Nur-Sultanda ekologııany jaqsartý úshin qandaı sharalar atqarylyp jatyr
Bul jaıynda qala basshysy Altaı Kólginov málimet taratty.
«Qoqys óńdeý kesheniniń aýmaǵyna kúnine 1 myń tonnaǵa deı̆in qoqys, qaldyqtar shyǵarylady. Sol jerde suryptalyp, qaı̆ta óńdeledi. Memleket basshysy ekologııa máselelerine, atap aı̆tqanda zańnamalyq bazany qamtamasyz etý men «waste to energy» tehnologııasyn engizý úshin qolaı̆ly ınvestıtsııalyq jaǵdaı̆ jasaýǵa erekshe kóńil bólip otyr» dep jazady ákim Instagram paraqshasynda.
Onyń aıtýynsha, ekologııa jaǵdaı̆ynyń nasharlaýyna jol bermeı̆, ruqsat etilmegen qoqys oryndaryn kóbeı̆tpes úshin ekologııa mınıstrligimen birge birqatar sharalar qabyldanǵan.
«Birinshi. Qoqys óńdeý zaýytyn qaı̆ta jańartyp jatyrmyz. Jańarǵan kásiporyn qýatyn jylyna eki ese, ıaǵnı 250 myń tonnadan 450 myń tonnaǵa deı̆in arttyrady. Qaldyqtar jartylaı̆ avtomatty túrde suryptalmaq.
Ekinshi. Polıgon eki uıashyqtan tursa, onyń bireýi ábden tolyp qalǵan. Salaǵa jaýapty organdarmen birlesip polıgonǵa rekýltıvatsııa júrgizemiz.
Úshinshi. Byltyr «Severnaıa grıada» kenishine rekýltıvatsııa júrgize otyryp, qurylys qaldyqtaryn qoı̆maǵa jınap, qaı̆ta óńdeı̆tin alań qurylysyn bastadyq. Bul ekologııa men sanıtarııa-epıdemıologııa jaǵdaı̆yn aı̆tarlyqtaı̆ jaqsartady.
Alańda kirpish, asfalt, beton qaldyqtary jáne basqa qurylys qaldyqtaryn qaı̆ta óńdeı̆tin usatý keshenin ornatý qarastyrylǵan. Sonymen birge, mysaly, qurylys qaldyqtarynyń 50% qıyrshyq tasqa, 10-15% armatýraǵa óńdeýge bolady.
Tórtinshi. Qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý jumysyn jalǵastyra beremiz. Ol úshin qalada konteı̆nerler ornatyldy. TQQ óńdeý deńgeı̆i - 75%, qaı̆talama shıkizatty alý – 17% kórsetkishine jetti. Bul kórsetkishterdi josparly túrde arttyrý qajet. Quramynda synaby bar shamdardy jınaý úshin qala boı̆ynsha 530-dan astam arnaı̆y konteı̆ner ornatyldy. Búgingi tańda 500 myńnan astam sham jınalyp, kádege jaratyldy.
Pandemııa bastalǵaly beri adam kóp jınalatyn jerlerde medıtsınalyq zattardy, maskalardy, qolǵaptardy jáne basqalardy tastaı̆tyn arnaı̆y konteı̆nerler ornatyldy.
Besinshi. Ruqsat etilmegen qoqys úı̆indilerin joıý boı̆ynsha jumys júrgizilip jatyr. Jyl basynan beri 300-ge jýyq polıgon joı̆yldy» delingen habarlamada.
