Ornyqty damý mindetteri: sapaly medıtsına jáne bilim salasynda qandaı ózgerister bar
Jaqynda Senatta «Turaqty damý maqsattaryn iske asyrý aıasynda sapaly densaýlyq saqtaý men bilim berýdi qamtamasyz etý» taqyrybynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ornyqty damý salasyndaǵy ulttyq maqsattar men mindetterdi iske asyrý monıtorıngi jónindegi Parlamenttik komıssııanyń otyrysy ótti. Kezdesýde halyqty sapaly medıtsınamen jáne bilimmen qamtamasyz etý máseleleri talqylandy. Kazinform tilshisi tolyǵyraq tarqatady.
Atap aıtqanda, Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń 78-sessııasynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ornyqty damý maqsattaryna qol jetkizýdiń birqatar negizgi mindetin belgilep bergen bolatyn. Prezıdent Ornyqty damý maqsattaryna qol jetkizý ulttyq basymdyqqa ıe ekenin aıtty. Osy baǵyttaǵy jumystarǵa depýtattyq korpýsty jumyldyrý úshin Parlamenttik komıssııa quryldy.
«Árıne, ornyqty damý maqsattaryna jetý ońaı emes. BUU deregi boıynsha qazir álem 2030 jylǵa deıingi kún tártibin júzege asyrýda aıtarlyqtaı qalyp keledi. Búginde álem elderi damý maqsattarynda kózdelgen mindetterdiń 15 paıyzyn ǵana kestege saı oryndap otyr. Al mindetterdiń 30 paıyzǵa jýyǵy boıynsha kórsetkishter 2015 jylǵy bastapqy deńgeıden ilgeri jyljymaǵan. Tipti, keı jaǵdaıda tómendep te ketken. Buǵan kóbine keıingi jyldarda álemde bolyp jatqan jahandyq syn-qaterler sebep ekeni anyq. Biz 2015 jylmen salystyrǵanda 8 maqsat boıynsha kórsetkishterimizdi tómendetip aldyq. Bul – erekshe alańdaıtyn jaǵdaı, óıtkeni ár kórsetkish azamattarymyzdyń ómir súrý sapasyna tikeleı áser etedi. Sondyqtan Parlament Úkimetpen, azamattyq jáne sarapshylar qaýymdastyǵymen birlesip, maqsattarǵa jetý úshin júıeli jumys júrgizedi. Parlamenttik komıssııa dál osy maqsatpen quryldy», - dedi Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev.
Jalpy, mamandar Ornyqty damý maqsattardyń júzege asyrylýyna jasalǵan taldaý bıýdjettik josparlaý men turaqty damý maqsattarynyń arasyndaǵy baılanystyń nasharlyǵyn aıtyp otyr.
Úsh aýysymdy mektepter máselesi qalaı sheshilip jatyr
Qazir Oqý-aǵartý mınıstrligi Ornyqty damý maqsattaryndaǵy «Sapaly bilim berý» atty tórtinshi maqsat aıasynda qolaıly jaǵdaı jasaý baǵytynda tıisti jumystar atqaryp jatyr. Osy tórtinshi maqsat boıynsha 8 ózekti ındıkator bekitilgen. Olar mınıstrliktiń negizgi strategııalyq jáne baǵdarlamalyq qujattaryna, ıaǵnı Mektepke deıingi, orta, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdi damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasyna, «Jaıly mektep» ulttyq jobasyna, Oqý-aǵartý mınıstrliginiń damý josparyna engizilgen.
«2021 jyldyń qyrkúıeginde balalardy erte jastan ulttyq qundylyqtar negizinde tárbıeleýge baǵyttalǵan «oıyn arqyly oqytý» qaǵıdaty boıynsha jetkinshekterdiń áleýetin ashýǵa, balabaqshalarda qaýipsiz, qolaıly orta qurýǵa baǵdarlanǵan mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń jańa modeli engizildi. Jańa model aıasynda mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń memlekettik standarttary (QR BǴM 03.08.2022 j. № 348 buıryǵy), oqý josparlary men baǵdarlamasy qaıta qaraldy. Elimizdegi pedagogterdiń úzdik tájirıbelerin balabaqshalarǵa engizý úshin ádistemelik kabınetter janynan mobıldi toptar quryldy. Pedagogterdiń biliktilikti arttyrý kýrstarynan ótý merzimi 5 jyldan 3 jylǵa deıin qysqartyldy. Soǵan oraı bıyldyń ózinde 25 bilimdi jetildirý baǵdarlamasy ázirlendi», - dedi Oqý-aǵartý mınıstri Ǵanı Beısembaev.
