Ońalbaı Aıashev: Oqýshylar júktemesiniń tómendetiletini ustazdar men ata-analardy qýantty
Joldaýda tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa jaǵdaıyndaǵy jańa múmkindikterdi júzege asyrýda basymdyqqa ıe on mindet berilgen. Ǵalymnyń sózinshe bilim berýdiń jańa sapasyna qol jetkizý - kún tártibinde turǵan eń negizgi másele. Álemdik bilim berý júıesinde bolyp jatqan ózgeristerge beıimdilik, jańa bilimdi meńgerýge degen qabilettilik - adamı kapıtaldy jańǵyrtý kózi.
«Ustazdar men ata-analardy qýantqany - oqýshylardyń júktemesiniń tómendetiletini. Memlekettik tilmen birge orys, aǵylshyn tilderin erkin meńgerý mindettelip otyr. Bul - ýaqyt talaby. Elbasy tarapynan, memleket turǵysynan jasalyp jatqan qamqorlyqty aıtpaı ketýge bolmaıdy. Joǵary oqý oryndarynyń akademııalyq erkindigin zańnamalyq turǵydan bekitilý qajettigi de óte oryndy»,- deıdi Ońalbaı Aıashev.
Professordyń pikirinshe Elbasy atap ótken «óziniń tarıhyn, tilin, mádenıetin biletin, sondaı-aq zamanyna laıyq shet tilderin meńgergen, ozyq ári jahandyq kózqarasy bar ıdealdar» tárbıeleýde elimizdegi joǵary oqý oryndary ózgelermen básekelese alýy tıis.
«Memleket basshysynyń muǵalimder úshin biliktilik deńgeıin eskeretin kategorııalardyń jańa kestesin engizýdi tapsyrýy, ulttyq biliktiliktiń test arqyly júrgiziletini - áriptesterime úlken jaýapkershilik júkteıtin bolady. Jáne olardyń jalaqysy da sol biliktiliktiń rastalýyna baılanysty ósetini muǵalimder arasynda básekelestikti arttyrmaq», - deıdi QR UǴA-nyń korrespondent-múshesi, OQO máslıhatynyń depýtaty.