Olga Rypakova týrnırde kúmis júldeger atandy

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstandyq jeńilatlet Olga Rypakova Italııanyń Rım qalasynda úsh qarǵyp sekirýden ótken «Gaýhar lıgasy» jarysynda kúmis júldeger atandy.

Bul týraly egemen.kz habarlady.

Jarysty  kolýmbııalyq Katerın Ibargýen jeńip aldy.  Ol 14,78 metrge sekirdi. Ekinshi oryn alǵan Olga Rypakova úsh qarǵyp sekirýde 14,51 metr nátıje kórsetti. Odan keıin ıamaıkalyq Shanıka Tomas 14,46 metrge sekirip, qola júldege ıe boldy.

Almaty oblysynyń ortalyǵyndaǵy «Jastar» sport saraıynda keshe bastalǵan Qazaqstannyń erler jáne áıelder arasyndaǵy chempıonaty óziniń alǵashqy chempıondaryn anyqtady.

Juma kúni jarystyń birinshi kúni aıaqtaldy» dep jazady «Egemen Qazaqstan». Onda erlerdiń 56 kıloǵa deıingi salmaqtaǵy júldegerleri belgili boldy. Birinshiliktiń altyn medalin qossaıysta 256 (116+140) kg salmaq alǵan Igor Son  jeńip aldy. Ekinshi oryndaǵy Rahat Beısenbaev 183 (80+103) kg salmaqpen odan 73 ball artta qalyp qoıdy. Úshinshi orynǵa shyqqan Vıtalıı Aýhadıev 178 (82+96) kg salmaq kóterdi.

Áıelderdiń 48 kıloǵa deıingi salmaǵynda Aleksandra Lachkova top jardy. Ol 143 (67+85) kg salmaqty baǵyndyrdy. Ekinshi oryndaǵy Galına Momotova odan 14 kg qalyp qoıdy. Al úshinshi satyǵa kóterilgen Ksenııa Koroleva 106 (45+61) upaı jınady.

Budan keıin áıelderdiń 53 kıloǵa deıingi salmaqtaǵy saıysy bolyp ótti. Ol Azııa oıyndarynyń chempıony Margarıta Elıseevaǵa shaq keletin eshkimniń joq ekenin kórsetti. Lıder qossaıysta 200 (88+112) kılo salmaq kóterdi. Budan bólek, Qazaqstannyń aldaǵy Olımpııalyq oıyndarǵa baratyn quramasynyń kandıdaty retinde oǵan ár jattyǵý boıynsha taǵy bir retten talpynys jasap kórýge ruqsat etildi. Esepke alynbaıtyn osy áreketterde ol julqa kóterýde - 90, serpe kóterýde 115 kılo salmaqtardy tóbesinde tik ustap turdy. Sóıtip, Rıoda 205 kg salmaq úshin kúrese alatynyn kórsetti.

Búgin chempıonattyń ekinshi kúninde erlerdiń 62 kg, áıelderdiń 58 jáne 63 kg salmaqtarynda saıys ótedi.

Sondaı-aq «Egemen Qazaqstan» basylymynyń osy  sanynda.

 «KADEX-2016» kórmesiniń alańynda otandyq kompanııalar sheteldik seriktesterimen ózderiniń yntymaqtastyq múmkindikterin keńeıtýdi jalǵastyryp jatqandyǵy aıtylady.

Qazaqstandyq «Kaztehnolo­gııalar» kompanııasy elimizdiń Qorǵanys mınıstrliginiń qol­­daýymen Qytaı Halyq Res­pýblıkasymen birqatar shart jasasty. Elimiz Qorǵanys mı­nıstriniń orynbasary Nurlan Saýranbaevtyń qatysýymen iri kalıbrli oq-dárilerdi shy­ǵarý jóninde «Norinco Corp» kompanııasymen tehnologııa­lar men jabdyqty berý jóninde me­morandýmǵa qol qoıyldy. Ekinshi mańyzdy talqy Qazaq­stan Qarýly Kúshteriniń qyz­metshileri úshin turǵyn úı qoryn quratyn birlesken kásiporyn qurý týraly memorandýmǵa qol qoıý boldy.

