Nur-Sultanda Tabıǵı monopolııa máseleleri jónindegi saraptamalyq keńes ótti

None
None
NUR-SULTAN. QaAqparat - Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń qyzmetkerleri beınekonferentsbaılanys rejıminde ótken Tabıǵı monopolııalar máseleleri jónindegi saraptamalyq keńeske qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat.

QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń baspasóz qyzmetiniń málimetterine qaraǵanda, k ún tártibindegi negizgi másele «Tabıǵı monopolııalar salalaryn retteýdi úndestirý máseleleri» taqyrybyndaǵy ǵylymı-zertteý jumysynyń kezekti kezeńiniń esebine EAEO-ǵa múshe memleketterdiń tujyrymdamalyq eskertýlerin talqylaý boldy.

EAEO-ǵa múshe memleketterde tabıǵı monopolııalar salasyndaǵy ózekti máselelerdiń ashyqtyǵyn jáne jan-jaqty qaralýyn qamtamasyz etý maqsatynda bul zertteýdi «Tabıǵı monopolııalar problemalary ınstıtýty» AVEU táýelsiz kompanııasy júrgizetinin atap ótken jón.

Tutastaı alǵanda, ǵylymı zertteý jumysynyń zertteýdiń túpki maqsaty EAEO-ǵa múshe árbir memleket úshin tabıǵı monopolııalar salalaryndaǵy jaqyndasýǵa jatatyn jáne tabıǵı monopolııalar sýbektileriniń qyzmetin retteýdiń biryńǵaı qaǵıdattary men qaǵıdalaryn iske asyrýdy qamtamasyz etetin normatıvtik quqyqtyq aktilerge usynystar men usynymdar ázirleý bolyp tabylady.

Mundaı qujatty muqııat pysyqtaýdyń mańyzdylyǵyn eskere otyryp, qazaqstandyq tarap pikirtalastarǵa belsendi qatysty, onyń qorytyndysy boıynsha qazaqstandyq taraptyń ǵylymı-zertteý usynymdaryna birqatar eskertpeleri men usynystary eskerildi, al eskerilmegen eskertýler boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń erekshe pikirin jazý sheshildi.

Osylaısha, Qazaqstan tarapy jylý jáne elektr energııasyn berý, bólý jáne jabdyqtaý qyzmetterin kórsetý, temirjol qyzmetteri, gaz tasymaldaý, áýejaılar jáne t. b. máseleler boıynsha qaǵıdattyq ustanymdy ustanady.

Bul zertteý usynatyn usynystardyń tek ulttyq egemendikke (belgili bir qyzmetterdi tabıǵı monopolııalar mártebesinen aıyrý) áser etetindigimen baılanysty.

Keńes sońynda taraptar ǵylymı zertterý jumysy boıynsha esep jobasy taraptardyń usynystaryn eskere otyryp, pysyqtaýdy jáne qosymsha talqylaýdy talap etedi degen pikirge keldi. Kezekti jınalys aǵymdaǵy jyldyń 15 qazanynda ótedi.


Сейчас читают
telegram