Nur-Sultannyń kórneki oryndaryna ulylardyń ónegeli sózderi ilinip jatyr
«Elorda túrli deńgeıdegi bıik te kórkem ǵımarattarymen tanymal. Endigi ýaqytta qalanyń ulttyq naqyshtaǵy ózindik ereksheligi bolýy tıis degen oımen biz jańa bastama kóterdik. Atap aıtqanda, qaladaǵy halyq jıi baratyn oıyn-saýyq ortalyqtary men iri saýda ortalyqtaryna kelýshilerge tárbıelik-ónegelik baǵyttaǵy ulaǵatty sózderdiń qazaqsha aýdıojazbasyn tyńdatý. Qazirgi ýaqytta 32 naqyl sózdiń aýdıosyn ázirlep, qaladaǵy 35 saýda ornynda kúnine 20 retten taratyp jatyrmyz. Búgin statıstıkasyn qarasam, jıyrma kúnde qala turǵyndary men qonaqtary 10 500 ret naqyl sózderdi tyńdapty», - dedi S. Esirkep.
Onyń aıtýynsha, atalǵan bastama qala ákiminiń qoldaýyna ıe boldy. Osy turǵyda ulaǵatty sózder aýdıojazbadan bólek, qala kóshelerindegi bılbordtar men pılondarǵa iline bastady.
«Qazir qalanyń eń kórikti jerleriniń biri - Nurjol býlvaryndaǵy pılondarǵa qoıylyp jatyr. Odan bólek, aldaǵy ýaqytta qoǵamdyq kólik aıaldamalary men avtobýs ishindegi monıtorlarǵa arnalǵan túrli taqyryptarda 30 sekýndtyq áleýmettik rolıkter de daıyndalýda. Sondaı-aq, qala boıynsha úılerdiń qabyrǵasyna tárbıelik máni bar sýretter salyp, onyń janyna maqal-mátelder jazý jospary da bar», - dedi ol.
Til basqarmasy basshysy orynbasarynyń málimdeýinshe, atalǵan jobaǵa A. Qunanbaıuly, A. Baıtursynuly, B. Momyshuly jáne taǵy basqa ult ulylarynyń naqyl sózderi qoldanyldy.