Josparlanǵan qujattarǵa qol qoıý eksporttyq-baǵdar­lanǵan ónimdi shyǵarýdy já­ne memlekettik qorǵanys tap­­­syrysynyń kóleminen táýeldilikti azaıtýdy qamta­masyz etedi, sondaı-aq, eldiń qor­ǵanys-ónerkásibi ke­sheniniń jańa perspektıvalaryn damy­týǵa qarqyndy ser­pin beredi.

«Kaztehnologııalar» AQ «KADEX-2016» kórmesiniń alǵashqy kúninen bastap shet­eldik seriktesterimen birneshe kelisimsharttar jasasty. Kom­panııa Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń muqtajdyǵy úshin oq-dárilerdiń tolyq aınalymy salasynda operator qyzmetin atqarady.

Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen qolǵa alynǵan Respýblıkalyq «Beıbitshilik pen kelisimniń jol kartasy» megajobasy aıasynda óńirimizde ótken ýaqytta jóni bólek, josyǵy aıryqsha is-sharalar uıymdastyrylyp, óte baı tájirıbe jınaqtaldy. Mine, megajoba bıyl da jarasymdy jalǵasyn taýyp, barlyq aýdandy qamtıtyn bolady. ıAǵnı, aýdandardan delegatsııalar bir-birine estafetany amanattaıdy. Jýyrda ony oblys ákimi Altaı Kólginovten qabyldaǵan oblys ortalyǵynyń ókilderi Aqjaıyq aýdanyna tapsyrdy. Aýdan ortalyǵy - Chapaevtaǵy bul kúnniń baǵdarlamasy mazmundylyǵymen erekshelenip, uzaq este qalar áser ákeldi.  Bul jarqyn oqıǵa «Amanattalatyn estafeta» degen taqyryppen berilip otyr.

Uly Dala keńistigindegi bıik shańy­raǵymyzda tatý-tátti ómir súrip, kıeli jerimizdi eńbektiń qudiretimen kórkeıtip, Otan aldyndaǵy jaýapkershiliktiń ala­ýyn jarqyratqanǵa ne jetsin de­ńiz. Oraldyq delegatsııamen aýdan orta­lyǵynyń basty alaýyndaǵy júz­desýden bastalǵan sharalar muny jan-jaqty jarqyratyp kórsetip berdi. Aldymen qalalyqtar Chapaevtaǵy tárbıe, bilim uıalaryna, onyń ishinde memleket pen jekeshe seriktestiginiń aıqyn bir dáleli bolyp tabylatyn, jýyrda dúnıege kelgen «Jibek» jáne «Aıana» jeke ba­la­­baqshalaryna Oral ákimi Narıman Tóreǵalıevtiń atynan sport quraldary, t.b. syılyqtar tapsyrdy. Bul erteń el taǵdyrynyń tizginen ustaıtyn ul-qyzǵa qamqorlyqtyń jarqyn bir kórinisine aınaldy.

Osy qaıyrymdylyq kerýeni odan ári aýyldaǵy Uly Otan soǵysynyń ardagerleri Hasen Qospaev, Zınekesh Saqybalıev, Ivan Akýtın, Qamataı Sarbópeevtiń úılerine baryp, olarǵa syı-sııapat tapsyrýmen jalǵasty. BQO QHA tóraǵasynyń orynbasary, hatshylyq meńgerýshisi Ǵaısa Qapaqov, «Nur Otan» partııasy qalalyq fılıaly, Oral ákimdigi, kásiporyndar ókilderi Uly Jeńis sarbazdarymen emen-jarqyn áńgimelesti.

