Nur-Sultanda nemis saıahatshysy Alfred Brem murasyna arnalǵan kórme ashyldy
Bul kórme – Germanııanyń «Brem álemi – janýarlar men adamdar» mýzeıiniń, QR Ulttyq mýzeıi men Germanııanyń Nur-Sultan qalasyndaǵy elshiliginiń birlesken jobasy.
«Qazir Qazaqstan men Germanııa arasynda mádenı-gýmanıtarlyq jáne basqa da salalar boıynsha tyǵyz yntymaqtastyq qatynastar turaqty damyp keledi. Mysaly eki el arasynda birneshe mádenı sharalar ótti. Olardyń ishinde kontserttik baǵdarlamalar, konferentsııalar, kórmeler, semınarlar jáne basqalary bar. Búgingi kórme de – sonyń jarqyn kórinisi. Kórmeniń bastaýy sonaý 1876 jyly tanymal nemis ǵalymdary – zoolog-saıahatshy Alfred Brem men etnolog Otto Fınshtiń zertteý saparynan bastaý alady. Ǵalymdar toby Sankt-Peterbýrgten Máskeýge jol tartady, odan ári qazirgi Reseıdiń Oral ekonomıkalyq aýdanynan Batys Sibir, ońtústik aımaqtaryna barǵan. Olar dalanyń janýarlary men ósimdikterin, erekshelikterin zerttep, tanymal ǵylymı ádebıetter jazǵan. Sapar barysynda Semeı óńiriniń laýazymdy tulǵalary ǵalymdardy «Uly dalaǵa qosh keldińizder» dep qushaq jaıa qarsy aldy. Biz de búgingi shara qonaqtary men kórermenderine «Uly dalaǵa qosh keldińizder» dep aıtamyz», - dedi QR Ulttyq mýzeıiniń dırektory Arystanbek Muhamedıuly kórmeniń ashylýynda.
Batys Sibirge sapar – A.Brem ómirindegi mańyzdy kezeń. Ol saıahatshyny tek janýarlar álemi ǵana emes, sonymen qosa qorshaǵan orta men jergilikti turǵyndardyń ómir salty da qyzyqtyrǵanyn kórsetedi.
«Onyń saıahaty 145 jyl buryn ótti jáne áli de adamdardyń jadynda saqtaýly. Bul saparda A. Brem Batys Sibirge bardy, qazirgi Shyǵys Qazaqstan aýmaǵy men Qytaı shekarasyna deıin jetti. Bul saıahattyń mańyzy zor, óıtkeni ol joǵary deńgeıde uıymdastyrylǵan. Ony reseılik sibirlikter tólegen. A. Brem Qazaqstannan shıkizatty soltústikke qalaı jetkizetinin, sodan keıin Germanııaǵa qalaı jiberetinin bilýi kerek bolǵan», - dedi «Brem álemi – janýarlar men adamdar» mýzeıiniń dırektory Iohan Zıýss.
Kórmege kelýshiler A.Bremniń kúndeligi negizinde saıahat barysyn aýdıogıd arqyly baqylaı alady. Atalǵan kórmede A.Brem murasynan alynǵan eksponattar, sondaı-aq, Almaty, Shyǵys Qazaqstan jáne Pavlodar oblystaryna jasalǵan úsh aptalyq saıahattyń qorytyndysy boıynsha fotograf Folker Kreıdler men mádenıet salasyndaǵy jýrnalıst Ina Hıldebrandtyń jumystary qoıylady.
F.Kreıdlerdiń fotosýretteri arqyly kórme XIX ǵasyr kezeńin búgingi kúnimizben baılanystyryp, sol kezdegi saıahatshy A.Bremniń kózqarasy qazirgi zamannyń kórkem-derekti sýretterimen beınelenedi.
Mýzeı mamandary kórmege daıyndalyp jatqanda Bremniń kúndelikterin oqyǵan. Tabıǵatty zertteýmen qatar, ol óziniń kúndelikterinde adamdardyń ómiri men mádenıetin sıpattaǵan.
«A. Brem úshin Shyǵys Qazaqstan boıynsha sapary óte nátıjeli boldy. Ol qundy botanıkalyq jáne zoologııalyq baqylaýlar júrgize aldy. A. Bremniń saıahaty týraly kóptegen qyzyqty eksponattar bar. Batys Sibirge jasaǵan saparynda A. Brem men onyń serikteri de qazaqtardyń erekshe qonaqjaılylyǵyna, eń aldymen Qazaqstannyń áserli landshafttaryna tamsanǵan. Marshrýt Pavlodardan Semeı, Óskemen arqyly Almaty oblysyna jáne Altaıǵa jalǵasqan. A. Brem jazyqtar men dalalarǵa, bıik taýlarǵa, ıaǵnı qazaqstandyq landshafttyń alýan túrliligine tánti boldy. Bul kórme Qazaqstannyń bıoalýantúrliligin taǵy da kórsetedi», - deıdi Germanııa Federatıvtik Respýblıkasynyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Elshisi d-r Tılo Klınner.
Óziniń áıeline jazǵan hattarynyń birinde Alfred Brem Alakól jáne Altaı saparlaryn sıpattaǵan.
«Kıiz úı – eń ádemi shatyr jáne natýralıst úshin eń qolaıly baspana. Ol basqa shatyrlarǵa qaraǵanda qystyń sýyǵynan jaqsy qorǵaıdy, onyń ishinde kóp oryn bolmaıdy, biraq barlyq zattar men usaq-túıekterdi ilip qoıýǵa júz ese kóp múmkindik bar. Al Altaı aýmaǵy tipti keremet. Alqapta kóptegen gúldermen kómkerilgen shalǵyndar kóp. Mundaǵydaı ásem taý esh jerde joq», - deıdi natýralıst.
Kórme QR Ulttyq mýzeıinde qyrkúıek aıynyń ortasyna deıin ótedi. Sodan keıin Qazaqstan óńirlerine jetkiziledi.
