On myń adam qatysqan arqan tartý jarysy ótti – sheteldegi qazaq baspasózi
«KAZINFORM» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Quran Kárimniń ózbek tilindegi tórt aýdarmasy tabyldy - «ÓzA»
- Tarıhta uly bıleýshiler Quran Kárim qoljazbalaryn kóshirtip qana qoımaı, onyń maǵynasyn túsinýge de erekshe mán bergen. Samanıdter dáýirinen bastap keıbir qoljazbalarda aıat astyndaǵy aýdarmalar jasalǵan. Ózbekstandaǵy Islam órkenıeti ortalyǵynyń mamandary osyndaı aýdarmalarǵa zertteý júrgizýde, - dep jazady ózbekstandyq «ÓzA» aqparat agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, qazirgi ýaqytqa deıin Samanıdter, Qarahanıdter, Ǵaznaýıdter, Seljúkter, Horezmshahtar jáne Temýrıdter áýleti dáýirine jatatyn túrki tilindegi Quran qoljazbalary anyqtaldy.
Atap aıtqanda, jaqynda ázerbaıjandyq mamandar eski ózbek tilinde jazylǵan tórt Quran aýdarmasy týraly aqparat usynǵan.
Birinshi qoljazba Muhammad ıbn Shaıh ıÝsýf ál-Oborıı tarapynan kóshirilgen jáne Temir áýleti dáýirine tıesili ekeni anyqtalǵan.
XVII ǵasyrǵa jatatyn taǵy bir Quran qoljazbasy Shaıbanı áýleti dáýirine tıesili dep boljanyp otyr.
Úshinshi qoljazba Sefevıdter nemese Shaıbanıdter dáýirine jatýy múmkin.
Al, tórtinshi qoljazba dál osyndaı aýdarmaǵa negizdelgen jáne ony Alı Shaıh Fazlýlla XVI ǵasyrda kóshirgen.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, Islam órkenıeti ortalyǵynyń Aqparat qyzmetiniń málimetinshe, zertteýshiler bul qoljazbalardy tereńirek zertteý jumystaryn jalǵastyrýda.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Ózbekstanda «Bilimdi áıel – qoǵam aınasy» aptalyǵy ótedi» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, 10-15 aqpan kúnderi Ózbekstanda «Bilimdi áıel – qoǵam aınasy» aptalyǵy ótedi.
BUU Bas Assambleıasy 2013 jylǵy 20 jeltoqsanda «Damý maqsatyndaǵy ǵylym, tehnıka jáne ınnovatsııalar» týraly qarardy qabyldady. Bul qujatqa saı, kez kelgen jastaǵy áıelder men qyzdardyń ǵylym, tehnıka jáne ınnovatsııa jetistikterin damytýda teń jáne tolyqqandy qatysý múmkindigine ıe bolýy genderlik teńdikti qamtamasyz etýdiń kepili retinde tanylǵan.
Eki jyldan keıin, 2015 jylǵy 22 jeltoqsanda BUU Bas Assambleıasynyń jalpy otyrysynda 11 aqpan – «Ǵylym salasyndaǵy áıelder men qyzdardyń halyqaralyq kúni» bolyp jarııalanǵan edi.
Bul data jyl saıyn elimizde keń kólemde atap ótiledi. Bıyl da Úkimettiń 2025 jylǵy 3 aqpandaǵy qaýlysyna sáıkes, 10-15 aqpan kúnderi «Bilimdi áıel – qoǵam aınasy» taqyrybynda aptalyq uıymdastyrylady.
Iranda 18 000-ǵa jýyq áıel ǵylymı keńester músheleri - «ParsToday»
Irandaǵy Áıelderdiń quqyqtaryn qorǵaý ınstıtýtynyń bas dırektory Atıe Kashvanıdyń aıtýynsha, Islam revolıýtsııasy áıelderdiń ártúrli áleýmettik, saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı salalarda belsendi qatysýy úshin biregeı múmkindikter berdi. Atap aıtqanda 17 758 áıel Iran ýnıversıtetteriniń ǵylymı keńester múshesi bolǵan. Bul týraly osy aptada ırandyq «ParsToday» aqparat agenttigi habarlady.
Iran Islam Respýblıkasynyń Gerattaǵy mádenı keńesshisi Madjıd Halyqnııa osy ortalyqta «Irannyń Islam revolıýtsııasy jáne Iran áıelder qoǵamynyń ilgerileýi» atty konferentsııanyń ótkenin jáne oǵan Gerattan kóptegen áıelderdiń qatysqanyn aıtty. Bul konferentsııada Gerat áıelderi Iran Islam revolıýtsııasynyń áıelder quqyǵy salasyndaǵy jetistikterimen tanysyp, qoǵamnyń ilgerileýindegi áıelderdiń rólin qarastyrdy, dep jazady ırandyq BAQ.