Qurylǵanyna úshinshi jylǵa aıaq basqan «Radýga» slavıan etnomádenı birlestiginde ystyq yqylasty kezdesý ótti. Azamattyq jáne rýha­nı qundylyqtardyń birligin nasıhattaý jónindegi jumystary­men óńirimizdiń biraz jerine tanylyp úlgergen radýgalyqtardyń kórkem­óner­pazdyǵymen, «Jastar» otaýymen, murajaıymen meımandar qyzyǵa tanysty. Azattyǵymyzdyń uly qundy­lyǵynyń biri - QHA shejiresin oqyp-úırený jóninde de ortalyq músheleri aıtýly ister tyndyrýda.

Tarıhy tereń bilim ordasy - M.Áýezov atyndaǵy orta mektepte aýdan aýyldarynan ókilder qatysýymen dóńgelek ústel ótti. Aýdan ákimi Á.Jolamanov májilisti «100 naqty qadam» Ult Josparynan týyndaıtyn mindetterdi salmaqtaýmen ashty. Qazaqstandyqtardyń mádenı ár­alýan­dyǵynyń qýatty kúshi, eldik rýhy, halyq shyǵarmashylyǵynyń aryndy arnaǵa toǵysýy, óńirimizdegi barlyq etnomádenı birlestikterdiń salt-dástúrdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýy oraldyq óner ujymdarynyń «Mereı» mádenı-demalys ortalyǵynda ótken kontsertinen sózsiz kórindi.

Qala ákiminiń orynbasary Ǵalym Orynǵalıev megajobaǵa tereń múd­deli­likpen, irgeli istermen atsaly­syp kele jatqan aqjaıyqtyqtarǵa aqjarma alǵysyn aıtyp, Oral qoltańbasy aı­shyqtalǵan, Táýelsizdik jyldaryndaǵy el jetistikteri tańbalanǵan sımvoldyq albomdy aýdan ákimi Ádil Jolamanovqa saltanatty jaǵdaıda tapsyrdy. Aýdan­nan oblys ortalyǵyna estelik syılyq tabys­taldy.

Osy kúni Chapaevta oraldyq jeke kásipkerler, JShS, sharýa qoja­lyq­tarynan ákelingen taýar­larynyń jár­meńkesi ótti.

Oral amanattaǵan estafetamen Aq­jaıyq aýdanynyń ókilderi Bókeı ordasy aýdanyna jol tartty. Mega­joba Táýelsizdik kúni qarsańynda oblys or­talyǵynda qorytyndylanady.

«Tarıhtan taǵylym - ótkenge taǵzym» halyqaralyq forýmy bıyl Jezqazǵan-Ulytaý óńirinde ótti», dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy.

Saıası qýǵyn-súrgin jáne ashar­­shy­lyq qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan dástúrli «Tarıhtan taǵylym - ótkenge taǵzym» halyqaralyq forýmy bıyl Jezqazǵan qalasynda ótti. Qoldan jasalǵan náýbetter - el tarıhyndaǵy eń azaly betterdiń biri. Alapat ashtyqtan elimizde 2 mıllıonǵa jýyq adam qazaǵa ushy­rady. Mıllıondaǵan qandasymyz shetelderge bosyp ketti. Eldiń bas kóterer azamattary oqqa baılandy. Bul tek qazaqqa kelgen qasiret emes, odan Keńes Odaǵyndaǵy kóptegen halyqtar zardap shekti. Tutas ulttar ataqonystarynan kúshtep kóshirildi. Zulmat jyldary 1,5 mıllıonnan astam adam qazaq dalasyna jer aýdaryldy. Taǵdyr taýqymetin arqalaǵan san túrli ult ókilderi qazaq jeri men elinen pana tapty.

Forýmnyń alǵashqy kúninde Jez­qazǵandaǵy Bıznes jáne kó­lik kolledjinde Qazaqstan hal­qy Assambleıasy Qoǵamdyq keli­sim keńesiniń keńeıtilgen otyrysy ótti. Otyrys jumysyna Parlament Májilisiniń depýtattary, QHA Qoǵamdyq kelisim keńesiniń tóraǵasy men músheleri, QHA óńirlik hatshylyqtarynyń meńgerýshileri, etnomádenı bir­lestikterdiń ókilderi, tarıhshy ǵalymdar, BAQ ókilderi qatysty.

