OQO ákimi Janseıit Túımebaev: Tereń tarıhymyz ben tańǵajaıyp tabıǵatymyzdy tanytatyn bolamyz
- Janseıit Qanseıituly, bıylǵy jyly jaryq kórgen Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda júktelgen mindetterdi oryndaý Ońtústik Qazaqstan oblysynda qalaı júzege asyrylýda?
- Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy aldaǵy on jyldyqqa emes, júz jyldyqqa arnalǵan maqala bolyp otyr. Onda búkil qazaq halqynyń bolmys bitimi, halyq bolyp qalýy, ult bolyp uıysýyn ári qaraı urpaqtarǵa jetkizý naqty kórsetilgen. Munda árbir ulttyń ulttyq kody, onyń salt-dástúri, sanasy, rýhanı baılyǵy, onyń qazirgi zamandaǵy ózin kórsetýi qalanǵan. Sondyqtan da bul maqala halqymyz úshin óte mańyzdy. Oblys esebinde naqty kórsetsek, baǵdarlamanyń ózektiligi de arta túsedi. Týǵan jer máselesin alaıyq, óziniń týǵan elin, jerin, elin syılamaǵan adamdy eshqandaı memleket te qadirlemeıdi. Osy oraıda ońtústiktiń erekshe jerlerine de nazar aýdarǵym keledi. Birinshiden - tabıǵaty. Máselen, kúngeıde tabıǵaty ásem jerlerdiń qatarynda Aqsý-Jabaǵyly qoryǵy, Qasqasý aımaǵy, Syrdarııa men Arys, Keles ózenderi, Shardara sý qoımasy, Alataý men Qarataý sııaqty taýlary, Betpaqdala bar. Sony qadirlep, keleshek urpaq úshin saqtaý - kún tártibinen túspeıtin másele.
Qazir osy tabıǵaty ásem jerlerde týrızmdi damytýdyń arnaıy josparlary jasalyp otyr. Bul jerde birinshi másele tek qana syrttan keletin azamattarǵa ǵana emes, ózimizdiń turǵyndarǵa da tanytý bolyp otyr. Sebebi, 3 mln.-ǵa jýyq turǵyny bar óńirde Aqsý-Jabaǵyly men Qasqasýǵa barmaǵan azamattar bar. Týǵan ólkesin azamattar aldymen ózderi jete tanýy kerek. Osy maqsatta aldymen arnaıy keste jasap, oqýshylarǵa kórseteıik dep bastama kóterdim. Nátıjesinde bıylǵy jazda balalar osy qoryqty aralap, demalysyn týǵan óńirinde ótkizip, máz bolyp jatyr. Bizdiń oblysta turyp, bar túrkiniń kıesi sanalatyn Túrkistandy da kórmegender bar. ıAǵnı, ishki áleýetimiz úlken.
Odan keıingi másele, syrttan kelgen azamattarǵa jaǵdaı jasaý. Qonaq úıler salý, jolaýshylar tasymalyn sapaly uıymdastyrý, taǵy sol sııaqty jumystardy qolǵa alý mańyzdy bolyp tur. Mysaly, «Taý samaly» degen jerde keremet taý shańǵysy bazasy ornalasqan. Kıiz úıler tigilip, atpen qydyrý uıymdastyrylady, qymyz beredi. Ol jerde segiz qabatty qonaqúı salynyp bitip jatyr. Mundaı segiz qabatty qonaq úı Qazaqstannyń eshbir taýly jerinde joq. Jalpy tereń tarıhymyz ben tańǵajaıyp tabıǵatymyzdy barsha jurtqa tanytatyn bolamyz. 
- Ońtústikte Ortalyq Azııa aımaǵynyń týrıstik ortalyǵyna aınala alatyn birneshe oryn bar. Túrkistan elimizdiń rýhanı astanasy desek, Saryaǵashty myń aýrýǵa shıpa bolatyn erekshe meken retinde nasıhattaýǵa bolady. Osy oraıda, óńirdiń týrıstik áleýeti qanshalyqty paıdalanylyp otyr? Áli de qandaı jumystar atqarylýy tıis?
