Nur-Sultanda Garvard konferentsııasy qalaı ótti

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Tamyzdyń 16-sy men 20-sy aralyǵynda elordada Halyqaralyq Garvard konferentsııasy ótti. Qazaqstandaǵy Jastar jylyn atap ótý aıasynda ótken sharada 40-tan elden kelgen 500-den astam qatysýshy bas qosty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qazaqstan HPAIR Asia Conference konferentsııasyn Ortalyq Azııa óńirinde eń birinshi bolyp ózinde ótkizgen memleket bolyp otyr. Mártebeli sharany Nazarbaev Ýnıversıtetiniń stýdentterimen birge Garvard ýnıversıtetiniń Óner jáne ǵylym fakýlteti janyndaǵy HPAIR kommertsııalyq emes uıymy uıymdastyrdy. Aıta keterligi, osynaý halyqaralyq sharany ótkizý quqyǵyn Nazarbaev Ýnıversıtetiniń stýdentteri Sıngapýr, Japonııa, Qytaı, Taıvan jáne Úndistan joǵary oqý oryndarymen básekede jeńip alǵan bolatyn.

Konferentsııanyń maqsaty – Azııanyń aldynda turǵan barynsha mańyzdy ekonomıkalyq, saıası jáne áleýmettik problemalardy talqylaý jáne zerdeleý úshin stýdentter men jas mamandar arasynda tájirıbe almasý úshin pikirtalas tuǵyrnamasyn qurý.

Aǵymdaǵy jylǵy konferentsııa taqyryby - «Passion for change» («Ózgeristerge qushtarlyq»). Onyń aıasynda áleýmettik saıasat jáne ınklıýzıvti damý, álemdik ekonomıka, qaýipsizdik jáne dıplomatııa, bıznes jáne tehnologııalar, qorshaǵan ortanyń turaqtylyǵy jáne energetıka, mádenıet jáne medıa syndy alty baǵytta pikirtalastar men talqylaýlar oryn aldy.

Bul jolǵy konferentsııada túrli salalardy qamtıtyn halyqaralyq uıymdardyń basshylary, qoǵam qaıratkerleri, onyń ishinde Eýrazııalyq Odaqtyń Ortalyq Azııadaǵy arnaýly ókili Pıter Býrıan, Halyqaralyq valıýta qory Azııa-Tynyq muhıty óńiri úshin óńirlik bólimshe dırektory Chıkahısa Sýmı, World Bank Group bas tehnıkalyq dırektory Leslı Go, Forest Wolf negizin qalaýshy Krıstal Lım-Lanj, Indonezııanyń burynǵy Qarjy mınıstri, Indonezııa ınfraqurylym ınstıtýtynyń negizin qalaýshy ári tóraǵasy Chatıb Basrı, McKinsey & Company aǵa seriktesi jáne McKinsey Búkilálemdik ınstıtýtynyń dırektory Djonatan Vottsel syndy tanymal adamdar boldy. Jalpy, shara barysynda 70-ten astam halyqaralyq jáne óńirlik spıker sóz sóıledi.

«Qazaqstanda jańa bir dúnıelerdi qolǵa alyp, damı túskisi keletin bastamashyl adamdar óte kóp. HPAIR 1991 jyldan beri ótkizilip kele jatqanyn oqydym jáne sol jyly Qazaqstan óziniń Táýelsizdigin aldy. Konferentsııa taqyrybyn, tsıfrlandyrý men ózgeristerge degen qushtarlyqty qaperge alar bolsaq, Qazaqstanda konferentsııa ótkizý úshin óte qolaıly sát», - dedi HPAIR 2019 konferentsııasynyń ashylýynda sóz sóılegen Qazaqstandaǵy AQSh Elshisiniń orynbasary Teodor Lıng.

Aıta keteıik, Garvardtyń Azııa jáne halyqaralyq qatynastar jónindegi jobasy» (The Harvard College Project for Asian and International Relations / HPAIR) - Garvard ýnıversıtetiniń Azııa elderinde ótkizetin eń iri stýdentter konferentsııasy. Ol stýdentter men jas kásibı mamandar Tynyq muhıty jáne Azııa elderindegi mańyzdy ekonomıkalyq, saıası jáne áleýmettik máselelerdi talqylaý úshin uıymdastyrylady. 1991 jyldan beri konferentsııa álemniń 12 elinde ótip, onyń aıasynda jalpy 32 000 qatysýshy bas qosty. Konferentsııada túrli elderdiń basshylary, belgili ǵalymdar, Nobel syılyǵynyń laýreattary, dıplomattar, halyqaralyq uıymdardyń basshylary baıandama jasaıdy.

Сейчас читают
telegram