Alqaly jıynnyń jumysy ıgilikti sharamen bastaldy. Atal­ǵan oqý ornynda Qoǵamdyq kelisim keńesiniń zaly saltanatty jaǵdaıda ashyldy. Bul sharýanyń basy-qasynda júrgen Jezqazǵan qala­lyq máslıhatynyń depýtaty Bekzat Altynbekovtiń aıtýynsha, Qoǵamdyq kelisim keńesiniń zaly elimizde tuńǵysh ret ashylyp otyr eken. «Bizdiń negizi maqsatymyz - osy jerde elmen, qoǵamdyq uıym ókilderimen emin-erkin otyryp, búgingi kúnniń kókeıkesti máseleleri tóńirinde pikir almasý, halyqpen baılanysty nyǵaıta túsý. Sol turǵydan kelgende, bárimizdi basymyzdy qosýǵa múmkindik beretin, ishine 80 adamǵa deıin syıatyn bul orynnyń mańyzy óte zor dep oılaımyn», - dedi B.Altynbekov.

Qoǵamdyq kelisim zalynyń ashylý saltanatynda lenta qııý rásimin Par­la­ment Májilisiniń depýtaty Saýytbek Ab­drahmanov pen kolledj dırektory, qalalyq más­lıhattyń depýtaty Svetlana Jumkına atqardy.

Forým jumysyna qatysqan Qazaqstan halqy Assambleıasy Hatshylyǵy meńgerý­shisiniń orynbasary Leonıd Prokopenko arnaıy sóz sóılep, Qazaqstan Táýel­sizdiginiń 25 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar osy fo­rýmnyń maqsat-mindetterin júzege asyrýǵa úlken septigin tıgizetindigin aıtyp ótti.

Budan soń sóz alǵan Jezqazǵan qalasynyń ákimi Batyrlan Ahme­tov respýblıkanyń ár óńirinen jáne shet memleketterden kelgen meı­mandarǵa alǵysyn bildi­rip, Saıası qýǵyn-súrgin jáne ashar­shy­lyq qurbandaryn eske alý kúniniń mańyzyna toqtaldy.

Májilis depýtaty Saýytbek Abdrah­manov Qoǵamdyq kelisim ke­ńesiniń keńeı­tilgen otyrysynda óz baıandamasyn Qazaq­stan halqy Assambleıasy depýtattyq tobynyń qoǵamdyq kelisim keńesterimen óz­ara baılanysy taqyrybyna arnady.

«Qazaqstan halqy Assambleıa­sy­nyń bedeli men salmaǵy jyl ótken saıyn kóterilip keledi. Muny Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan Májiliske depýtat bolyp saılanǵan Vladımır Bojkonyń Parlament Májilisi Tóraǵasynyń orynbasary bolyp saılanǵanynan da baıqaýǵa bolady. QHA Qoǵamdyq kelisim keńesiniń jergilikti ákimdik­ter janyndaǵy sabaǵattyq-keńesshi organ ekeni belgili. Onyń quramyna qoǵamdyq birlestikter, úkimettik emes uıymdar, etnomádenı birles­tik­terdiń jáne memlekettik organ­dar­dyń ókilderi enedi.  Sizder men bizderdiń mindetimiz ortaq - aza­mattyq qoǵam ınstıtýttaryn birik­ti­rip, qoǵamdyq kelisim men ulttyq bir­likti nyǵaıtý», - dedi ol óz sózinde.

Qoǵamdyq kelisim keńesiniń keńeı­tilgen otyrysynan keıin forým delegattary Jezqazǵan tarıhı-arheologııalyq murajaıynda bolyp, odan keıin S.Qojam­qulov atyndaǵy mýzykaly-drama teat­ryn­da «Sákenniń sońǵy sáti» qoıy­lymyn tama­shalady.

