Ormanshy — túz taǵysynyń qamqory: tájirıbeli ańshylyqtanýshynyń áńgimesi
PAVLODAR. KAZINFORM — «Ertis ormany» rezervatynda qysta da jumys tynshymaıdy. Jalqaraǵaı ormandarynda tuıaqty janýarlar úshin arnaıy azyq oryndary uıymdastyrylyp jatyr. Osy oraıda ýaqytpen sanaspaıtyn, mashaqaty mol salada 30 jyldan asa qyzmet etip júrgen tájirıbeli maman Qaıyrjan Ádilbaevti áńgimege tarttyq.
Qaıyrjan Tólegenuly búginde «Ertis ormany» memlekettik orman tabıǵı rezervatynyń ańshylyqtanýshysy bolyp eńbek etip júr.
— Qys ortasynda da rezervattaǵy jumys tynshymaıtynyn baıqaımyz. Qazirgi ýaqytta qandaı sharýamen shuǵyldanyp jatyrsyzdar?
— Jer betin aq mamyq kórpe japqan mezgilde de rezervatta qaýyrt jumys tynshymaıdy. Qys qaharyna minip, omby qar túskende Shaldaı jáne Besqaraǵaı fılıaldaryndaǵy qyzmetkerler janýarlar álemin brakonerlerden qorǵaý, jabaıy ańdardy tirkeý men olardyń kóship-qoný monıtorıngin júrgizedi. Bul ýaqytta tuıaqty janýarlar úshin qar astynan azyq taýyp jeý qıynǵa soǵatyny málim. Osyny eskergen jergilikti ańshylyqtanýshy mamandarymyz orman arasyn mekendeıtin bulan, elik sııaqty sútqorektilerge azyq oryndaryn uıymdastyrady.
Jalpy ormandy jerlerde qar qalyń túsedi. Qar kóp jaýǵan mezgilde elik pen bulan azyq tappaı ashyǵa bastaıdy. Sondaı kezde arnaıy alańdarda qurylǵan ottyqtarǵa qaraǵaı men kókterektiń shybyqtarynan býylǵan sypyrǵylardy ilip qoıamyz. Tuıaqty janýarlar muny súısinip jeıdi. Bıylǵy qysqa 3 myń danadaı býma, 150 tsentner shóp, 2 myń kılogram tuz daıyndap qoıǵanbyz. Alańdarda 67 ottyq, 71 tuzjalaq jasaldy. Sońǵy aıazdy kúnderi qoımamyzdy ashyp, jem-shópterdi jetkize bastadyq. Bul ispen 16 ańshylyqtanýshy aınalysamyz. Qajet bolsa ormanshylar da kómekke keledi.
— Oppa qarda jem-shópti orman arasynda tasý qıynǵa túspeı me?
— Qar juqa bolsa, azyqty ottyqtarǵa «Ýazıkpen», qalyń tússe traktormen aparamyz. Bıyl qar asa kóp jaýmady, sondyqtan alańdarǵa jetýde qıyndyq kórgen joqpyz. Keıbir jyldary qar belýardan kelip, elik pen bulannyń álgi ottyqtarǵa jetýi qıynǵa soǵady. Ondaıda traktormen qardy buzyp, janýarlarǵa jol salamyz. Bolmaı jatsa, júretin soqpaqtaryna ilip, shashyp ketemiz. Al tuz ańdar úshin kádimgi dárýmen, qysta ımmýnıtetteriń kúsheıtip, tózimdilikteriń arttyrady.
— Elik pen bulannyń qysqy jaıylymyna qatysty ne aıtasyz?
— Bular azyǵyn qar astynan ózderi taýyp jeıtin jabaıy janýarlar ǵoı. Kóbine orman arasynda júredi. Biraq borandy kúnderi qalyń ósimdiktiń arasyna baryp jatyp alady. Ondaıda tutasa ósken butalardyń mańaıyn tuıaǵymen arshyp, ózderine jatatyn oryn saılaıdy. Dala tútep tursa, jaıylýdy múlde doǵarady. Al aıazdy kúnderi azyq izdep júre beredi. Bulan men elik kóbine qaıyńnyń jáne kókterektiń japyraqtarymen, usaq butaqtarymen azyqtanǵandy unatady.
— Joǵaryda ańdardyń kóship-qonýyna qatysty monıtorıng júrgizemiz degendi aıttyńyz…
— Ár jyldyń qańtar-aqpan aılarynda jabaıy ańdardyń sanaǵy bastalady. Olardyń mekendeıtin aýmaqtaryn, sanyn anyqtaý kerek bolady. Negizi rezervat oblystyń Sharbaqty jáne Aqqýly aýdandary aýmaǵynda ornalasqan. Uıysa ósken jalqaraǵaılar soltústiginde Reseımen, al shyǵysynda Semeı ormandarymen shektesedi. Ertis-Baıan óńirinde rezervatqa 278 myń gektar jer qarasa, sonyń 194 myń gektardan astamyn ormandy jerler kómkerip tur. Munda sútqorektilerdiń 40 túri, qustardyń 39 túri meken etedi. Olardyń negizgi túrleri — elik, qasqyr, qoıan, túlki, sileýsin, qarsaq, borsyq, tıin, qur, shil. Sońǵy jyldary bulannyń sany da aıtarlyqtaı ósip, sońǵy ret 271 bas tirkelgen. Sibir eliginiń sany myńǵa jýyqtasa, 700-ge tarta borsyq, 70-ten astam sileýsin, 100-ge jaqyn búrkit bar. Buǵan qosa bezgeldek, úki, ıtelgi qustaryn, sýsardy jıi kórýge bolady.