- «Týǵan jer, týǵan el» degende biz shynymen ishki týrızm máselesine de úlken kóńil bólýge tıispiz. Árıne, atqarylyp jatqan jumystar az emes. Bul rette máselen, Qasqasý aımaǵynda aspaly joldar salý jumystaryn atap ótýge bolady. Ony jalǵastyrý boıynsha jobalar jasalyp qoıǵan. Bul jobaǵa tek qana memleket emes, jeke ınvestorlardy da tartý máselesi qaralýda. Qazir izdestirip jatyrmyz. Bolashaqta memlekettik-jekeshelik áriptestik arqyly joba mindetti túrde júzege asady, árıne, ol úshin biraz ýaqyt qajet.
Aqsý-Jabaǵyly da sheteldikter úshin asa tartymdy meken. Jalpy týǵan jerdi kórkeıtý, ata-mekenine qamqor bolý eń aldymen sol elden shyqqan myqty azamattardyń, tulǵa men qaıratkerlerdiń de qasıetti paryzy. Biz de ońtústikte týǵan ataqty azamattardy qadirleý arqyly óz elimizdi qadirleımiz. Ótkenińdi qadirleseń, bolashaq seni de qurmet tutady. Al bizdiń ótkenimiz kimder? Bizdiń ótkenimiz - bul áli kúnge urpaq jadynda esimi máńgige saqtalyp, jattalyp kele jatqan ata-babalarymyzdan bastaý alady. Eski kóneden bastalady. Ultty ulyqtaý ál Farabı, Arystan baba, ıAsaýıden bastalady. Barsha qazaqqa áıgili Maılyqoja, Súgir jyraý sııaqty ár kezeńniń óz tulǵalalary bar.
Ońtústik Qazaqstanda Ordabasy bıigi bar. 18 ǵasyrda úsh júzdiń basyn qosqan qasıetti jer. Tarıhta jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúres úshin barsha qazaqtyń basyn qosqan jeri. Sol sekildi Qultóbe, Mártóbeler de bar.
Bizdiń óńirge ǵana emes, tutastaı ultqa maqtan tutatyn azamattarymyz jeterlik. Olardyń arasynda belgili ǵalymdar, akademıkter, óner men shyǵarmashylyq adamdary bar. Máselen, rejısser Satybaldy Narymbetov - ońtústikke belgili azamat. Ómirzaq Aıtbaev - akademık, professor, Dýlat Isabekov, Muhtar Shahanov sııaqty qanshama aqyn-jazýshylarymyz, úlken tulǵalarymyz osy kıeli mekende ómirge keldi.
Jalpy Ońtústik Qazaqstan oblysynda 800-den asa tarıhı eskertkish bar, sol arqyly biz Qazaqstandaǵy eń kóp tarıhı arheologııalyq orny bar óńir sanalamyz. Máselen, Ordabasynyń basynda Saq qazyndylary bar. Bul óte kóne dáýirdiń, bizdiń eramyzǵa deıingi besinshi ǵasyrǵa tıesili dúnıeler. Al, bergisi ǵun dáýiri, kóne túrki dáýirindegi orta ǵasyrlar bolyp kete beredi. Kóptegen qalashyqtar, eldi mekender bar. Zerttelgenderimen qatar, áli de ashylmaǵandary barshylyq. Isfıdjap shahary, Saýran, Farab, Oqsyz, Hanqorǵan sııaqty qalalardy alyńyz, árqaısysy bir-bir tarıh. Bulardyń ishinde ıÝNESKO tizimine kirgenderi bar, álemdik muralar deńgeıinde qorǵalady.
Ásirese Shymkentte ortaǵasyrlyq qalalar kóp bolǵany belgili. Solardyń barlyǵynyń bir ortalyǵyn jasap, kópshilikke arnaıy kórsetý úshin jaǵdaı jasaý qajet dep oılaımyn. Osyǵan baılanysty ortaǵysyrlyq qalalardyń tizimi jasalyp jatyr. Bul bizdiń tarıhı jádigerlerimiz, olardy qorǵap, mádenı-rýhanı muramyz, baılyǵymyz esebinde elge kórsetý - bul da negizgi maqsattyń biri. Aıta keterligi, ondaı nysandardyń barlyǵy derlik qazirdiń ózinde memleket qamqorlyǵynda. Týrıster baryp jatyr. Bıyldyń ózinde byltyrǵyǵa qaraǵanda kelýshi týrıster sany 55 myńǵa deıin artqan. Іshki týrızmde de ilgeri ózgeris bar. Osyndaı úderisti odan ári damytý úshin endi árbir eskertkish boıynsha biz naqty jumys isteıtin bolamyz.
Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy aıqyndalǵan taǵy bir mańyzdy másele ol - ulttyq kod, ıaǵnı salt-dástúrimiz, ádet-ǵurpymyzdy jańǵyrtý. Ata-babamyzǵa tán ómir saltymyz, dástúrimiz bar. Biz ony jalǵastyrmasaq, onda qazaq bolýdan qalamyz. Bul salada da ońtústik kádimgi qaımaǵy buzylmaǵan qalyptasqan jer. Sony damytý úshin de aýqymdy ister qolǵa alynǵan. Qazirgi kúni salt-dástúrler ortalyǵy árbir aýdanda jumys istep tur, etnıkalyq qalashyqtar da bar. Ortalyqtarda ǵana emes, shalǵaıdaǵy árbir aýylda, árbir mektepte kishigirim mýzeıler ashylýda. Ekinshiden, salt-dástúrmen baılanysqan buqaralyq sharalardy, kásipkerlikti de damytý mańyzdy is. Máselen, qazaqtyń ulttyq oıyndary - asyq atý, aýdaryspaq, kókpar, qazaq kúresi. Bulardyń bárin ózimiz damytpasaq syrttan ony eshkim de elemeıdi. Sosyn ulttyq kıimder tigý, qolónerdi damytý, júnnen kıiz basyp, alasha men kilem toqý dástúri jańǵyrtylýda. Ulttyq taǵamdar daıyndaý isteri de qolǵa alynǵan. Bizde qazir kez kelgen aýdanǵa barsańyz, qurt, irimshik, jent, qoldyń maıy daıyndalady. Barlyq jerden taba alasyz. Sheteldik týrıster de buǵan qyzyǵady. Endi bularǵa jaǵdaı jasap, zamanaýı úlgide serpilýine kómek bersek. Bir sózben aıtqanda, Elbasynyń rýhanı jańǵyrý týraly bastamasy ulttyq kodymyzdyń árbir salasyn damytýǵa múmkindik bergen maqala bolyp otyr. Soǵan saı qazir barlyq múmkindikter, erkindik berildi. Joldar ashyldy. ıAǵnı, jumys óte kóp jalǵastyra beremiz.
- «Rýhanı jańǵyrý» aıasynda Qazaqstannyń kıeli jerleriniń tizimi jasaldy. Oǵan barlyq óńirlerden túrli nysandar kirgeni belgili. Sonyń ishinde Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy kıeli jerler kóp ekenin baıqadyq. Osy baǵytta qandaı jospar qurylyp otyr? Sol jerlerge barý úshin týrısterge jaǵdaı jasaý men ınfraqurylym tartý máseleleri qalaı sheshilýde?
- Shynynda, tarıhı jerlermen qosa, Elbasymyzdyń aıtqany kıeli jerler, áýlıe jerler ońtústikte kóp. Olardyń barlyǵy tizimge alyndy. Jaǵdaı jasalady, kópshiliginde jańǵyrtý jumystary bastalyp ta ketken. Mysaly, Báıdibek aýdanyndaǵy «Domalaq ana», «Báıdibek baba» basynda arnaıy keshender salyndy, týrıster kelgende olar úshin qolaıly jaǵdaılar jasalady. Sondaı-aq Ordabasy úsh bıdiń - Áıteke bı, Qazybek bı men Tóle bıdiń bas qosqan jeri retinde kúlli qazaq úshin kıeli. Buǵan da týrıster aǵylady, sondyqtan aldaǵy ýaqytta Ordabasy aýmaǵy úlkeıtilmek. El birligi, memleket tutastyǵy úshin ultyna qyzmet etip, keıingilerge úlken ónegeli jol salǵan úsh bıdiń eskertkishin úlken taýdyń etegine qoısaq pa deımiz, olar alystan kórinip turatyndaı bolsa eken. Qazyǵurtqa baılanysty da arnaıy josparymyz bar. ıAǵnı, osyndaı áýlıe jerlerdiń barlyǵyn qamqorlyqqa alyp, damytý josparda bar.