Saıası qýǵyn-súrgin jáne ashar­shylyq qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan halyqaralyq forým  kelesi kúni Ulytaý óńirin­de jalǵasyp, aýdan ákimi Hamıt Omarov bastaǵan qonaqjaı uly­taýlyqtar meımandaryn «Birlik» monýmentiniń aldynda dám-tuzymen qushaq jaıa kútip aldy.

Parlament Májilisiniń depýtaty Saýytbek Abdrahmanov osy jerde zamanynda ult kindigi Ulytaýda ótken handar jıy­ny, kóregendikpen daý sheshken bıler keńesi jaıly áńgime órbitti:

«Sózimdi bir faktiden bastaǵym kelip otyr, - dedi S.Abdrahmanov. - Sizderdiń dańqty jerlesterińiz akademık Tóregeldi Sharmanov al­dyńǵy jyly Ulttyq ǵylym aka­demııasynda ótken kezdesýde Uly­taý aýdanynyń jer aýmaǵy tutas bir oblystan, naqty aıtqanda, Ońtústik Qazaqstan oblysynan úlken degen oı aıtypty. Ony jýrnalıst «On myńnan astam ǵana adam turatyn Ulytaý aýdanynyń jer kólemi eki jarym mıllıonnan astam halyq turatyn Ońtústik Qazaqstan oblysynan úlken» dep aıtty dep keltiripti. Dál solaı emes shyǵar, bir aýdannyń jeri, qansha úlken bolǵanda da, bir sheti myna jaqtaǵy Maqtaaraldan  bastalyp, bir sheti sonaý Sozaqqa jalǵasatyn oblystan úlken bola qoımas, Tókeń bir jerden estigeni boıynsha tartyp jibergen bolar nemese kezdesýden esep jazǵan jýrnalısimiz jańylys estigen shyǵar degen oı kelip, kúmándi tusty qaǵyp tastaıtyn redaktorlyq ádetpen sol sóılemdi qysqarta qoıaıyn dep turdym da, ınternetten tekserýdi artyq kórmedim. Sóıtsem, Tóregeldi aǵam durys aıtypty. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń jer kólemi 117 myń sharshy shaqyrym eken. Ulytaý aýdanynyń jer kólemi 121 myń sharshy shaqyrym eken. Biz Uly Dala eli degen ataýdy osyndaı uly jerdiń arqasynda alyp otyrmyz. Bul jer Ulytaý dep atalady. Uly Taý. Uly Dalamyzdaǵy bizdiń uıysýymyzdyń tarıhymen tereń baılanysqan jer bul. Qa­zaqtyń tabysqan tóbesi bul. Qazaqtyń sońǵy hany Kenesary or­dasyn tikken jer bul. Ómirde bir-birimen alysyp-julysyp ótken Edige men Toqtamystyń damyl taýyp, bir shoqynyń basynda tabysqan jeri bul. Azııanyń arystany atanǵan Ámir Temir at shaldyryp, taý basyna kóterilgen, qoldan ǵalamat shoqy úıdirip, sol oqıǵany tasqa qashap jazdyrǵan jer bul. Halqymyzdyń danyshpan oıshyly Ábish Kekilbaevqa: «Qazirgi Ulytaý - ejelgi rýhanı samǵaýlar men saıası shoǵyrlanýǵa kýá bolǵan qashanǵy qara oryn», degizgen qasıetti me­ken bul. Ulytaýdyń tarıhy Uly Daladaǵy qazaq etnosynyń qa­lyptasý tarıhymen meılinshe tereń baılanysqan. Dál osy Ulytaý jerinde 1730 jyly úsh júzdiń 40 myń qazaq qoly jınalyp, máńgi birge bolmaqqa ant beristi. Olaı bolsa, bizdiń qasıetti boryshymyz - babalardan qalǵan amanat pen ósıetke adal bolý!».

Budan soń qonaqtar «Tańbaly tas» ala­ńynda boldy. Elimizdiń bar­lyq óńirinen kelgen meımandar osy jerge kóshet otyr­ǵyzyp, qaıyr­ly is jasady.

