Oljas Bektenov Qosshynyń bas josparymen jáne kópsalaly aýrýhana qurylysymen tanysty

ASTANA. KAZINFORM — Premer-mınıstr Oljas Bektenov Aqmola oblysyna jumys sapary aıasynda Qosshy qalasyn damytýdyń bas josparymen tanysyp, óńirde áleýmettik ınfraqurylym qurý boıynsha atqarylyp jatqan jumystardyń barysyn tekserdi.

Aqmola oblysynyń ákimi Marat Ahmetjanov Premer-mınıstrdi óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy týraly habardar etti.

Qazirgi ýaqytta qalada resmı túrde 59 myńǵa jýyq adam turady, bul rette baǵalaý derekteri boıynsha turǵyndardyń naqty sany 100 myńnan astam adamdy quraıdy. 30 myń turǵynǵa eseptelgen ınjenerlik jelilerge aıtarlyqtaı úlken júkteme túsýde. Boljam boıynsha, halyq sany 2038 jylǵa qaraı 150 myńǵa deıin ósedi.

Jańa bas jospar aýmaqty keńeıtýdi, jańartylǵan qyzmet kórsetý aımaqtaryna bólýdi, sondaı-aq ınjenerlik jáne kólik ınfraqurylymyn jańǵyrtýdy kózdeıdi. Qosshy ákimi Azamat Qapyshev Úkimet basshysyna qalanyń turǵyn úı qoryn keńeıtý, jańa áleýmettik jáne ınfraqurylymdyq nysandar ashý, saýyqtyrý aımaqtaryn damytý jáne taǵy basqa da josparlanǵan sharalar týraly baıandady.

Jańa kóppáterli turǵyn úılerdiń qurylysyna 360 gektardan astam, jeke turǵyn úı qurylysyna 900 gektardan astam jer telimi bólingen. Sondaı-aq 2038 jylǵa deıin 31 balabaqsha, 16 jalpy orta mektep, oblystyq aýrýhana jáne 7 emhana salý josparlanyp otyr.

Kommýnaldyq ınfraqurylymdy damytý jáne qosymsha qýattardy qurý maqsatynda jańa qazandyq, qosalqy elektr stansasy men EBJ, sýmen jabdyqtaý, tazartý qurylystary jáne basqa da nysandar salý kózdelgen. 2024 jyly «Sary-Arqa» magıstraldy gaz qubyry arqyly qalany kógildir otynmen qamtý jumystary bastalyp, 2026 jyly aıaqtalady. Budan basqa, óndiristik jáne kommýnaldyq kásiporyndarǵa arnalǵan alańdar salynady. Ónerkásipti damytý jáne qalanyń soltústik-batys bóliginde jańa jumys oryndaryn qurý úshin jalpy aýdany 264 ga ındýstrııalyq aımaq ashý kózdelgen. Elordaǵa aparatyn jol salý josparlanýda.

Sonymen qatar saıabaqtar men jaıaý júrginshilerge arnalǵan gúlzarlardy abattandyrý, oıyn jáne sport nysandary bar balalardyń oıyn-saýyq jáne demalys saıabaǵyn ashý josparlanǵan. Jasyl jelekter otyrǵyzýǵa bólingen jalpy aýmaq 132,5 gektardy quraıdy. Ákimshilik ǵımarattar, ortalyq stadıon, muz saraıy, dene shynyqtyrý-saýyqtyrý keshenderi, mádenıet úıleri, jańa neke saraıy, oqýshylar saraıy, teatr, balalar men jasóspirimder sport mektebin salý úshin aýmaqtar qarastyrylǵan.

Kúrdeli máselelerdi sheshýge erekshe kóńil bólindi.

