«Omega» zaýytynda jańa jobalardy júzege asyrýǵa bolady – Májilis depýtattary túıgen oı osyndaı
Qyryq jyldan astam tarıhy bar óndiris oshaǵyn sonaý keńestik zamanda-aq elektrondy avtomatty júıelerge baılanys qurylǵylaryn, temirden túrli quramalar jasap, aspaptarǵa dáldik mehanızmdi tetikterdi jasaýǵa mamandanǵan bolatyn. Qazir munda 168 adam jumys isteıdi. Zaýyttyń bas dırektory Azamat Jýaspaevtyń aıtýynsha, bos turǵan tórtinshi tsehtyń aýmaǵy 36 sharshy metr. Ony jóndeýge, tóbesin, qabyrǵalaryn qalypqa keltirýge 300-400 mln. teńge qajet. Infraqurylymy, jylýy bar. Jaqynda Túrkııadan ınvestor kelip, jaǵdaımen tanysyp, tsehty jóndep, osynda jeńil brondy tehnıka, ınkassatsııalyq jáne áskerı mashınalar shyǵarýǵa nıet bildirgen. Qazir zaýyt "Qazaqstan temirjoly" UK" AQ-nyń, QR Qorǵanys mınıstrliginiń tapsyrystaryn oryndap otyr. "Taza sý" qondyrǵylaryna bes tapsyrys túsken. Joǵary dáldikti qajet etetin ónimderdi shyǵarýǵa mamandanǵan kásiporyn temir jol lokomotıvterine jyldamdyqty ólsheıtin qurylǵynyń dáldikpen jasalatyn bólshegin shyǵarýda. Bıyl kásiporyn QR Qorǵanys mınıstrligimen 45 mln. teńgege kelisimshart jasaǵan. Mınıstrliktiń tapsyrysymen 1 myń dana «TAP» markaly dalalyq telefon apparaty jasalýda. Sonymen qatar Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginen 500 mln. teńge kóleminde taza sý qondyrǵylaryna tapsyrys alǵan.
-Zaýyttyń keleshegi zor. Bilikti mamandary saqtalǵan. Aldaǵy úsh jylda "Qazaqstan temirjoly» kompanııasynda tórt joba júzege asyrylady. Ár jobada qazaqstandyq úles bolýy tıis. Jyl saıyn keste boıynsha ol 20 paıyz ıgerilý kerek. Tek temirjol salasynyń ózinen bizge biraz tapsyrystar bolatyny kórinip tur. «Taza sý» baǵdarlamasy boıynsha da bolashaǵymyz bulyńǵyr emes. "Aqbulaq" baǵdarlamasy boıynsha jyl saıyn 90 mlrd. teńge bólinedi. Onyń 90 paıyzy sý qubyryn tartýǵa jumsalady desek, qondyrǵylardy jasaýǵa 500 mln. teńge bólinip jatsa, bizdiń kásiporynǵa úlken kómek bolady. Qyzylorda, Mańǵystaý, Ońtústik Qazaqstan oblystaryna qondyrǵy shyǵarýdamyz. Qazir Qostanaı, Qaraǵandy oblystarymen kelissózder jasalýda. Jańa tapsyrystar alý, iskerlik baılanys ornatý úshin elimizdiń aımaqtaryn aralamaqpyz, - dedi Azamat Jýaspaev.
Zaýyt kelesheginiń kóziri - IFS, ıaǵnı ınfradybyspen emdeý qurylǵysy jobasy. Qurylǵy ýltra emes, ınfradybys arqyly keıbir aýrýlardy emdeý sharasyn júrgizýge arnalǵan. Álemde mundaı dybyspen emdeý qolǵa alynbaǵan. Adam aǵzasynyń 90 paıyzy sýdan turatynyn eskersek, sýdyń molekýlıarlyq bólshekteriniń kómegimen jumys isteıtin apparat adamdy saýyqtyrýǵa kómektesedi. Onymen súıek-býyn aýrýlaryn emdeýge Densaýlyq saqtaý mınıstrligi ruqsat bergen. Bul joba synaqtan Qaraǵandyda tabysty ótken. Eki aı buryn Parlament Májilisindegi batysqazaqstandyq depýttardyń kómek-qoldaýymen mınıstrlikte tanystyrylymy bolǵan. Qazir onyń dızaınyn jetildirý qolǵa alynýda. Qazaqstan boıynsha tapsyrys bolsa, deıdi omegalyqtar. IFS jobasy iske assa, 50 adamǵa jumys ashylady.
-Bul apparatty shyǵarý jolǵa qoıylsa, onda dári-dármeksiz jáne ota jasamaı-aq keıbir aýrýlardy jazyp alýǵa bolady, - dedi Shafhat Ánesuly. - Bul qondyrǵy memlekettik tizimge alynǵan, patenttelgen. Oǵan tapsyrystar jekelerden túsýde. Qondyrǵyny álemdik naryqqa shyǵarýǵa jol ashyq. Kólemi úlken emes, al baǵasy 4,5 mln. teńge.
