Oljas Bektenov Rıdder JEO-syn rekonstrýktsııalaý jáne kópsalaly aýrýhana qurylysynyń barysymen tanysty
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Premer-Mınıstr Oljas Bektenov jumys saparymen Shyǵys Qazaqstan oblysyna bardy. Basty maqsat – Memleket basshysynyń energetıkalyq jáne áleýmettik ınfraqurylymdy jańǵyrtý, metallýrgııa jáne farmatsevtıka ónerkásibin damytý, sondaı-aq kólik-logıstıka jáne týrızm salasyn damytý jónindegi tapsyrmalarynyń oryndalýyn qadaǵalaý.
Oljas Bektenov Rıdder JEO-ǵa barǵan kezde jylý kózin rekonstrýktsııalaý qarqynymen tanysty. Qazandyq tsehyn tekserý kezinde Premer-Mınıstrge №4 jáne 5 qazandyqtardaǵy apattan keıin orta qysymdy qazandyq agregattarynyń TP BAJ jańǵyrtylýy jáne stansany qalpyna keltirý týraly baıandaldy. 1956 jyly paıdalanýǵa berilgen JEO búginde 50 myńǵa jýyq turǵyndy jylýmen qamtamasyz etip otyr. Jabdyqtyń aǵymdaǵy tozýy 57,7%-dy quraıdy. Rıdder JEO «qyzyl aımaqqa» jatatyn 19 jylý kóziniń tizimine engen. Memleket basshysy bıylǵy aqpanda ótken keńeıtilgen otyrysta Úkimet aldyna osyndaı nysandardy shuǵyl jańǵyrtý jumystaryn bıyl aıaqtaý mindetin qoıǵan bolatyn.
2024 jyly energetıka ınfraqurylymyn rekonstrýktsııalaýǵa 8,5 mlrd teńge: atap aıtqanda, Úkimet qaýlysymen rezervten shamamen 7,4 mlrd teńge, oblystyq bıýdjetten 1,1 mlrd teńge bólindi. Qazandyq agregattaryn jóndeýge 5,5 mlrd teńge, taratý qurylǵysyn (ATQ) rekonstrýktsııalaýǵa 280 mln-nan astam, 19 km jylý jelilerin jańǵyrtýǵa taǵy 2,7 mlrd teńge kóleminde qarajat bólindi.
Rıdder JEO-da jylytý maýsymynyń basyna qaraı 2 qazandyq agregatyn iske qosý josparlanýda, qalǵandary temperatýra kestesine sáıkes sýyq túsýine qaraı paıdalanýǵa beriletin bolady. Jumys aıaqtalǵannan keıin jylý kóziniń tozýy 40%-ǵa deıin tómendeıdi.
Úkimet basshysyna jylý jelilerin jóndeý jumystary kestege sáıkes júrgizilip jatqany, sondaı-aq bıylǵy tamyz aıynyń sońyna deıin aıaqtalatyny týraly baıandaldy. Jalpy uzyndyǵy 19 shaqyrym bolatyn 55 ýchaskege 127 adam men 20 tehnıka jumyldyrylǵan. Búgingi tańda óńirdiń energetıkalyq ınfraqurylymynyń tozýy 78,5%-ǵa jetedi. Osy kórsetkish boıynsha Rıdder de «qyzyl aımaqta» ornalasqan. Jóndeý jumystary aıaqtalǵannan keıin tozý deńgeıi 24,1%-ǵa tómendeıdi dep josparlanǵan.
Premer-Mınıstr jylytý maýsymynyń turaqty ótýi úshin energetıka ınfraqurylymyn jańǵyrtýdy jedeldetip aıaqtaý qajettigin atap ótti. Búgingi tańda ınjenerlik jeliler 58,4%-ǵa, 32 ortalyqtandyrylǵan qazandyq 51%-ǵa, gıdroelektrostansalar boıynsha 69%-ǵa jáne JEO 52%-ǵa daıyn.
