Nurtas Ahat: Latyn álipbıi - Táýelsiz el retindegi erkin tańdaýymyz
Onyń aıtýynsha, latyn álipbıi búgingi álemniń eń damyǵan memleketteriniń bárinde de keńinen qoldanylady. Ertede grek jáne etrýs álipbıiniń tarmaǵy retinde Rımde paıda bolǵan álipbıdiń taralǵan keńistigi aýqymdy.
«Álem jańa úshinshi ındýstrıaldyq revolıýtsııa keńistigine enip, jańa neıroálem qalyptasa bastaǵan kezeńde Qazaqstannnyń latyn grafıkasyn tańdaýy memlekettik deńgeıdegi durys ári tıimdi sheshim. Bul memleketimizdiń óz qaýipsizdigin ǵana qamtamasyz etý emes, sonymen qatar damyǵan jahandyq órkenıettiń úrdisinen qalmaý strategııasy. Eń aldymen barlyq qazaqstandyqtar úshin osy maqsatty sanamen qabyldaýǵa úırenýimiz qajet.
Latyn álipbıine kóshý máselesi búgingi kúni ǵana kóterilip otyrǵan joq. Elimiz buǵan salmaqty túrde bar qoǵamdyq áleýmettik, saıası-ekonomıkalyq máselelerdi jyldar boıy zerttep, zerdelep baryp sheshim shyǵaryp otyr. Buǵan Elbasydan bastap elin syılaǵan memleketshil tulǵalar men saıasattanýshylar, tilshi-ǵalymdar, tıisti mekemeler atsalysty.
Elbasymyz N.Á.Nazarbaev: «Qazaq tilin latyn árpine kóshirý - bul ana tilimizdiń jahandyq ǵylym men bilimge kirigýin, rýhanı tutastyǵyn qamtamasyz etetin biregeı qadam», - deýi tegin emes», - deıdi Nurtas Ahat.
Sonymen qatar, ol bizdiń býynǵa osy protsesti bastan ótkerý jumysy júktelip otyrǵanyn atap ótti. Onyń sózinshe, qıyndyqsyz, kedergisiz sharýa bitpesi anyq, biraq biz osynyń bári bolashaq úshin zor progreske, pragmatıkalyq ilgeri basýshylyqqa aparatynyn túsine bilgen jón.
«Biz sanany sıntezdelgen bilim men aqparat bılegen keńistikke enip kelemiz. Sonyń basynda jetekshi faktor retinde tehnologııa tur, onyń ishinde sandyq tehnologııa basym bola bastady. Osy oraıda latyn grafıkasyndaǵy elder kóp utady jáne ozyq turady. Máselen, ІT salasynyń mamandary qazaqsha «Vıkıpedııa», «Gýgl» aýdarmashy jobalaryn júzege asyrý kezinde kırıllıtsa negizindegi qazaq alfavıtimen jumys isteý qıyndyq týdyrǵanyn aıtyp otyr. «Al eger latyn álipbıine kóshsek, jańa tehnologııalardyń áleýetin tolyqqandy paıdalanýǵa bolar edi», - degen pikir aıtady.
Zamanaýı ınnovatsııalyq elektronıka ǵylymy aldaǵy 5-10 jylda aýdarma salasynda zor jańalyqtardy usynǵaly otyr. Sonyń biri tilderdi, ıaǵnı mátindi, sóılesý áreketin qolma-qol aýdarý tehnologııasynyń dúnıege keletindigi. ıAǵnı, qazirgi zııaly qaýym qaýiptenip otyrǵan rýhanı baılyǵymyzdan aıyrylý týraly kúdigi seıiledi», - deıdi Nurtas Ahat.
Ras, álipbıge kóshý barysynda kóptegen daýly pikirler aıtylyp, qıyndyqtar kezdesýi múmkin. Sol sebepti latyn álipbıine kóshý jumystarynda dybys - fonema - grafema - árip baılanystaryn tereń túsinetin ǵalymdar t.b. fonolog mamandardyń pikirlerin eskerý qarastyrylǵan.
«Latyn grafıkasyna (tańbasy) negizdelgen qazaq álipbıin jasaý isinde tilimiz dybys júıesindegi tól dybystar men ózge tilden engen kirme dybystardy jeke-jeke qarastyryp, árqaısysynyń ózindik erekshelikteri men jazý barysynda týyndaıtyn ártúrli zańdylyqtary eskerilýi tıis. Osy oraıdaǵy meniń usynysym: birinshiden Álipbı jobasyn jasaý isinde latyn grafıkasyn qazaq álipbıine ıkemdeý baǵytynda óziniń salmaqty oılary men ǵylymı mańyzdy zertteýlerin kóp talqysyna usynyp júrgen bilikti ǵalymdardyń eńbekteri áli de bolsa eskerilip, negizge alynýy qajet. Bilikti ǵalymdardyń jańa álipbı qajetti deńgeıge reformalanǵanǵa deıin pikir bildirip, atsalysýyna jaǵdaı jasaý kerek.
Ekinshiden Latyn álipbıine qatysty barlyq uıymdastyrý máselelerine Bilim jáne Ǵylym mınıstrligi qatysyp, der kezinde mınıstrliktiń pikirin, ustanymyn bildirýi qajet dep esepteımin. Jáne bizdiń oblysymyzdan til mamandary qatysyp ózderiniń oı-pikirlerin aıtsa degen usynys bar.
Bul álipbı - meniń zamandastarymnyń, tipti bizdiń balalarymyzdyń, nemerelerimizdiń álipbıi. Biz úshin latyn álipbıine kóshýdiń, ony ońaı oqyp ketýdiń eshqandaı qıyndyǵy joq. Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda gýmanıtarlyq baǵyttaǵy 100 ádebıetti qazaq tiline aýdarý máselesi qozǵalǵan edi.
Janaıdar Mýsın atyndaǵy joǵary qazaq pedagogıkalyq kolledjiniń fılolog mamandary latyn álipbıine baılanysty sońǵy 2-3 jyl boıy izdenister júrgizip, jańa álipbı týraly aqparat pen habardy jibermeı oqyp, zerttep keledi. Mine, kúni keshe Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisinde «Memlekettik tildiń latyn grafıkasyndaǵy álipbıiniń biryńǵaı standartyn engizý máseleleri týraly» degen taqyryptaǵy parlamenttik tyńdalymda latyn álipbıiniń jańa úlgisi tanystyryldy. Osy jańa álipbı boıynsha kolledjimizdiń ákimshilik qyzmetkerlerine arnaıy kýrs uıymdastyrylyp otyr. Bul kýrs kelesi aptadan bastap óz jumysyn bastaıdy. Bolashaqta osy kýrstyń aıasyn keńeıtip ustazdar men stýdentterge de latyn álipbıiniń tıimdiligin, qyr-syryn úıretemiz degen oıdamyz», - deı kele Nurtas Ahat sóz sońynda jańa álipbıdi keńinen túsindirip, qoǵamda oń pikir týǵyzýǵa, el ishinde zııaratty negizde nasıhattaýymyz kerektigin alǵa tartty.
