qorǵaý jónindegi tehnıkalyq eńbek ınspektorlarynyń mártebesi men ókilettikterin arttyrý, memlekettik eńbek ınspektorlarynyń sanyn ulǵaıtý jáne olardyń ókilettikterin jergilikti atqarýshy organdardan Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine berý, «memlekettik eńbek ınspektory – eńbekti qorǵaý jónindegi tehnıkalyq ınspektor» nysany boıynsha birlesken tekserýler uıymdastyrý jáne kásiptik aýrýlar men ýlaný jaǵdaılaryn tergep-tekserý tártibin belgileý boıynsha usynystar engizdi. Qoǵamdyq baqylaýdy kúsheıtý jáne eńbekti qorǵaý jónindegi tehnıkalyq ınspektorlardyń mártebesin arttyrý jónindegi bizdiń usynystarymyz Úkimet qaýlysymen bekitilgen Qazaqstan Respýblıkasynda qaýipsiz eńbekti qamtamasyz etý jónindegi 2025 jylǵa deıingi is-sharalar josparynda jáne 2030 jylǵa deıin qaýipsiz eńbek tujyrymdamasynda kórsetilgen», - dedi Nurlybek Jumash.
Onyń aıtýynsha, búgingi tańda Qazaqstanda qaýipsizdik jáne eńbekti qorǵaý jónindegi 11 696 óndiristik keńes quryldy, onyń 9 223-i kásipodaqtardyń bastamasymen bolsa, respýblıkadaǵy eńbekti qorǵaýdyń jaı-kúıine qoǵamdyq baqylaýdy 17 994 eńbekti qorǵaý jónindegi tehnıkalyq ınspektorlar júzege asyrady. Ótken jyldyń ózinde eńbekti qorǵaý jónindegi tehnıkalyq ınspektorlar 61 515 tekserý júrgizip, onyń barysynda eńbekti qorǵaý zańnamasyn buzýdyń 115 481 faktisi anyqtalyp, onyń 112 941-i joıyldy, ınspektorlar eńbek jaǵdaılary boıynsha 27 528 jumys ornyn attestatsııalaýǵa qatysty.
Eske salaıyq, Ortalyq Azııa elderiniń kásipodaqtar keńesi 2021 jyldyń qarashasynda úsh memlekettiń – Qazaqstan, Tájikstan jáne Ózbekstannyń iri kásipodaq birlestikterin biriktirý týraly birlesken sheshimnen keıin qurylǵan bolatyn. Keńestiń maqsaty – eńbekkerlerdiń áleýmettik-eńbek, kásiptik, ekonomıkalyq jáne ózge de zańdy quqyqtary men múddelerin, kásipodaqtardyń quqyqtary men kepildikterin qorǵaý boıynsha OAEKK músheleriniń is-áreketterin biriktirý.