«Bul – halyqtyń turmys-tirshiligi men qaýipsizdigin qamtamasyz etý máselesi. Sondyqtan bul jerde qatań memlekettik baqylaý – talap pen qadaǵalaý qajet. Memleket osynda jáne jalpy alǵanda elimizdegi ınfraqurylymdy jańǵyrtýǵa óz tarapynan qomaqty qarajat salýda. Jumys qarqynyn arttyra túsý kerek. Sýyq túskende úılerdiń jylýsyz qalýyna nemese onyń jetkiliksiz berilýine jol bermeý kerek. Sapany saqtaı otyryp, bekitilgen kesteden qalyp qoımaı, aldyn ala sharalar qabyldaý mańyzdy. Aldaǵy jylytý maýsymy júrgizilgen jańǵyrtý jumystarynyń sapasy men tıimdiliginiń kórsetkishi bolady», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Premer-Mınıstr Energetıka mınıstrligine oblys ákimdigimen birlesip, atalǵan máseleni erekshe baqylaýda ustaýdy tapsyrdy. Sondaı-aq jumys sapary barysynda Úkimet basshysy Rıdder qalasyndaǵy kópsalaly medıtsınalyq mekeme qurylysynyń qarqynyn tekserdi. Bir aýysymda 500 adam qabyldaıtyn emhanasy men 200 tósek-oryndyq statsıonary bar medıtsına kesheni Rıdderdiń ár túkpirinde ornalasqan jáne 80 jyldan astam ýaqyt jumys istep turǵan aýrýhanynyń ornyna salynýda. Atalǵan densaýlyq saqtaý uıymy búginde qaladaǵy jalǵyz uıym bolyp sanalady.
Jańa kópsalaly keshenniń jalpy aýdany – 40 myń m2, nysan 60%-ǵa daıyn. Shatyr tóseý jáne tereze ornatý jumystary 100%, ınjenerlik jeliler (jylytý, sý qubyry, káriz) boıynsha 85% oryndaldy. Qazirgi ýaqytta ǵımarattyń ishi men qasbetin árleý jumystary júrgizilip jatyr.
Emhana osy jyldyń kúzinde, statsıonar kelesi jyly paıdalanýǵa beriledi dep josparlanyp otyr. Medıtsınalyq keshen saraptamalyq deńgeıdegi qural-jabdyqtarmen jaraqtandyrylyp, bilikti mamandarmen qamtamasyz etiledi. Munda 500-den astam qyzmetker jumys isteıtin bolady.
Premer-Mınıstr Oljas Bektenov medıtsınalyq ınfraqurylymdy damytý Memleket basshysynyń erekshe baqylaýynda ekenin jáne bul – Úkimettiń basym mindetteriniń biri ekenin atap ótti.
«Qarjylandyrý máselelerin sheshetin bolamyz. Ákimdik qarajattyń sapaly ári maqsatty paıdalanylýyn qamtamasyz etýi tıis. Uzaqqa sozbaı, jumys qarqynyn arttyryp, nysannyń “saqaldy qurylystar” tizimine ótip ketýine jol bermeý kerek. Turǵyndar barlyq medıtsınalyq qyzmetterdi osy jerde alýy úshin aýrýhanany qajetti tehnıkamen jabdyqtaý kerek. Biz halyqtyń aqyly medıtsınaǵa jumsaǵan shyǵyndaryn azaıtýǵa tyrysýymyz qajet. Azamattardyń qajettilikterin qoldanystaǵy MÁMS júıesi jáne tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemi sheńberinde jabýǵa tyrysý kerek», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Aıta keteıik, qazirgi tańda Qazaqstannyń birtutas elektr júıesi qalypty jaǵdaıda jumys istep tur. Bekitilgen kestege sáıkes 10 energoblokta, 55 qazandyqta jáne 45 týrbınada kúrdeli jóndeý jumystary josparlanǵan. Kentaý, Rıdder, Qyzylorda, Ekibastuz, Kókshetaý qalalarynyń energetıkalyq keshenin aldaǵy jylý berý kezeńine daıyndaý úshin Úkimet rezervinen 22,6 mlrd teńge bólindi.