Aıtýynsha, balabaqshany támamdaǵan búldirshinderdiń mektepke daıarlyǵyn anyqtaý maqsatynda ár oqý jylynda úsh kezeńnen turatyn monıtorıng jasalyp, olardyń damý deńgeıine taldaý júrgizilip otyr. Osylaısha kyrkúıek aıynda – bastapqy, qańtarda – aralyq jáne mamyr aıynda qorytyndy monıtorıng ótedi. Máselen, 2022-2023 oqý jylyndaǵy monıtorıng qorytyndysy 88,8 paıyzdy kórsetip otyr. Bul rette, 348 myń balanyń 309 myńy joǵary jáne ortasha deńgeı kórsetti. Osyǵan oraı ár balanyń jeke damý kartasy ázirlenip, qajetti usynymdar berilip jatyr.
«Búginde erekshe bilim berýdi qajet etetin balalar oqyp jatqan 5 800 mektep tıisti talaptarǵa sáıkestendirildi. Tujyrymdama aıasynda bul jumysty ary qaraı jalǵastyrylady. Bıyl oqý jasyndaǵy 132 600 balanyń 98 paıyzynyń bilim alýǵa múmkindigi bolyp otyr. Olardyń 88 paıyzy orta bilim berý uıymdarynda, al 12 paıyzy úı jaǵdaıynda oqıdy», - dedi mınıstr.
Aıta keteıik, apatty, úsh aýysymdy mektepter men oqýshy oryndarynyń tapshylyǵy máselesin sheshý úshin tek keıingi 3 jylda 380 myń oqýshy ornyna arnalǵan 626 mektep paıdalanýǵa berildi. Osy oraıda mınıstrlik málimetine qaraǵanda, 2020 jyly 81 myń oryndyq 102 mektep, 2021 jyly – 163 myń oryndyq 277 mektep, sondaı-aq 2022 jyly 136 myń oryndyq 247 mektep tapsyryldy.
«Bıyl elimizde 137 myń oqýshy ornyna arnalǵan 165 mektepti paıdalanýǵa berý josparlanǵan. Bul óz kezeginde bıyl 12 apatty jáne 29 úsh aýysymdy mektep máselesin sheshýge baǵyttalǵan. Jalpy, mektep ınfraqurylymyn damytý maqsatynda «Jaıly mektep» ulttyq jobasy bekitilgeni belgili. Joba aıasynda 2024-2025 jyldary 740 myń oqýshy ornyna arnalǵan 369 mektepti paıdalanýǵa berý eskerilgen», - dedi vedomstvo basshysy.
Jalpy, 2021 jyly 9 apatty jáne 31 úsh aýysymdy mektep, 2022 jyly 6 apatty, 19 úsh aýysymdy mektep máselesi sheshildi.
«Keleshek» baǵdarlamasy boıynsha esep-shottar ashý bastalady
Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi úsh ornyqty damý maqsaty aıasynda 5 ulttyq ındıkatorǵa jaýapty.
«Sapaly bilim berý baǵytynda búkil kórsetkish bizdiń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamaǵa engizildi. Mınıstrliktiń jumysy atalǵan 5 ındıkator maqsattarymen ushtastyrylyǵan. Qazir ınklıýzıvti bilim berýge jaǵdaı jasaǵan joǵary oqý oryndarynyń sany 75 paıyzǵa jetti. JOO-lar da erekshe bilim berýdi qajet etetin stýdentter sany 1730 adamdy qurady. Mınıstrlik Parlament depýtattarymen birlese arnaıy 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan jol kartasyn ázirledi. Ár joǵary oqý ornynda ınklıýzııaǵa qatysty josparlar bekitildi. Bizdiń kvalıfıkatsııalyq taraptar ózgerdi. Endi jańa lıtsenzııa alý úshin osy jyldan bastap kez kelgen ýnıversıtet mindetti túrde oqytý ári jumys barysyna ınklıýzııa talaptaryn engizýi tıis», - dedi Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbek.
Budan bólek jol «Keleshek» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa qatysty túsinik berdi.