«Omega» - QR Qorǵanys mınıstrligimen de seriktes. "TAP-2" telefon apparatyn shyǵarýda. Áskerılerge túımeli apparat qajet, sondyqtan reseıliktermen birigip, apparatty jetildirý jumystary júrgizilýde. Zaýyttyń endigi kútetini aldaǵy jylǵa Qorǵanys mınıstrliginiń tapsyrysy. Negizi bul birlesken ónim bolady. Qazir keden odaǵy quryldy, reseılikterden bólshekter alýdyń esh qıyndyǵy joq, desti depýtattar áńgime barysynda. "Kez kelgen ónim óndirýshi naryq aıasyn keńeıtýge múddeli. Sondyqtan reseılikterge qazaqstandyq naryqqa bizdiń zaýyt arqyly ený ońaı. 2011 jyly oblys boıynsha sýmen qamtýǵa qatysty bes joba jasaldy. Buǵan 150 mln. teńge bólindi. "Omeganyń" taza sý qondyrǵysyna básekeles bar. Endigi másele, bul baǵdarlamaǵa tolyqqandy qatysa almaı otyrǵanymyz. 2009 jyly zaýyt jobaǵa qatysa almaı qaldy. 2012 jyly taza sý qondyrǵylarymen sýmen qamtý baǵdarlamasyna qatysýǵa nıettimiz. 100 mln. teńgedeı tapsyrys alsaq, jarady. OQO-da 250 sý tazartý qondyrǵymyz qoıyldy. Onyń bári qalypty jumys isteýde.Óz oblysymyzdy jergilikti qondyrǵymen qamtamasyz etpeıtinimiz qolaısyzdaý,» - dedi bas dırektor.
-Bul zaýyt oblys ekonomıkasynyń kóshbasshysy boldy. Qıyn jyldardyń taby kásiporyn tirligine keri áser etti. Búginde zaýyt «tirilip» keledi. Tapsyrystar túsýde. Jańa jumys oryndary ashylýda. Jalaqy ýaqtyly tólenedi. Bastysy, munda ınnovatsııalyq joba jasaqtalýda. Elbasy absolıýtti ınnovatsııany tabý jóninde tapsyrma berdi. Údemeli ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq baǵdarlama qabyldanyp, júzege asýda. Zaýyttyń IFS ónimin ınnovatsııalyq ónimge jatqyzýǵa bolady. Avtory, almatylyq ǵalym V.Kazakov bul qondyrǵyny shyǵarýǵa jeti jyl ómirin arnaǵan. Medıtsınalyq qondyrǵylardyń barlyǵy elimizge shetelden ákelinedi. Al ózimizdiń tól qondyrǵymyz múldem joq. Sondyqtan bul joba Qazaqstanda júzege assa, ónimdi álemdik naryqqa shyǵaýǵa jol ashyq, - dedi Shavhat Ótemisov.
Qazir kásiporyn ınvestorǵa "sýsap" otyr. Zaýyttyń tórtinshi korpýsy bos tur. Tıimdi jobalar tabylyp jatsa, jańa ǵımarat salýǵa qarjy shyǵyndamaı, zaýyttyń bos tsehtaryn paıdalanýǵa bolatyny áńgime barysynda aıtyldy.
Aqtóbe qalasynda rentgen apparaty shyǵarylady. Al omegalyq rentgen apparatynyń baǵasy 30 paıyzǵa ushynyp tur. Omegalyq jańa ónimdi alyp júrýge úıdi-úıge aparýǵa, paıdalanýǵa jeńil, mobıldi túrleri bar. Búginde onyń úsheýi jasalǵan. "KARS" rentgen apparatynyń Qazaqstan boıynsha 12-isi shyǵarylyp, qoldanylýda. Bizdiń oblys aýrýhanalarynda onyń ekeýin paıdalanylyp otyr. Densaýlyq saqtaý salasyndaǵy memlekettik baǵdarlamaǵa «Omeganyń» qondyrǵysyn engizer bolsa, zaýytqa qoldaý bolar edi. Bul qondyrǵy aýrýdy 90 paıyz anyqtaıdy. Onyń zııany aqtóbelik apparattan 100 ese kem. Aqtóbelik apparat aýrýdy 70 paıyz anyqtasa, gamma, betta sáýlelerimen aǵzanyń zaqymdanýy 100 paıyz. Sheteldikter Shyǵys Eýropa, damýshy elder mundaı kórsetkishti rentgen apparattaryn paıdalanbaıdy. Aqtóbe zaýyty ony 1968 jyldan beri shyǵarady. Al myna omegalyq rentgen apparattarynyń bolashaǵy zor ári halyq den saýlyǵyna paıdaly.
Elena Tarasenkonyń pikirinshe, zaýytta qolǵa alynǵan jobalardy tolyq qoldaýǵa bolady.
