Nıýrnberg soty nemese gıtlershilder qalaı darǵa asyldy? - baspasózge sholý

ASTANA. 27 maýsym. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 27 maýsym, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy 4-shi bette «Halyq tarıh tolqynynda» atty ortaq aıdarmen elimizdiń tarıhyna qatysty máseleler kóterilgen eki súıekti maqala berilgen. «Basty ólshem - ýaqyt talaby» atty maqalada tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Baǵdáýlet Berlibaev elimizdiń orta jáne joǵary oqý oryndarynda tarıh pániniń oqytylýy týraly, jalpy tarıh oqýlyqtarynyń sapasy týraly sóz qozǵaıdy. «Zamannyń ózgerýine baılanysty, búginde Qazaqstan tarıhy 5-shi synyptan bastap 11-shi synypqa deıin oqytylady. Alaıda, keıingi jyldary Qazaqstan tarıhyn JOO-da odan ári tereńdetip oqytý máselesine kelgende, keıbir quzyrly uıymdar tarapynan kópshilik túsine bermeıtin salqyndyq qylań bere bastady. Atap aıtqanda, byltyrǵy jyldan beri burynǵy memlekettik bilim standartynyń ornyn «Bilim baǵdarlamasy» deıtin almastyryp, onyń modýlderinde kóptegen pánder men onyń negizgi bólimderiniń ataýlary ózgerip shyǵa keldi. Sonyń ishinde «Qazaqstan tarıhy páni» «Qazirgi Qazaqstan tarıhy» bolyp ózgertilip, jańa ataýmen berilgen. Bul degenimiz, «Qazaqstan tarıhyn» 1991 jyldan beri ǵana, ıaǵnı Otan tarıhyn orta joldan, qysqa qaıyryp oqytý degendi bildiredi», - deıdi avtor.

Osy jáne basqa da máselelerdi kótere kele, avtor «Mektepter men kolledjderde jáne JOO-da Qazaqstan tarıhyn oqytýdyń arnaıy baǵdarlamalary qaıta jasalyp, qaıtalaý túrindegi uqsastyqtarǵa jol bermeý jaǵyn oılastyrý kerek-aq. Tehnıkalyq oqý oryndarynda oqıtyn stýdentter úshin jańa oqýlyq jazýdyń konkýrstyq túrin uıymdastyrýdyń da ýaqyty jetti. Taıaýdaǵy ýaqytta osy jáne basqa máseleler óz sheshimin tapsa, Qazaqstan tarıhyn JOO-da oqytýdyń búgingi qıynshylyqtarynan abyroımen shyǵarymyz anyq», dep oı túıedi.

Al «Jaýjúrek» atty maqalada bıologııa ǵylymdarynyń doktory Keńes Qaırollauly qazaq tarıhynda bolǵan ákeli-balaly qos batyr Baraq pen Asaý batyrlardyń taǵdyry týraly syr shertedi. Avtor qazaq tarıhynda Baraq esimdi batyrlardyń kóp bolǵanyn, búgingi sóz bolatyn Baraq solardyń jetinshisi ekenin aıtyp ótedi. «Jetinshi Baraq - Satybaldyuly er Baraq (1743-1840), XVII-XIX ǵasyrlar aralyǵynda qazaqtyń soltústik-batys óńirin - Aqtóbe, Mańǵystaý, Oral jáne Edilge deıingi keń aımaqty jaýdan qorǵap, elge tanylǵan qaharman tulǵa. Bul babamyzdyń erligi jalpaq qazaq dalasyna tanymal bolǵan, keıin aty tabyn rýynyń uranyna aınalyp ketken», - dep jazady ol.

Avtordyń jazýynsha, Baraq jáne onyń balasy Asaý batyrdyń (1763-1843) erligin tolǵaıtyn «Asaý-Baraq» jyry búkil qazaq jurtyna belgili. Onyń birneshe nusqalary bar, kúıtabaqtary men CD-dıskileri shyqqan. Jyrdyń avtory Ti­leý­­maǵanbet Amanjoluly (jyr Qazaqstan Respýblıkasy Ult­tyq ǵylym akademııasynyń qoljazbalar qoryn­da saqtaýly, № 365-býma). S.Salqynovtyń «Asaý-Baraq nemese tabyn tarıhyna kirispe» atty kitabynda, joǵaryda aıtylǵan T.Amanjoluly nusqasynan basqa, E.Qulpybaevtyń «Baraq batyr», M.Ahmetovtiń «Baraq batyrdyń jyry» jáne E.Bileýovtiń «Baraq batyr» nusqalary da berilgen.

