Ólketanýshylar mýzeılerdi týrızmniń draıverine aınaldyrý máselesin talqylaýda
Oǵan Qazaqstan óńirlerinen kelgen ólketanýshylar, tarıhshylar, mýzeı salasynyń mamandary qatysýda. Bes kúnge sozylatyn forým Dostyq úıinde ótken plenarlyq otyryspen ashyldy.
Jıyndy ashqan oblys ákiminiń orynbasary Ǵabıdolla Ospanqulov «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý barysynda mýzeı isin sapalyq jańa deńgeıge kóterýdiń mańyzdylyǵyn atap kórsetti. Qazirgi tańda mýzeıler men qasıetti oryndar ishki týrızmdi damytýdyń draıverine aınala alady.
QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi mýzeıler jáne kitaphana basqarmasynyń bas sarapshysy Nazgúl Kadrymbetova óńirdegi úzdik mýzeı qyzmetkerlerine mınıstrliktiń alǵyshattaryn tabys etti. Sondaı-aq memlekettik «Esik» tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń ǵylymı-zertteý bólimi basshysy Ǵalııa Faızýllına, mýzeıtanýshy, «Kazmuseum.kz» jobasynyń jetekshisi Nurserik Jolbarys mýzeı isin damytýǵa baılanysty óz oı-tolǵamdarymen bólisti. Bul oraıda Ulybrıtanııa, Reseı sekildi elderde qolǵa alynǵan ozyq jobalardy da paıdalaný kerektigi aıtyldy.
«Kúni búgin Qazaqstanda mýzeıler sany 238-ge jetse, sonyń tórteýi - jeke mýzeıler. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy qolǵa alynǵannan bergi ýaqytta óńirlerde 7 mýzeı ashyldy. Atalmysh baǵdarlama aıasynda uıymdastyrylyp otyrǵan búgingi forým - Astanadaǵy Ulttyq mýzeıde mamyr aıynda ótken «Rýhanı jańǵyrý» festıvaliniń jalǵasy. Sol festıvalde «Úzdik aýdandyq mańyzy bar memlekettik mýzeı» atalymyn Syrym aýdanyndaǵy Syrym Datuly atyndaǵy mýzeı (jetekshisi Aınagúl Oıshybaeva) jeńip alǵany belgili. Sonymen qatar «Qazaqstannyń oblystyq ólketaný mýzeıleri odaǵy» qurylyp, onyń tóraǵasy bolyp Batys Qazaqstan oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń dırektory Mırbolat Ersaev saılandy. Forým maqsaty mýzeı men ólketaný salasyndaǵy ózekti máselelerdi talqylap, sheshý bolyp tabylady», dedi N.Kadrymbetova.
BQO tarıhı-ólketaný mýzeıiniń dırektory Mırbolat Ersaevtyń málim etkenindeı, Qazaqstandaǵy eń kóne murajaılardyń biri Oral qalasynda ornalasqan. Oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń negizi 1832 jyly qalanyp, 1920 jyly qalalyq realdyq ýchılışe men kazak-orys áskerleri murajaılarynyń negizinde qaıta qurylǵan.
Qazirgi tańda BQO tarıhı-ólketaný mýzeıi qory jaǵynan elimizdegi eń baı, jádigerleri mol mýzeıler qatarynda. Segiz zaldan turatyn mýzeı qorynda 140 myńnan astam jádiger bar. Onda arheologııalyq jádigerlerdiń, zergerlik, etnografııalyq buıymdardyń mol kollektsııasy jınaqtalǵan. Oǵan qosa mýzeı quramynda 11 fılıal halyqqa qyzmet kórsetedi.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyna sáıkes Elbasy tapsyrmasy negizinde Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń bastamasymen Ulttyq mýzeıdiń janynan «Qasıetti Qazaqstan» ǵylymı-zertteý ortalyǵy qurylǵany belgili. Respýblıkalyq dárejedegi Qazaqstannyń kıeli nysandary qataryna Batys Qazaqstannan jeti nysan engizildi. Olar - ortaǵasyrlyq Jaıyq qalashyǵy, Bókeı ordasy tarıhı-mýzeı kesheni, Taqsaı obalar kesheni, Jumaǵazy haziret qorymy, aqyn, Alash qaıratkeri Ǵumar Qarash jerlengen jer, Kúnbatys Alashorda astanasy - Jympıty jáne kúıshi Dáýletkereı kesenesi.
«Qazirgi tańda mýzeı salasynda sheshilýi tıisti máseleler bar. Qytaı, Ózbekstan, Qyrǵyzstan sekildi kórshiles elderde mýzeı týraly zańdar bar. Zań mýzeılerdiń mártebesin anyqtap, jumysyn retke keltiredi. Bizdiń elde de osyndaı zań kerek. Mýzeılerge halyqty tartý, kadrlarmen qamtamasyz etý, mýzeılerge ortaq keńistik qurý, qazirgi zamanǵy talaptarǵa sáıkes ozyq ádis-tásilderdi, ІT tehnologııalaryn engizý baǵytynda jumystaný qajet-aq», dedi M.Ersaev.
Respýblıkalyq forým aıasynda oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde Pavlodar jáne Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıleriniń jáne sýretshi-ıllıýstrator Ańsaǵan Mustafanyń kórmeleri ashyldy. Ulttyq salt-dástúrler, qolónershiler jármeńkesi, dombyra-party, sán kórsetilimi, merekelik kontsert dástúrli «Mýzeı túni» sharasyna ulasty.
Birneshe kún boıy tájirıbe almasatyn mýzeı mamandary týrıstik saparlarǵa shyǵyp, Oral qalasy ǵana emes, Terekti, Syrym, Jánibek, Bókeı ordasy aýdandaryndaǵy qasıetti oryndarmen tanysady.
