Óńirlerde nan baǵasy qansha turady?
Qazaqstandyqtardyń dastarhanyn nansyz elestetý múmkin emes. Búginde un óniminiń bul túrine tańdaý mol. Azyq-túlik sebetine qarapaıym nan, dámi tátti toqash, tandyr nan sekildi birneshe túrin qosýǵa bolady. Kazinform agenttiginiń redaktsııasy óńirlerdegi dúken sóresinde as atasynyń bul túri neshe teńgege satylyp jatqanyn saralap kórdi.
Elimizdegi baǵasy tómen jáne joǵary nannyń qaı óńirde satylatynyn anyqtaý maqsatynda birinshi surypty unnan jasalǵan ónim qunyn bildik. Eń tómen baǵa Túrkistanda bolyp shyqty. Munda birinshi surypty nan 70 teńgege satylyp jatyr. Al ekinshi orynda Qyzylorda qalasy tur. Munda bir bólke nan baǵasy 90 teńge.
Sodan keıin Aqtaý qalasy bar. Munda nan baǵasy 95 teńge. Al Shymkentte qalypta pisken nan asa qatty suranysta bolmasa da 99 teńge bolyp tur.
Al Óskemen men Aqtóbede nan baǵasy 100 teńge turady.
Sonymen birge Taraz, Qonaev jáne Jezqazǵan qalalarynda nan baǵasy birdeı. Munda as atasynyń bir bólkesi 110 teńgeden satylyp jatyr. Atyraý qalasynda da baǵa shamalas. Munda nan baǵasy 115 teńge. Almaty men Pavlodar qalalarynda qazirgi kezde nan orta eseppen 120 teńgeden satylyp jatyr.
Odan ári Qaraǵandy qalasy tur. Munda tutynýshylar nanǵa 135 teńge tólep júr. Al astyqtyń otany Qostanaıda baǵa budan 4 teńgege joǵary. ıAǵnı nan 139 teńgege satylady. Semeılikter bolsa nan satyp alý úshin 150 teńge jumsaıdy.
Odan keıin qalalar arasyndaǵy nan baǵasynda 10 teńge aıyrmashylyq bar. Petropavlda nan 160 teńge turady. Al elimizdiń astanasy Astana qalasynda baǵa 170, Taldyqorǵanda 180 teńge.
Sońynan bastap sanaǵanda ekinshi orynda Oral qalasy tur. Munda nannyń quny — 200 teńge. Bul elimizdegi eń qymbat nan emes. Qazaqstan boıynsha eń joǵary baǵa qazir Kókshetaý qalasynda bolyp tur. Munda baǵa 205 teńge.
Qazaqstandyqtardyń bári birdeı qalypta pisken nan jemeıdi. Máselen Shymkent pen Túrkistan halqy tandyr nan tutynǵandy jón kóredi. Al keıbiri tátti toqash satyp alady. Onyń baǵasy birinshi surypty nanǵa qaraǵanda áldeqaıda joǵary.
Qazaqstandaǵy keıbir sýpermarketter jelisinen qajetti nandy tappaıtyn kezder de kezdesedi. Sórelerde nan ónimderi bolǵanymen, qarapaıym ǵana qalypqa piskenin tappaı, adamdar úı mańyndaǵy shaǵyn dúkenderge júgiredi.
Aıta keteıik, buǵan deıin Kazinform elimizdegi pisirilgen jáne jartylaı qaqtalǵan shujyq baǵasyna sholý jasady.