***

Ipoteka alyp, baspanaly bol­ǵan­dardy jalǵyz páter­le­rinen qýyp shyǵý ýaqytsha toq­tatyldy. Ýaqytsha bolǵan soń, biraz ýaqyt ótken soń jantalas qaıta bastalatyny belgili.
Sonda da bolsa, osynaý óliara kezeń ıpote­kashy­lardy ıen sýda tal qar­mat­qandaı kúıge bóleýde. Bas­panasyz qalý qaýpi taǵy da artqa sheginis jasady. Osy maýsym aıynda eki otbasy páterinen aıyrylyp, 20 ıpotekashy eskertý alypty. «Eskertýde eger 5 kún­de qaryzdaryńyzdy jappasa­ńyzdar, baspanalaryńyzdan shyǵara bastaımyz» degen málimdeme jazyl­ǵan. Jantalasqan biz bank basshy­la­ryna bul jumysty toqtata turýdy su­rap, ótinish jaza bastadyq. Búgin­deri ekinshi deńgeıli bankterdiń bas­shylary qaryzyn jappaǵandardy bas­panadan shyǵarýdy ýaqytsha toq­tatatynyn aıtyp, ýáde berdi» deıdi «Ha­lyqqa baspanasyn qaldyraıyq» atty qoǵamdyq uıymnyń belsendi múshesi Baqyt Súleımenova BAQ quraldaryna bergen suhbatynda. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Kináli kim: bank pe, álde klıent pe?» atty maqalada jazylǵan.

Sarapshylar baǵalaýynsha, tuty­ný­shylardy nesıeleý portfeliniń 20-25 paıyzy problemaly. Tólem boıyn­sha merzimi ótkenderi 4 paıyzdan 65 paıyzǵa deıingi kólemde kórinedi. Aldaǵy jyldary merzimi ótken tó­lem­der arta túsip, ıpotekashylardyń jaǵ­daıy bıylǵydan da nasharlaı túspek, dep jazady gazet.

«Sarapshynyń paıymy boıynsha, qatardaǵy kóptegen azamattarda bank­terdiń qarjylyq turaqtylyǵyn baǵalaı alatyndaı múmkindikteri joq. Bul olardyń jaýapkershiligine de jatpaıdy. Qarapaıym adamdar bank­terdiń aýdıtorlyq esepterin zerttep, ınvestıtsııalyq memorandýmdaryn taldaý, reıtıngtik agenttikterdiń bergen baǵasyn baqylap otyrýǵa mindetti emes. Osyny túsine otyryp, memleket salymdardy kepildendirý qoryn qurady. Sondyqtan da aqsha­laryńyzdy kez kelgen bankte usta­ńyz­dar degen keńesti batyl beredi. Eger problemalar týyndap jatsa, mem­leket qaryzdyń negizgi bóligin qaı­ta­rýǵa kómektesedi. Ipoteka naryǵynda da osyndaı prıntsıp bolýy tıis dep oılaımyn. Sebebi nesıeniń bul túri óziniń uzaqmerzimdigine baılanysty talaı jaǵdaılardy basynan ótke­-retini belgili. Onymen tıimdi paıda­laný kez kelgen qarapaıym adamnyń qolynan kele bermeıdi. Mysaly, va­lıýtalyq táýekeldilikti alaıyq. Bir jyldan keıin dollardyń nemese teń­geniń ahýaly qandaı bolady degen jaýapqa kásibı sheberlerdiń ózi jaýap bere almaıtynyn eskersek, qara­paıym qatardaǵy muǵalimnen nemese ınjenerden qandaı jaýap kútýge bo­lady? Ekonomıkanyń qalaı qaraı damýy múmkin degen suraqqa da kásibı mamandaryńyzdyń ózi jarytyp jaýap bere almaıdy. Mysaly, munaı men baspananyń baǵasy ushyp turǵan kezde nesıe alyp, baǵa qulap, daǵdarys or­naǵan kezeńderdiń týmasyna eshkim de kepildik bere almaıdy. Baǵa da tó­men­deıdi, tabys ta burynǵydaı bolmaı­dy. Al tóleıtini burynǵydaı bolyp qala beredi. Sondyqtan da ıpoteka­nyń kúr­deli ekendigin damyǵan elder túsinip, ıpotekalyq nesıeni memle­kettiń ret­tep, kerek kezinde qoldaý kórsetip oty­­rýyna beıimdegen. Adam jasaǵandy basqa adam da jasaı alady», - delingen basylymda.

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń deregi boıynsha, Qazaqstan sýıtsıd boıynsha úshinshi orynda tur. Al sońǵy onjyldyqta Orta Azııa elderiniń arasynda alǵashqy oryndy bermeı keledi.
DDSU uıǵarymy boıynsha, 100 myń turǵynǵa shaqqanda 15 adam óz-ózine qol jumsaıtyn bolsa, bul - eń joǵary kórsetkish. Al Qazaqstanda 2010 jyldyń deregi boıynsha, 20-21 adam bul dúnıemen qoshtasýǵa bel býady eken. Sonyń ishinde jasóspirimder sýıtsıdi órship tur. Bul týraly atalǵan basylymnyń «Jalǵyz qalǵandardyń janaıqaıy» degen maqalasynda berilgen. Maqalada búginde beleń alyp otyrǵan sýıtsıd máselesi talqylanady.

