Oralda jazýshy Hamza Esenjanovtyń esimi qaıta jańǵyrdy
Keshke qatysqan BQO mádenıet, muraǵattar jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Dáýletkereı Qusaıynovtyń atap ótkenindeı, kitaphanaǵa jazýshy esimin berý máselesi kópten beri kóterilgenimen, onyń sáti endi túsip otyr. Bul eń aldymen jas urpaqtyń týǵan jerin, Otanyn, Hamza Esenjanovtaı biregeı tulǵalardy qadirlep ósýi úshin kerek. Bul kúnge jazýshynyń uly Álıhan jete almaı ketse de, Oraldaǵy úlken rýhanı ortalyqqa H.Esenjanovtyń esimi berilgenin kelini Dına, nemeresi Hakim, basqa da aǵaıyn-týmalary, barsha halyq kórip otyr. Bul - ádebıet súıer qaýym, oqyrmandar úshin úlken qýanysh.
Kesh barysynda aqyndar, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń músheleri Aıtqalı Nárikov, Munaıdar Balmolda Hamza Esenjanovqa arnalǵan óleńderin oqydy. Jazýshy týraly estelikter aıtylyp, M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń stýdentteri «Aq Jaıyq» romanynan sahnalyq kórinister qoıdy. Balaýsa oqyrmandar jazýshy, Aq Jaıyq, týǵan jer týraly jyr oqyp, Murat Ámirhanov, Erkin Ótegenov syndy tanymal oryndaýshylar áýelete án shyrqady.
Rýhanı shara barysynda «Qaısar talant arqalaǵan nar senim, Umytpaıtyn urpaqtaryń bar seniń» atty ádebı-derekti kórme, sondaı-aq fotokórme uıymdastyryldy.
Aıta keteıik, oblystyq balalar jáne jasóspirimder kitaphanasyna jazýshy Hamza Esenjanovtyń esimin berý týraly usynys soǵys jáne eńbek ardagerleri, jýrnalıster tarapynan 2006 jyly túsip, baspasóz betinde kóterilgen bolatyn. Arada on jyl ótkende QR Úkimetiniń 2016 jylǵy 20 jeltoqsandaǵy №827 qaýlysymen atalmysh kitaphanaǵa Hamza Esenjanovtyń esimi berildi.
Hamza Yqsanuly Esenjanov 1908 jyly 25 jeltoqsanda qazirgi Terekti aýdany Saryómir aýylynda dúnıege keldi. Ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary ádebı ómirge aralasqan ol 1938 jyly jazyqsyz «halyq jaýy» atanyp, 25 jylǵa sottalady. Tek 1956 jyly tolyq aqtalǵan Hamza Esenjanov túrmede jatqanda jaza bastaǵan «Aq Jaıyq» trılogııasyn jaryqqa shyǵardy. Muhtar Áýezov joǵary baǵalaǵan osy týyndysy úshin 1967 jyly Abaı atyndaǵy Memlekettik syılyqtyń laýreaty atanǵan ol «Kóp jyl ótken soń» roman-dılogııasyn jazdy. «Júnisovter tragedııasy» romanynda qazaqtyń basyna túsken baılardy kámpeskeleý, asharshylyq, otyzynshy jyldar zobalańyn sýrettedi. Qalamger eńbegi laıyqty baǵalanyp, Memlekettik syılyqqa qosa Eńbek Qyzyl Tý, «Qurmet Belgisi» ordenderimen marapattaldy. 1974 jyly ómirden ozǵan jazýshy esimi Oral qalasyndaǵy kóshege de berilgen.