Ulytaýdyń maqtan tutar ny­san­­darynyń biri - «Bes Arys» memor­ıaldyq kesheni. Bul jerde Ahmet Baıtursynov, Mustafa Shoqaı, Mirjaqyp Dýlatov, Álı­han Bókeıhanov, Seıilbek Janaı­darov syndy Alash zııalylaryna eskertkishter qoıylǵan. Ult bolashaǵy úshin azattyq jolynda qurban bolǵan arys­tar bir sáttik únsizdikpen eske alynyp, rýhtaryna duǵa baǵyshtaldy.

El Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy aıasynda aýdandy kógaldandyrý men abattandyrýǵa qatysty 25 ıgi is atqarý josparlanǵan. Jos­par aıasynda jáne Balalardy qor­ǵaý kúnine oraı, osy kúni «Órken» balabaqshasynyń janynan balalar oıyn alańy ashyldy. Júzderi balbul jaınaǵan búldirshinderdi  Parlament Májilisiniń depýtaty Natalıa Jumadildaeva arnaıy quttyqtap, ıgi lebizin bildirdi.

«Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵat qoryq-murajaıyndaǵy Handar alańyn da meımandar úlken qyzyǵýshylyqpen tamashalady. Osy jerdegi Han ordasynda qazaqtyń bir­neshe bıleýshisi taqqa otyrǵan. 1993 jyly Táýelsiz Qazaqstan Res­pýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevqa da osy Han or­dasynda qurmet kórsetilgen. Ta­rıhı jerdiń shejiresimen qonaq­tardy murajaı-qoryqtyń dırekto­ry Baqtııar Qojah­metov tanys­tyr­dy.

Ulytaý jeri tarıhı eskertkish­ter­ge toly. Árbir tasy men samal jeli tarıh tuńǵıyǵynan syr shertip turǵandaı áser qaldyrady. Jyl saıyn munda óz elimizden de, shet memleketterden de týrıster aǵylyp kelip jatady.

Forýmǵa qatysýshylar shara aıasyn­da qyzyqty saıahat uıym­das­tyrǵan uly­taýlyqtarǵa rıza boldy. Qazaqstan Res­pýb­lıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Qazaqstan halqy Assambleıasy Hatshylyǵy meńgerýshisiniń orynbasary Leo­nıd Pro­kopenko jergilikti jurt­shylyqqa qonaq­tar atynan alǵysyn bildirdi.

Jezqazǵanda ótken «Máńgilik El: tarıhı zerdedegi jasampazdyq qýaty» atty ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa da taqyryp mańyz­dy­ly­ǵymen erekshelendi. Konfe­rentsııanyń plenarlyq otyry­syna Qaraǵandy oblysynyń ákimi, Qaraǵandy oblystyq QHA fılıalynyń tóraǵasy Nurmuhambet Ábdibekov  jetekshilik etti. Otyrysqa kirispe sózinde óńir basshysy mańyzdy forýmnyń Qaraǵandy oblysynyń aýmaǵynda, onda da zamanynda úsh júzdiń basyn qosqan qasıetti Ulytaý topyraǵynda ótip otyrǵanyna rızashylyǵyn bildirip, osynaý tarıhı jerdiń mańyzyn atap ótti. Qaraǵandy jerinde bolǵan azap lagerleriniń tarıhyna toqtaldy.

Budan soń, Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary - Hatshylyq meń­gerýshisi Eraly Toǵjanov «Tarıhtan taǵy­lym - ótkenge taǵzym» jobasy - tarıhı jadynyń qundylyq negizi» taqyrybynda baıandama jasady.

Parlament Májilisiniń depýtaty, QHA depýtattyq tobynyń jetekshisi S.Ab­drahmanov, Ja­ponııa memleketinen kelgen T.Ive­ne, Qazaqstan  Prezıdentiniń mu­raǵaty dırektorynyń orynbasary Q.Álimǵazınov,  Parlament Máji­li­siniń depýtaty N.Dýlatbekov, rý­myndyq zertteýshi L.Dıonısıı syndy tulǵalar da túrli taqyrypta sóz sóı­lep, usynystaryn ortaǵa saldy.