«Qalaı desek te, qazirgi kezde bul másele ótkir tur. Onyń bir ushy tárbıege kelip tireledi. Ul men qyzdy dinnen habardar etip, óz-ózine qol jumsaý ıslamda aýyr kúná ekendigin túsin­dirý, onyń aldyn alý - ata-ana paryzy. Osy oraıda «Merki ata» meshitiniń baspasóz hatshysy Amangeldi qajy Bedelbaevtyń pikirin keltire ketkimiz keledi: «Óz-ózine qol jumsaý - Allanyń bergen ómiri­ne narazy bolý, Jaratqanǵa qarsy shyǵý bolyp sanalatyny sózsiz. Bul týrasynda qasıetti Quran-kárimde: «Óz-ózderińdi ól­tirmeńder (jáne soǵan aparatyn buzyqtyqqa bar­mańdar). Rasynda (sizderdi budan tyıǵan), Alla senderge erekshe meıirimdi» («Nısa» súresi, 29-aıat), - degen. Bul dúnıedegi qıyndyqtardan ózimizge qol jumsaý arqyly qutyla almaımyz. Bálkim, naǵyz qıyndyqtar bul dúnıeden ótkennen keıin, Allanyń aldyna barǵanda, «Sen nege óz-ózińe qol jumsadyń?», «Nege maǵan qarsy shyqtyń?» degende bastalady. Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.): «...Ol ózin-ózi óltirdi. Sonda Alla taǵala: «Pendem óz betimen meniń aldymnan shyqty. Men oǵan jannatty haram ettim», - dedi» degen. ıAǵnı óz-ózimizge qol jumsaý óte qorqynyshty tozaq azabyna óz erkimizben túsýmen birdeı bolady». «Bala - Allanyń amanaty» deıdi. Endeshe, amanatymyzǵa abaı bolaıyq, aǵaıyn!..» degen oı túıiledi maqala sońynda.

Budan 67 jyl buryn álemdegi eń úlken halyqaralyq áskerı trıbýnal retinde belgili Nıýrnberg sot protsesi aıaqtalǵan bolatyn.
Onda AQSh, Keńes Odaǵy, Ulybrıtanııa jáne Frantsııa úkimetteri tiri qalǵan nemis jetekshileriniń ishindegi eń belgililerin «bas áskerı qylmysker» retinde «álemge jáne adamzatqa qarsy uıymdasqan sybaılas qylmystary» úshin darǵa asý boıynsha ólim jazasyna kesip, ol úkim 1946 jyldyń 16 qazany kúni oryndalǵan-dy. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń «Nıýrnberg soty nemese gıtlershilder qalaı darǵa asyldy?» degen maqalasynda jazylǵan. Avtordyń jazýynsha, «Svastıkanyń» mıstıkalyq qudiretiniń sımvolyn bildiretin tórt «G» - Gıtler, Gerıng, Gımler jáne Gebbelstiń ishinen «nó­miri ekinshi natsıst» ǵana tirideı qol­ǵa tústi. Sóıtip, Gerıng bastaǵan «baskeserlerge» arnalǵan sot 1945 jyldyń 20 qarashasy kúni bastalyp, 1946 jyly qazan aıynyń basynda aıaqtaldy. Halyqaralyq Sot ótkizgen 403 sot májilisinde 116 adam kýáger retinde suralyp, 5000 qujattyq is qaralǵan. Sot isine baıla­nysty stenogramma mátini orys tilinde 39 tom boldy. Sol qujat­tyń bárin KSRO tolyq jaryq­qa shyǵarý mindetin moınyna al­ǵanyna qaramastan, 8 tomyn ǵana baspa betine shyǵarǵan. Sot májilisterin ashyq túrde júr­gizgen trıbýnaldyń darǵa asý týraly úkimine ilikkender qa­tarynda Úshinshi reıhtiń joǵar­ǵy memlekettik jáne áskerı qaı­ratkerleri: Gıtlerdiń oń qoly, avıatsııa reıhsmınıstri German Gerıng, syrtqy ister mınıstri Ioahım fon Rıb­bentrop, vermahtyń joǵarǵy áskerı bastyǵy Vılgelm Keıtel, ımperııa qaýipsizdigi bas basqarmasynyń bastyǵy Ernst Kaltenbrýnner, shyǵys aımaq isi boıynsha mınıstr, ultshyldardyń bas ıdeology Alfred Rozenberg, Polsha general-gýbernatory Hans Frank, ishki ister mınıstri Vılgelm Frık, antısemıttik pýblıtsıst ıÝlıýs Shtraıher, sheteldik jumysshy kúshin paıdalaný isiniń bastyǵy Frıts Zaýkel, jedel shtab bastyǵy Alfred Iodl, eńbek maıda­nynyń bastyǵy Robert Leı boldy.

Maqalada Gıtlerdiń qasynda júrgen laýazymdy tulǵalardyń qalaı jazalanǵandary, darǵa asylǵan kezde qansha mınýtta «jantásilim» etkenderi tolyq jazylǵan. Sondaı-aq, basqa da qyzyqty materıaldar berilgen.