Oralda «Jaıyqtyń sholpan juldyzy» atty jyr keshi ótti
Ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldardyń ortasynan qolyna dombyra alyp, dodaǵa túsip, Aq Jaıyqtyń namysyn abyroımen qorǵaǵan Sholpan Qydyrnııazovanyń 1980 jyly respýblıkalyq aqyndar aıtysynda bas júldege ıe bolǵany belgili. Sodan keıin de Darıǵa Mushtanova, Qatımolla Berdiǵalıev, Mels Qosymbaev syndy aıtyskerlermen birge aıtystyń baıraǵyn bıikke kóterip, keıingi býynǵa jol kórsete bildi. Oblystyq tilderdi damytý basqarmasynyń basshysy retinde týǵan tildiń damýyna súbeli úles qosqan Sholpan Batyrqyzy zeınetke shyqqannan keıin de qoǵamdyq-saıası ómirge, sonyń ishinde onomastıka máselesine, qala kóshelerine qazaqtyń birtýar qaıratkerleriniń esimderin berý isine belsene aralasyp keledi. Oǵan qosa áleýmettik jelide «Meniń tárbıe saǵatym» atty aıdardy turaqty júrgizip, jastarǵa ónegeli sózin arnap, aqyl-keńesin aıtýdan da jalyqqan emes.
Kesh barysynda aqyn óz jyrlaryn oqyp, tálimdi áńgimesin aıtyp, jınalǵandar saýalyna jaýap berdi.
Aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi Aısulý Qadyrbaeva, ánshi-termeshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Qatımolla Berdiǵalıev, belgili dombyrashy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri Ermek Qazıev, aqyn-ustaz Darıǵa Mushtanova jáne basqalar jyly lebizderin bildirdi. Al Gúlbarshyn Qasıetova, Armat Eslıamǵalıev, Maıra Haıdarova, Erkin Ótegenov, Aıdana Ájiǵalıeva aqyn sózderine jazylǵan ánderdi oryndap berdi. Shara sońynda kórermenderdiń Sholpan Qydyrnııazovanyń sózine jazylǵan áıgili kompozıtor Áset Beıseýovtiń «Qoskól keshi» ánin qosyla shyrqaýy da erekshe áser qaldyrdy.
Abyroı tórindegi aqynǵa oblystyq mádenıet, muraǵattar jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Dáýletkereı Qusaıynov, Qaratóbe, Aqjaıyq aýdandarynyń ákimderi Ashat Shaharov pen Ádil Jolamanovtyń atynan alǵyshattar tabys etildi.