Aıta keteıin, buǵan deıin túrli memlekettik laýazymdarda qyzmet atqaratyn azamattardyń, kásipkerler men mádenıet jáne óner qaıratkerlerin arnaıy shaqyryp, solardyń qatysýymen «Týǵan jerdi túletý - perzenttik paryz» atty is-sharany ótkizgen edik. Onyń barysynda 296 óńirlik jobany júzege asyrýǵa 3,9 mlrd. teńgeni bólý týraly sheshim qabyldandy. Sonymen qatar, óńirlik komıssııa qurylyp, onyń quramyna memlekettik jáne úkimettik emes qurylymdar ókilderi kirdi. Komıssııa janynan iske asyrylatyn jobalardyń erekshelikteri boıynsha alty jumys toby qurylǵan. Oblystyq is-sharalar jospary jáne tıisti medıa-josparlar bekitilgen. Búgingi kúnge deıin osy baǵdarlama aıasynda birneshe sharalar uıymdastyryldy. Máselen, «Túrkistan - Túrki áleminiń mádenı astanasy» jobasynyń saltanatty ashylý barysynda 22 túrki tildes eldiń ókilderi 35 kıiz úıden jasalǵan etno aýylda qazaq halqynyń salt-dástúrlerimen, mádenıetimen tanysty. «Naýryznama» is-sharasy aıasynda Esim han atyndaǵy ortalyq alańda túrki halyqtarynyń mádenıeti men dástúrleriniń teatrlyq kórinisi ótti. Otyrar aýdanynda jeke kásipker óz qarjysy esebinen «Alash» etnoaýylyn salyp bergen. Buǵan qazir qazaqstandyqtar ǵana emes, AQSh, Polsha, Frantsııa, Germanııa, Túrkııa týrısteri de kelip jatyr. Osyndaı etnoaýyl jobasy Shymkent qalasynda da jeke kásipker tarapynan júzege asyrylýda. TÚRKSOI fotosýretshileriniń kezdesýi ótti, olardyń nátıjesi boıynsha shyǵarmashylyq eńbekterdiń kórmeleri ótkizildi. Jyl sońyna deıin de kóptegen is-sharalar josparda bar.
Óńirdiń 8 ortaǵasyrlyq eskertkishi týraly derekti fılmder túsirilip jatqanyn da aıta ketkim keledi. Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine týrısterdiń kóptep kelýine baılanysty jáne ejelgi tarıhty vızýalızatsııalaý úshin kesenede jerlengen tarıhı tulǵalardyń bıýstterin qoıýdy josparladyq. Budan bólek, ejelgi Otyrar men Arystanbab kesenesin baılanystyratyn jol qurylysyn salý josparda bar. Ony biz ulttyq qolónershilerimizdiń turaqty qoldanystaǵy sheberhanasy retinde bezendirýdi kózdep otyrmyz. Al, Shymkent eski qalashyǵynyń aýmaǵynda Ashyq aspan astyndaǵy murajaı salynady. Ol jerde Shymkent qalasynyń tarıhy jáne qazaq halqy mádenıetiniń eskertkishteri beınelenedi.
Sol sııaqty Ábý Nasyr ál Farabı dúnıege kelgen Oqsyz eski qalashyǵyn, sonymen qatar Abylaı han ordasy bolǵan Hanqorǵan eski qalashyǵyn halyq jadynda qaıta eske túsýine erekshe kóńil bólinýde.
Ǵalym-shyǵystanýshy Ábsattar Derbisáli tarapynan Túrkııa jáne Taıaý Shyǵystyń basqa elderiniń kitaphanalarynda eńbekteri bar, bizdiń uly babalarymyzdyń - ál Farabıdiń - 30, Saıramıdiń - 3, ıAsaýıdiń - 5 eńbeginiń bıblıografııasy daıyndaldy. Aǵymdaǵy jyldyń sońyna taman Shymkentte «Ejelgi Jetigen qupııalary» atty 13 serııalyq tarıhı-tanymdyq fılminiń jáne «Otyrardy qorǵaý» jáne «Kıeli Qazyǵurt» anımatsııalyq fılmderiniń tusaýkeseri ótedi dep kútilýde.