«ParsToday»-de jarııalanǵan bul materııalda «Áıelder shynymen erkekterge qaraǵanda kóbirek sóıleı me?» jáne «Anglııada tutqyn áıelder arasynda ózine-ózi zııan keltirý ósýde» degen taqyryptar boıynsha toqtalǵan.
Túrkııadaǵy jattyǵýǵa Qazaqstannyń áskerıleride qatysyp otyr - TRT
Qazaqstannyń Qorǵanys mınıstrligi Túrkııamen bıyl júzege asyrylýy josparlanǵan áskerı yntymaqtastyq josparynyń bekitilgenin habarlaǵan bolatyn.
Jalpy 20 eldiń qatysýymen bastalǵan Túrkııadaǵy «Qys-2025» oqý-jattyǵýyna Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń áskerı qyzmetshileri de qatysýda. Bul aqparatty osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly jarıalady.
«TRT»-nyń keltirgen deregine súıensek, QR Qorǵanys mınıstrliginiń resmı saıtynda oqý-jattyǵýǵa qatysty málimdeme jarııalandy. Málimdemede Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń qolbasshylary jattyǵý aıasynda sheshim qabyldaý jáne jaǵdaıdy baǵalaý is-sharalaryna qatysqany aıtyldy.
Kóptegen strategııalyq maqsatqa qol jetkizýdi kózdeıtin baǵdarlamaǵa qurama jáne birlesken is-qımyldardy oryndaýda yntymaqtastyq pen úılestirýdi qamtamasyz etý, qalyń qar men qatty aıazda jaýyngerlik múmkindikterdi, sonyń ishinde atysty synaýdy qamtıtyn barlyǵy 12 199 jeke quram qatysýda.
Atap aıtqanda, Túrkııanyń uıymdastyrýymen bastalǵan oqý-jattyǵýǵa AQSh, Ázerbaıjan, Bangladesh, Bosnııa jáne Gertsegovına, Grýzııa, Italııa, Kosovo, Pákistan, Qazaqstan, Soltústik Makedonııa, Bolgarııa, Frantsııa, Anglııa, Lıvııa, Mońǵolııa, Nıger jáne Iordanııa qarýly kúshteri qatysyp otyr.
On myń adam qatysqan arqan tartý jarysy ótti - «Halyq gazeti»
Qytaıdyń Gansý ólkesiniń Gannan oblysy Lıntan aýdanynda jyl saıyn aı kúntizbesi boıynsha qańtar aıynyń 14-inen 16-syna deıin jergilikti jurtshylyq arasynda «on myń adamnyń arqan tartý jarysy» dep atalatyn shara ótedi, dep habarlaıdy qytaılyq «Halyq gazeti».
Atalǵan basylymnyń málimetinshe, uzyndyǵy 1800 metrden asatyn jáne salmaǵy 16 tonnaǵa jýyq bolat arqannyń eki ushynda on myńdaı adam ekige bólinip tartysady. Lıntandaǵy on myń adamdyq arqan tartý jarysynyń 600 jyldan astam tarıhy bar. Búgingi tańda bul jarys kóktem merekesi men shamdar festıvali kezindegi eń qyzyqty jergilikti oıyn túrine aınalǵan.
Sonymen qatar qytaıdyq «Halyq gazeti» basylymynda «Qytaı qarttarǵa arnalǵan qosymsha týrıstik poıyzdar ashady» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, Qytaıdyń Saýda mınıstrligi, Mádenıet jáne týrızm mınıstrligi, Ulttyq temirjol mekemesi birlesip qarttarǵa arnalǵan týrıstik poıyzdar shyǵarý týraly qujat qabyldady.
- 2027 jylǵa qaraı búkil eldi qamtıtyn, ártúrli marshrýttary, baı taqyryptary jáne jan-jaqty qyzmetteri bar «aq samaılylar» týrıstik poıyz ónimderiniń júıesi qurylady. Týrıstik poıyzdar men jolaýshylar aǵyny 2024 jylmen salystyrǵanda aıtarlyqtaı artady dep boljanyp otyr, - delingen málimdemede.
Sonymen birge, qujatta egde jastaǵy jolaýshylarǵa arnalǵan birqatar shara ázirlengeni habarlandy.
Atap aıtqanda, ol qarttarǵa arnalǵan týrıstik poıyzdardyń yńǵaıly transformatsııasynyń tehnıkalyq standarttaryn jáne temirjol qyzmetteriniń tıisti standarttaryn zertteýdi, sondaı-aq jańadan salynǵan temirjol vokzaldarynda nysandardy jetildirýdi talap etedi. Jabdyqtardy jańartý boıynsha is-sharalardy júzege asyrýmen birge, búkil el kólemindegi mádenı jáne týrıstik oryndarda qart adamdardyń saıahatyn jeńildetý úshin qarttarǵa qolaıly qyzmetter usyný kózdelgen.