Oralda «Sheshen sóıleı bilemiz be?» atty jańa kitap tanystyryldy
Sharada ýnıversıtet rektory, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, akademık Ashat Imanǵalıev ekiniń biri kitap shyǵaryp jatqan qazirgideı ýaqytta jastardy sheshendik ónerge baýlıtyn atalmysh ǵylymı eńbektiń qundylyǵy mol ekendigin jetkizdi.
Kólemdi kitaptyń tusaýyn kesken belgili aıtysker aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Sholpan Qydyrnııazova jańa jınaqty oqyǵandardyń opynbaıtynyn atap ótti. «Bul stýdent jastar ǵana emes, alqada aýzym ózimdiki dep aıta beretinderge, toıda toqtamaıtyndarǵa, sadaqada suńqyldaıtyndarǵa, bıliktegi byldyrlaıtyndarǵa, máseleni maqsatsyz mánisteıtinderge, orynsyz osqyrynatyndarǵa, baıaǵyda bylaı edi dep bas qatyratyndarǵa, jylysýlanyp jalpyldaıtyndarǵa, danasynyp dabyrlaıtyndarǵa, birdeńe bilsem, sanaǵa ilsem deıtinderge baǵyt silteıtin oqýlyq», dedi ol.
Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy «Jubanovtaný» ǵylymı zerthanasynyń meńgerýshisi, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Bolat Baımuqanovtyń aıtýynsha, sheshendiktiń tamyry tym áriden bastalady. Mysaly, rıtorıkany uly ǵalym ál-Farabıdyń arnaıy zerttegeni málim. Sondyqtan ony qazirgi zaman turǵysynan qaıta qarastyrýdyń mańyzy zor. Bul rette Abat Qydyrshaevtyń sheshendikti zerttep qana qoımaı, tóńiregine shákirt jınap, olardy tárbıeleı bilgendigin de aıtý kerek.
Batys Qazaqstan ınnovatsııalyq-tehnologııalyq ýnıversıtetiniń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Murat Sabyrdyń sózine qaraǵanda, Abat Satybaıulynyń ǵylymı-zertteý jumystarynyń negizgi baǵyty - qazaq tilin jáne sheshendiktanýdy (rıtorıka) oqytýdyń teorııasy men praktıkasy máseleleri. 2001 jyly «Sheshendiktanýdy oqytýdyń ǵylymı-ádistemelik negizderi» taqyrybynda doktorlyq dıssertatsııasyn qorǵaǵan ádisker ǵalym sheshendiktanýdyń ǵylym salasy jáne oqý páni ekenin dáleldedi. «Qazaq qoǵamynda sheshen kóptiń opasy bolǵany anyq. Búginde onyń mańyzy arta tústi. Egemen elimizdiń árbir memlekettik qyzmetkeri top aldynda ádemi sóıleýge, oıyn tolyq jetkizýge mindetti. Ómirdi sóz órnekteıdi, sóz basqarady. Tirshiliktiń bastaýy - sóz. Ǵalymnyń bar eńbegi osy múdde turǵysynan jazylǵan. Jańa kitapta antıkalyq dáýirden búginge deıingi otandyq jáne sheteldik ǵulama oıshyldardyń, ǵalym, qoǵam qaıratkerleriniń, aqyn-jazýshylardyń sheshen sóıleý tabıǵatyna qatysty aıtylǵan qanatty sózderi, aqyl-naqyldary jáne halyqtyń maqal-mátelderi jınaqtalǵan. Bundaı aforızmderdi tyrnaqtap jınaý - kóp jyldyq ustazdyq tájirıbeniń nátıjesi. Ózi oqyp, tushynyp qana qoımaı, avtor qajetti oı-tujyrymdaryn kópshilikke usynyp otyr. Bul kitap sonysymen qundy bolyp tabylady. Kitaptyń taǵy bir utymdy jeri qanatty sózderdi taqyryptyq toptarǵa júıelep, oqyrmannyń tez oı túıýine múmkindik qalyptastyrýy, utqyr oılaýǵa jeteleýi dep aıtýǵa bolady. Qazirgi jahandaný zamanynda kitap aqtaryp, keregin izdený sırep bara jatqany shyndyq. Avtor óziniń kóp jyldyq eńbeginiń jemisin, jınaǵan qoryn jas órkenderge daıyn qalpynda usynyp otyr. Kitaptyń basty utymdylyǵy oqýmen, toqýmen, asyl sózdi tyńdaýmen, tushynýmen sheshendikti úırenýge bolatynyn kórsete alǵandyǵy. Bolashaqta topqa túsip, el múddesi úshin eńbek etip, sharshy top aldynda sózdi qarý qylar mamanǵa oı salar, qajetti oqý quraly dep baǵalaımyn», dedi Murat Sabyr.
Aıta keteıik, «Sheshen sóıleı bilemiz be?» jınaǵy Oraldaǵy «Polıgrafservıs» JShS baspahanasynan 2 myń dana taralymmen jaryq kórgen.