«Memleket basshysynyń Joldaýyn oryndaý aıasynda azamattarǵa joǵary bilim alýǵa jaǵdaı jasaýdyń qosymsha tetigi retinde «Keleshek» biryńǵaı erikti jınaqtaý júıesin engizý pysyqtalyp jatyr. Qazir Qazaqstanda demografııalyq ósim baıqalyp otyr. Keıingi úsh jylda 1 mln-ǵa jýyq bala dúnıege keldi. Ortasha eseppen alǵanda, jyl saıyn elimizde 400 myńǵa tarta bala dúnıege keledi. Qazir sol balalardyń ortasha eseppen 40 paıyzy memlekettik grantpen qamtamasyz etilgen», - dedi vedomstvo basshysy.
2020 jyldan beri jyl saıyn grant sany kóbeıip keledi. Biraq munyń ózi jetkiliksiz bolady.
«Sondyqtan biryńǵaı erikti jınaqtaý júıesine kóship jatyrmyz. Onyń ústine jeńildetilgen nesıe jáne saralanǵan granttar júıesi eskerilgen. Kelesi jyldan «Keleshek» baǵdarlamasy aıasynda esep-shottar ashý qarastyrylyp otyr», - dedi mınıstr.
Munymen qosa, Saıasat Nurbek 90-jyldary Qazaqstannyń ǵylymı áleýetine úlken soqqy bolǵanyn aıtty.
«90-jyldary ǵylymı áleýetimizge úlken soqqy keldi. 1990 jyly bizde ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynyń 52 000 qyzmetkeri men ǵylymmen aınalysqan professorlyq-oqytýshylyq quramy resmı túrde tirkelgen. 2000 jyly nemese 10 jyldan keıin 12 myńy qaldy. Naqty aıtqanda, 35 myńnan astam adamdy joǵalttyq», - dedi vedomstvo basshysy.
Bul turǵyda mınıstr kezinde ǵylymmen aınalysqan bul adamdardyń keıbiri shetelge ketse, birazy kásipkerlikke nemese memlekettik qyzmetke barǵanyn aıtty.
«Qazir birtindep ǵylymı áleýetimizdi qalpyna keltirip jatyrmyz. Qazir elimizdegi 22 myń ǵylymı qyzmetker jumys istep jatyr. Osy oraıda ǵylymı daıarlaý aıasynda granttar sany ósedi. Jas ǵalymdardy qoldaýǵa erekshe nazar aýdarylyp otyr», - dedi mınıstr.
Qazaqstanda adamdardyń ómir súrý uzaqtyǵy 74 jastan asty
Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııattyń aıtýynsha, elimizde jalpy ólim-jitim tómendedi.
«Ult densaýlyǵyn nyǵaıtý – memleketimizdiń mańyzdy mindetteriniń biri. Byltyrdyń qorytyndysy boıynsha baǵdarlamalyq qujattardy iske asyrý aıasynda 2021 jyldyń qorytyndysymen salystyrǵanda elimizde jalpy ólim-jitim 29 paıyzǵa tómendedi. Qan aınalymy júıesi aýrýlarynan bolatyn ólim 33 paıyzǵa, qaterli isikten – 8 paıyzǵa, túrli jaradan 5 paıyzǵa azaıdy. Sonymen qatar, ana óliminiń aıtarlyqtaı 3 eseden astam deńgeıde tómendeýi baıqaldy. 2022 jyly náreste óliminiń deńgeıi 2021 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 5 paıyzǵa tómendedi», - dedi A. Ǵınııat.
Halyq densaýlyǵy kórsetkishterindegi oń ózgerister halyqtyń ómir súrýiniń ortasha uzaqtyǵy 74,44 jasqa deıin ósýine áser etti. Bul rette, 2021 jylmen salystyrǵanda bul kórsetkish 4 jylǵa ósti (2021 j. – 70,23 jyl).
«Halyqty sapaly densaýlyq saqtaý júıesimen jáne joǵary deńgeıin qamtamasyz etý jónindegi mindetter Birikken Ulttar Uıymynyń Ornyqty damýynyń úshinshi maqsatyna jatady. Ornyqty damý maqsattary kórsetkishteriniń ulttyq tizbesi ázirlenip, qabyldandy. Ulttyq tizimge 30 ındıkator kirdi. BUU 2023 jyly Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy ornyqty damýdyń barlyq 17 maqsatyn baǵalady. № 3 maqsat - densaýlyq saqtaý salasy boıynsha. Bul turǵyda saladaǵy jaǵdaı «ortasha jaqsarty jáne syn-qaterler saqtalyp tur» degen baǵa berildi», - dedi mınıstr.