- Rýhanı jańǵyrý aıasynda qazaqstandyqtar «100 jańa esimdi» tańdap jatyr. Sizdiń oıyńyzsha, osy 100 tulǵanyń tizimine ońtústikten kimder enýi kerek?
- Menińshe «100 jańa esim» degen ol shartty túrde ǵana alynǵan nárse. Atalǵan tujyrymdamaǵa sáıkes, «100 jańa esimge» tek qana ataqty adamdar ǵana emes, óziniń eńbegimen nemese sport jetistigimen eldiń rızashylyǵyna bólengen, erekshe tapqyrlyq jasaǵan azamattar da kiredi. Sondyqtan «100 jańa esimniń» aýqymy óte zor. Ol qazir ár salada «100 esimge» aınalyp ketýi múmkin. Máselen, «Ardaqty analardyń 100 esimi» nemese «Ardaqty mádenıet-ádebıet salasyndaǵylardyń 100 esimi», «Kásipkerlerdiń 100 esimi» degendeı. Bunyń barlyǵyna da laıyqty azamattar bar. Eń bastysy, halyq sondaı azamattaryn bilsin degennen týyndap otyrǵan másele bul. Qudaıǵa shúkir, solardyń barlyǵyn syıǵyzsa jetip jatyr.
- Qazir qoǵamda qyzý talqylanyp jatqan latyn álipbıine qatysty pikirińizdi aıta ketseńiz... Sebebi jurtshylyq sizdiń ákimdik qyzmetińizden bólek fılolog-ǵalym, ıaǵnı til mamany ekenińizdi de jaqsy biledi.
- Birinshiden latyn álipbıi bizge qolaıly bolýy kerek. Ekinshiden, sol álipbıdiń negizinde túrki halyqtarynyń kópshiligi latyn álipbıine kóshken. Latyn grafıkasy arqyly sol halyqtarmen de birdeılestirýge, jaqyndasýǵa qol jetkize alamyz. Árıne, álipbı aýystyrý tájirıbesi bizdiń tarıhymyzda boldy. 1929-1940 jyldary latyn álipbıimen jazdyq. Tájirıbe bar. Sol kezdegi áripter de bar. ıAǵnı, álipbı aýystyrý, sonyń ishinde latyn álipbıin engizý jańadan jasalǵan dúnıe emes, muny ótken álipbıge qaıtadan oralý desek te bolady. Kóptegen mamandar osyǵan qatysty óz pikirin aıtyp jatyr. Meniń aıtarym, munda qınalatyn eshnárse joq. Eń bastysy, bul jerdegi maqsat - dúnıejúzilik, ǵalamdyq aqparat ortalyǵyna ený. Ekinshiden, ózimizdi moıyndatý, úshinshiden, túrli saladaǵy kedergini meılinshe boldyrmaý. Soǵan oraı biz ózimizdiń tildik erekshelikterimizge eń qolaılysyn, jaqynyn alýymyz kerek. Bul jerde eń kúrdeli másele - qazaq tiline tán erekshe dybystardy beıneleý. Mysaly kırıllıtsanyń ishinde 9 dybys dep aıtyp jatyrmyz ǵoı. Ol áripterdiń barlyǵynyń sıngarmonızm, assımılıatsııa zańdylyǵyn eskere otyryp, belgileýimiz kerek. Ekinshiden, álemdik tendentsııa boıynsha bir dybysty bir árippen belgileýge tyrysý kerek. Jalpy, tildegi grammatıkada, fonetıkada ekonomııa zańdylyǵy, únemdeý bolýy kerek. Búgingi aqparat ǵasyrynyń zańdylyǵy da qysqalyqty, túsiniktilikti unatady. Minekeı, osy zańdylyqtardy eskerýimiz kerek dep oılaımyn. Dybysty eki árippen emes, bir ǵana áriptiń ústine belgi qoıý arqyly kórsetýimizge bolady. Men de osy syndy usynystarymdy jazyp, tıisti ortalyqtarǵa jiberdim.
- Áńgimeńizge rahmet!
- Elimizdiń bedeldi aqparat alańyna aınalǵan «QazAqparat» aqparat agenttiniń shyǵarmashylyq ujymyna sáttilik tileımin.