Atap aıtqanda, Premer-mınıstr jańa órt sóndirý deposy qurylysynyń barysymen tanysty. 4 jyldan keıin jumystyń tek 60%-y aıaqtalǵan. Alaıda, merdiger uıym qarjylandyrýdyń jetkiliksiz ekeni týraly habarlaǵan. Shart boıynsha zamanaýı qondyrǵylarmen jabdyqtalǵan nysan qurylysyna 1,2 mlrd teńgege jýyq qarajat bólindi. Oljas Bektenov qosymsha qarjy qarastyrylmaıtynyn, qarajat tek JSQ-ǵa engizilgen soma sheginde bólinetinin basa aıtty. Premer-mınıstr merdigerlik uıymnan jaqyn arada jumystardy aıaqtaýdy talap etti, oryndalmaǵan jaǵdaıda shart buzylady.

Sondaı-aq 537 úleskerdiń, onyń ishinde «Sıren baǵy» turǵyn úı kesheniniń kópjyldyq máselesin sheshý týraly baıandaldy. Jańa merdiger qala kúnine oraı 106 turǵynǵa baspana kilti tabystalady dep ýáde berip otyr, taǵy 209 otbasy jaqyn arada kópten kútken jańa úılerine qonystanady. Óz kezeginde, ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev tıisti zańnamany jetildirý boıynsha júrgizilip jatqan jumystar týraly habarlady.

Jumys sapary barysynda Qosshydaǵy kópsalaly aýrýhana qurylysyna barǵan Oljas Bektenov óńirde turǵyndarǵa kórsetiletin medıtsınalyq qyzmet sapasyn arttyrý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystardy tekserdi.

350 oryndyq statsıonary jáne bir aýysymda 1 myń kelýshige deıin qabyldaı alatyn emhanasy bar medıtsınalyq mekeme qala jáne Aqmola oblysynyń astana mańyndaǵy jeti aýdany turǵyndaryna qyzmet kórsetedi. Búgingi tańda Qosshy turǵyndaryna memlekettik jáne jeke emhanalarda aýysymyna 250 kelýshige deıin medıtsınalyq kómek kórsetiledi. Sonymen qatar sońǵy 2 jylda tirkelgen halyq sany 24 myńnan 42 myń adamǵa deıin ósti. Kópsalaly aýrýhananyń qurylysy oryn tapshylyǵy máselesin sheshedi. Munda hırýrgııa, travmatologııa, kardıohırýrgııa, neırohırýrgııa, onkologııa, hımıoterapııa jáne basqa da bólimsheler jumys isteıdi. Budan basqa, aýmaqta medıtsına qyzmetkerlerine arnalǵan eki kóppáterli turǵyn úı jáne qala syrtynan keletin naýqastardy ornalastyrý úshin pansıonat qurylysy qarastyrylǵan.

Nysan Viamedis kompanııasynyń jeke ınvestıtsııasy esebinen 28 mlrd teńgeden astam somaǵa salynýda. Onyń 9 mlrd teńgeden astamy aýrýhanany Siemens nemis kompanııasynyń zamanaýı medıtsınalyq jabdyqtarymen qamtamasyz etýge jumsalady dep josparlanyp otyr. Premer-mınıstrge «Viamedis» JShS bas dırektory Áset Ahmetov qurylys-montajdaý jumystary merziminen buryn júrgizilip jatqanyn baıandady. Jumysqa barlyǵy 200-ge jýyq adam jumyldyrylǵan, qurylys materıaldary negizinen otandyq óndirýshilerden satyp alynady. Emhana osy jyldyń sońyna deıin, statsıonar 2026 jyly ashylady dep josparlanǵan. Medıtsınalyq jańa mekemeniń iske qosylýy 956 jumys ornyn ashýǵa múmkindik beredi.

Esterińizge sala keteıik, Memleket basshysy Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda azamattardyń turmys sapasyna áser etetin barlyq máselelerge nazar aýdarýdy tapsyrdy. Úkimet áleýmettik jáne ınjenerlik ınfraqurylymdy jańǵyrtý boıynsha júıeli jumys júrgizýde.

Buǵan deıin Úkimet jol salýǵa alynǵan qaryzdardyń paıyzyn aqyly joldar arqyly ótemeıtinin jazǵanbyz.