Nurlybek Nálibaev Úkimet otyrysynda Syr óńirin sýarmaly sýmen qamtý máselesin baıandady

None
ASTANA. QazAqparat - Búgin QR Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda «Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasyn iske asyrý josparlary men bıylǵy agroónerkásip keshenin sýmen qamtamasyz etý qorytyndysy qaraldy. Jıynǵa mınıstrler men selektorlyq rejımde óńir ákimderi qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat.

Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııat medıtsınalyq nysandardy salý jáne densaýlyq saqtaý mekemelerin zamanaýı qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etý ári aýyldyq jerge medıtsınalyq kadrlardy daıarlaý barysyn baıandady.

Úkimet basshysy medıtsınalyq qyzmettiń sapasyn arttyrý úshin barlyq jaǵdaılardy jaqsartý, dárigerlerdiń áleýmettik máselelerin sheshý arqyly jas mamandardy aýyldyq jerge tartý jumysyn belsendi túrde iske asyrýdy tapsyrdy.

Kún tártibiniń ekinshi máselesi boıynsha Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshev osy jyly barlyq tartylǵan sýdyń shamamen 11,6 km3 turaqty sýarýǵa jiberilgenin, onyń 97% ońtústiktegi Almaty, Jambyl, Túrkistan, Qyzylorda jáne Jetisý oblystaryna tıesili ekenin aıtty.

Al, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev Syr óńirinde qabyldanǵan sharalar nátıjesinde vegetatsııa kezeńi shyǵynsyz ótkenin málimdedi.

Selektorlyq jıynda oblys ákimi Nurlybek Nálibaev baıandama jasap, Memleket basshysynyń jáne Úkimettiń qoldaýymen sý tapshylyǵyn tómendetýge naqty sharalar qabyldanǵanyn jetkizdi.

- Prezıdentimiz Syrdarııa ózeniniń joǵary aǵysynda ornalasqan memlekettermen kelissóz júrgizip, tıisti kólemde sý bólinýine jaǵdaı jasady. Úkimet rezervinen 3,6 mlrd teńge qarjy bólinip, kanaldar tazalanyp, gıdrotehnıkalyq nysandar jóndeýden ótkizildi. 156 dana nasos qondyrǵysy alynyp, 52 uńǵyma burǵylandy. Nátıjesinde, egistik jerler sýmen tolyq qamtamasyz etilip, tabıǵı mal azyǵymen qamtylý deńgeıi jaqsaryp, kólder júıesi sýlandyryldy. Osyǵan oraı, Syr jurtshylyǵynyń Memleket basshysyna jáne Úkimetke alǵysy sheksiz,-dedi N.Nálibaev.

Óńirde sý tapshylyǵynyń aldyn alý maqsatynda bıyl kúrish egisiniń kólemi 5 myń gektarǵa qysqartylyp, ornyna sýdy az qajet etetin mal azyqtyq, maıly daqyldarmen qatar kartop, kókónis, baqsha egisiniń kólemi ulǵaıyp, ırrıgatsııalyq júıeleriniń tehnıkalyq jaǵdaıyn jaqsartýda jerdi tegisteý arqyly sý paıdalaný mólsherin azaıtý jumysy júrgizildi.

Aımaq basshysy óńirde tamshylatyp, jańbyrlatyp sýarý sekildi sý únemdeý tehnologııasyn qoldaný arqyly 793 gektar jerge aýyl sharýashylyǵy daqyldary egilgenin tilge tıek etti.

Bul rette sheteldik beldi ǵalymdarmen jańa tásilderdi engizý jumystary bastaldy.

- Búginde biz ýkraın ǵalymdarymen áriptestik ornatyp, tıisti jumysty bastadyq. Sonymen birge 16 magıstraldy jáne sharýashylyq kanaldardy tsıfrlandyrý qolǵa alynǵan. Óńirde egis kóleminiń 60 paıyzyn sýmen qamtamasyz etetin negizgi magıstraldy kanalǵa sý bólýdi avtomattandyrý úshin Avstralııanyń «Rýbıkon» kompanııasy zertteý jumysyna kiristi. Atalǵan sharalardy júzege asyrý arqyly sý paıdalaný tıimdiligin arttyrýǵa jáne ınjenerlik júıege zaqym kelgen jerlerdi saqtap qalyp, egin salasyn odan ári damytýǵa múmkindik jasalady,-dedi N.Nálibaev.

Selektordan keıin oblys ákimi Úkimet tapsyrmalaryn oryndaý boıynsha jıyn ótkizip, qala, aýdan ákimderi men basqarma basshylaryna birqatar tapsyrma berdi.

Atap aıtqanda, densaýlyq saqtaý basqarmasyna 2025 jylǵa deıin salynýy josparlanǵan 27 medıtsınalyq nysan boıynsha jumystardy tıimdi túrde úılestirip, ýaqytyly paıdalanýǵa berilýin qamtamasyz etýdi júktedi.

Aldaǵy jyly egin egý maýsymyna daıyndyq sharalaryn aldyn ala pysyqtap, qys mezgilinde Shardara sý qoımasynan Syrdarııa ózenine túsetin sýdy qaýipsiz ótkizý, ony tıimdi paıdalanyp, múmkindiginshe kólder júıelerin toltyryp, shabyndyqtar men jaıylymdardy sýlandyrý, Aral teńizine qajetti mólsherde sý túsýin qamtamasyz etýúshin naqty sharalar qabyldap, erekshe baqylaýda ustaý tapsyryldy.

Jıyn sońynda oblys ákimi myzǵymas birlik pen tatý-tátti tirliktiń arqasynda Syr halqy prezıdent saılaýynda erekshe belsendilik tanytyp, nátıjesinde 81,07% alyp, úzdikter qatarynan kóringenin atap ótti.

Bul rette naýqanǵa atsalysqan barsha azamattarǵa, ýchaskelik saılaý komıssııalary men múshelerine, quqyq qorǵaý organdary basshylaryna jáne túrli sala ókilderine, jýrnalısterge alǵysyn jetkizdi.


Сейчас читают
telegram