— Rezervat aýmaǵynda ań-qus aýlaýǵa bola ma?
— Joq. Zań júzinde rezervattaǵy ań-qusqa myltyq kezeńýge tyıym salynǵan. Bul tyıym tek orman ishinde ǵana emes, rezervattan 50 shaqyrym jerge deıin saqtalady. Qazir olarǵa myltyq kezeıtin brakonerler joqtyń qasy. Sodan bolar, ań-qus burynǵydaı úrkek emes, bizden qorqa qoımaıdy. Jasap qoıǵan ottyqtarymyzdy bilip alǵan, keıde azyq salyp jatsaq alystan oraǵytyp júredi. Qudaıǵa shúkir, sonaý órt qalyń bolǵan jyldary ormannan aýyp ketken tıinder de qaıtyp orala bastaǵan. Jalpy, sońǵy ýaqytta ańnyń qaıta túri bolmasyn kóbeıip keledi. Jabaıy janýarlar ydystaǵy tuzdy jalap, ıisi burqyraǵan shóppen azyqtanyp jatqanyn kórgende kádimgideı marqaıyp qalamyz.
— Ormanshylar qaýymy syrt kózge qysy-jazy demalý degendi bilmeıtin mamandyq ıeleri retinde kórinedi. Sizderde tynyǵatyn kúnder az bolar shamasy…
— Ol ras. Ala jazdaı ormandy qulaǵan aǵashtan tazartyp, belgiler salý, tabıǵı baılyqty órtten qorǵaý, jas kóshetterdi sýarý, taǵysyn-taǵy bir bitpeıtin sharýalardan bosamasaq, qysta tuıaqty janýarlardyń sanaǵyn júrgizip, jem-shóbin qamdaımyz.
Biraq qaraǵaımen kómkerilgen ǵajap ólkede eńbek etý — zor baqyt der edim. Keıde jumystan qaljyrap otyrǵanda jalqaraǵaıǵa arqańdy berip otyra qalsań, bir keremet qýatty sezinesiń. Sondyqtan mundaı tabıǵı baılyqtyń ortasynda únemi júrý densaýlyqqa da paıdaly. Otyz jyldan asa eńbek etip kelemin, qarapaıym ormanshydan, júrgizýshi, hımııalyq óńdeýshi, ormanshylyq basshysynyń orynbasary jáne basqa da qyzmetterdi atqardym. Áıteýir aınalyp kelgende barlyǵynyń mindeti ata-babadan qalǵan qara ormandy kúzetý ǵoı. Qylqan japyraqty orman qysy-jasy jap-jasyl bolyp turady. Arqanyń ańyzaq dalasynda, aınalasy qý taqyr jerde osyndaı qalyń ormannyń jaıqalyp turǵany keremet emeı, nemene?! Bul baılyqty keler urpaqqa odan ári kóbeıtip jetkizsek, biz úshin odan artyq qundylyq joq!
— Ormanshylardyń jumysyna bógeý bolyp turǵan qandaı faktorlardy atar edińiz?
— Kánigi ormanshy kez kelgen jaǵdaıdan jol taýyp shyǵady. Sońǵy jyldary rezervat aýmaǵynda órt oqıǵalarynyń meılinshe azaıǵanyna qýanyshtymyz. Ormanshylardyń eńbekaqysy da kóterilip, otbasyn asyraýǵa jetip jatyr. Tek kóńilge kirbiń túsiretin bir jaıt, rezervattaǵy keıbir tehnıkalar tozǵan ári jetispeýshilik baıqalady. Ásirese, qar ústimen ózdiginen júretin shanalar joq. Buǵan deıin ondaı arnaıy tehnıkalar bolǵan. Olar ábden eskirgenine baılanysty esepten shyǵaryldy. Endi olardyń ornyn basatyn Japonııada nemese Eýropa elderinde shyǵarylǵan sapaly shanalar bolsa degen tilegimiz bar. Mundaı tehnıkalar ormanshylardyń utqyrlyǵyn arttyryp, jalqaraǵaı men ań-qustardy brakonerlerden qorǵaýda zor septigin tıgizedi.
— Ýaqyt bólip, áńgimeleskenińizge rahmet. El baılyǵyn eseleý jolyndaǵy eńbekterińiz elene bersin!