Onyń sózine qaraǵanda, ındıkatorlarǵa qol jetkizýdi qamtamasyz etý úshin mınıstrlik negizgi baǵyttar boıynsha jumys atqardy. Ajar Ǵınııat jol-kólik apatynan bolatyn ólim-jitim azaıǵanyn aıtty.
«Elimizde jol-kólik oqıǵalary saldarynan qaıtys bolǵandar men jaralanǵandar sanyn azaıtý baǵytynda tıisti jumystar atqarylyp jatyr. Bul rette, 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha jol-kólik oqıǵalary saldarynan ólim-jitim 15 paıyzǵa artqan edi. Bıylǵy 8 aıdyń qorytyndysy boıynsha, bul kórsetkish byltyrǵy sáıkes kezeńmen salystyrǵanda 3 paıyzǵa tómendedi», - dedi A. Ǵınııat.
Onyń aıtýynsha, jol-kólik oqıǵalarynan keıin saldaryn azaıtý úshin medıtsına salasynda tıisti qadamdar eskerilgen. Bul turǵyda respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzy bar joldarǵa jaqyn ornalasqan aýdanaralyq ortalyq aýrýhanalar quramynda 28 travmatologııalyq bólimshe qyzmet etip jatyr.
«Munymen qosa, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi qurylymynda respýblıkalyq mańyzy bar joldardyń avarııalyq-qaýipti ýchaskelerinde 40 medıtsınalyq-qutqarý pýnkti jumys istep tur. Jalpy, jaralanǵan adamdarǵa medıtsınalyq kómek kórsetýdi jetildirý jónindegi 2022-2023 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy iske asyrylyp jatyr. Bul rette, jol-kólik oqıǵalary saldaryn odan ári tómendetý maqsatynda múddeli ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdardyń vedomstvoaralyq jumysy qajet», - dedi mınıstr.
Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń málimetinshe, 2022 jyly týberkýlezben syrqattaný jaǵdaıy 100 myń turǵynǵa shaqqanda 36,5 deńgeıdi qurady, bul 2021 jylǵy osy kórsetkishtiń máninen 1 paıyzǵa joǵary. Sonymen qatar, týberkýlezden bolatyn ólim 20 paıyzǵa tómendedi. Eldegi týberkýlez boıynsha epıdemıologııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa arnalǵan is-sharalar 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary aıasynda iske asyrylyp jatyr.
«Respýblıkadaǵy kóptegen ınfektsııalyq aýrýlar boıynsha epıdemıologııalyq jaǵdaı turaqty. Profılaktıka maqsatynda Ulttyq egý kúntizbesi iske asyrylyr otyr (20 ınfektsııalyq aýrýǵa qarsy), ımmýndaýmen qamtylǵan halyqtyń nysanaly tobynyń úlesi 98,8 paıyzdy qurady. Jyl saıyn Qazaqstanda ınfektsııalyq aýrýlarǵa qarsy 5 mln jýyq adam, onyń ishinde 1,3 mln bala egiledi», - dedi Ajar Ǵınııat.
Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń Qazaqstandaǵy ókili Skender Sylanyń aıtýynsha, «eshkimdi artta qaldyrmaý» qaǵıdaty bekitilgen maqsattar men mindetterge qol jetkizýdiń negizi ekenin aıtty. Mundaı qaǵıdat halyqtyń áleýmettik az qamtylǵan toptarynyń densaýlyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa jáne teńsizdikti azaıtýǵa jol ashady. Sonymen qatar Qazaqstan halyqtyń densaýlyǵyn jaqsartý jáne densaýlyq saqtaý júıesin nyǵaıtý salasynda aıtarlyqtaı deńgeıde alǵa jyljyp otyr.
«Memleket ana ólimin, bes jasqa deıingi balalar ólimin jáne jańa týǵan náresteler ólimin azaıtý baǵytynda jahandyq maqsattarǵa qol jetkizdi. Qazaqstannyń temeki men nıkotın qarsy kúreste qabyldap jatqan sharalary DDU-nyń Eýropa bóligi úshin úlgi ekenin de aıta ketken abzal. Temeki men nıkotınsiz orta qalyptastyrý jolynda sheshýshi qadamdar jasaý qoǵam densaýlyǵyn qorǵaýda óte mańyzdy ekeni sózsiz», - dedi DDU-nyń Qazaqstandaǵy ókili.