Jaryssózder barysynda Par­la­ment Májilisiniń depýtaty A.Mý­radov: - «Júz otyzdan astam ult pen ulys ókilderi bir memlekette shı­rek ǵasyr boıy tatý-tátti, beıbit turyp jatýymyz qa­zaq halqynyń adamgershiligi men kishipeıildiliginiń, qonaq­jaıly­lyǵynyń arqasy», - dep atap ótti.

Plenarlyq otyrystyń qorytyn­dysy boıynsha forýmǵa qatysý­shylar Elbasy N.Á.Nazarbaevqa úndeý joldady.

Forýmǵa qatysýshylar Jez­qazǵandaǵy «ıÝtarııa Ltd» óndiristik ınnovatsııalyq kompanııa­syna baryp, sondaǵy «Analar keńesi» bólim­shesiniń ashylý saltanatyna qatysty. Atalǵan kompanııa - qalada 500-deı adamdy jumyspen qamtyp otyrǵan, óndirgen taýarlary suranysqa ıe tigin fabrıkasy. Osy turǵydan kelgende, «Ana­lar keńesiniń» jezqazǵandyq qyz-kelinshekter eńbek etetin jerde otaý tikkeni óte oryndy sharýanyń biri boldy.

Sonymen qatar, forým meımandary QHA-nyń jalpyulttyq «Meıirimdilik kerýeni» jobasynyń aıasynda Jezqazǵandaǵy M.Quly­sheva atyndaǵy balalar úıi men múmkindigi shekteýli balalarǵa arnalǵan «Aıaly alaqan» ortaly­ǵynda bolyp, balalarǵa syı-sııapat jasady. Sonymen qatar, «Analar keńesiniń» jumysyna qatysty.

Aıta ketý kerek, bıylǵy forým jumysyn uıymdastyryp, ótkizýge Jezqazǵan óńiriniń jekelegen azamattary kóp eńbek sińirdi. Mysaly, qonaqtardy kútip alý, shyǵaryp salý sharýalarynyń jýan ortasynda kezinde metsenattyǵymen aty shyqqan kásipker, búgingi depýtat, QHA Jezqazǵan qalalyq Qo­ǵamdyq kelisim keńesiniń tóraǵa­sy Bekzat Altynbekov júrdi. Basqa da tyndyrǵan sharýal­ary óz aldyna, bul kisi óz qarajatyna Aqtoǵaıdan arnaıy shaqyrtqan áıgili «Toqyraýyn tolqyndary» ansambliniń óneri forým qonaq­taryna esten ketpes áserli sátter syılaǵan edi.

Halyqaralyq forým jumy­syn qory­tyndylaǵan QHA Tór­aǵasynyń orynbasary Eraly Toǵ­janov barlyq qatysýshylarǵa, meımandarǵa úsh kún boıy tik turyp qurmet kórsetken Qaraǵandy oblysynyń, onyń ishinde Jezqazǵan qalasy men Ulytaý aýdanynyń jurtshylyǵyna alǵysyn bildirdi.

Saıası qýǵyn-súrgin jáne ashar­shylyq qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan «Tarıhtan taǵylym - ótkenge taǵzym» halyqaralyq forýmy jetinshi ret ótkizildi. Onyń maqsaty - ortaq tarıh jáne «Máńgilik El» jalpyulttyq ıdeıasy negizinde jal­py­ulttyq tarıhı sana qalyptastyrý, qazaqstandyq biregeılik pen birlikti nyǵaıtý jáne damytý. Aıtýly shara jyl saıyn sol maqsat bıiginen kórinip keledi. Ýaqyt ozǵan saıyn el birligin bekite túsý baǵytynda jańasha ıdeıalar men bastamalar boı kóterip, tatý-tátti tirshiligimizge dáneker bolyp keledi. Dúnıe myń qubylǵan zamanda eń aldymen keregi de sol tatýlyq pen tynyshtyq qoı.