«Nur Otan»: Qoǵamdyq keńes otyrysynda densaýlyq saqtaý salasyndaǵy sybaılas jemqorlyq máseleleri qaraldy
Basqosýda QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi sybaılas jemqorlyqqa yqpal etetin sebepterdi joıýǵa baǵyttalǵan jumystar atap ótildi, dep habarlaıdy atalmysh vedomostvonyń baspasóz qyzmeti.
Mınıstrlikte ákimshilik is-sharalardy iske asyrý, sertıfıkattar jáne ózge de ruqsattama qujattaryn berý, dári-dármekterdi jáne medıtsınalyq qondyrǵylardy satyp alý, densaýlyq saqtaý nysandaryn salý, patsıenttermen ózara baılanys barysynda týyndaýy múmkin táýekelderdi joıý úshin negizgi baǵyttar boıynsha jemqorlyqqa qarsy is-sharalar tıimdiligin arttyrýǵa basa kóńil bólinedi.
Sondaı-aq, 2011-2015 jyldarǵa arnalǵan is-sharalar jospary bekitilip, sybaılas jemqorlyqpen kúres jónindegi shtab qurylǵan.
Sybaılas jemqorlyq quqyq buýshylyqtardyń aldyn alýda alqalyq organdar erekshe ról atqarady. Olardyń ishinde QR Úkimeti janyndaǵy Densaýlyq saqtaý máseleleri jónindegi ulttyq úılestirý keńesi, Patsıentterdiń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi qoǵamdyq keńes, QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń alqa májilisi, Ekonomıkalyq jáne sarapshylar keńesi, sybaılas jemqorlyqqa qarsy komıssııa jáne jekelengen baǵyttar boıynsha qurylǵan jumys toptary bar. Turaqty jumys isteıtin mundaı komıssııalar keleshekte vedomstvoǵa qarasty barlyq uıymdarda qurylatyn bolady. Alqalyq organdar otyrystarynda densaýlyq saqtaý salasyn qarjylandyrý, tarıftik saıasat, quqyqbuzýshylyqtar men jemqorlyqtyń aldyn alý, strategııalyq jáne baǵdarlamalalyq qujattardy iske asyrý qorytyndylary, sondaı-aq normatıvtik quqyqtyq qujattar qarastyralady.
Memlekettik organdar qyzmeti ashyqtyǵy ólshemderiniń biri - úkimettik emes uıymdarmen ózara is-árekettestik bolyp tabylady. «Salamatty Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde áleýmettik tapsyrysqa qarjy bólý qarastyrylǵan. 2011 jyldan beri mınıstrlik 48 úkimettik emes uıymǵa 54 memlekettik áleýmettik tapsyrys ornalastyrydy.
Sybaılas jemqoryqqa qarsy orta qalyptastyrý úshin barlyq yqtımal táýekel aımaqtary anyqtaldy. Ortalyq apparatta jáne vedomstvoǵa qarasty uıymdarda jemqorlyqtyń aldyn alý maqsatynda zańnamamen qarastyrylǵan barlyq qajetti uıymdastyrý sharalar qabyldandy.
Biryńǵaı ulttyq densaýlyq saqtaý júıesi engizile bastalǵaly statsıonarlar deńgeıinde biregeı tarıftik saıasat iske asyryldy. 2010 jyldan emdeýge jatqyzý portaly iske qosyldy. Bul portal arqyly tirkeý naýqastyń statsıonarǵa jatý úshin dárigerlermen aldyn ala kelissózder júrgizýiniń aldyn alady. Kezek avtomatty túrde belgilenedi, ony ózgertý múmkin emes. Árbir emdelýshi óz kezegin ǵalamtor arqyly baqylap otyra alady. Osylaısha densaýlyq saqtaý júıesinde úrdisterdiń ashyqtyǵy qamtamasyz etildi. Naýqas aýrýhanadan shyǵý qaǵazyna óziniń emine qansha aqsha ketkenin kórip, qol qoıady.
Dárimen qamtamasyz etý júıesinde ashyqtyqty iske asyrý maqsatynda respýblıkanyń barlyq óńirlerinde avtomattandyrylǵan Dárimen qamtamasyz etý aqparattyq júıesi engizildi. Ol dárigerlerdiń retsepti jazýyn, árbir naýqastyń belgilengen dárini alýyn naqty baqylap otyrýǵa múmkindik beredi. Ótinishterdiń kópshiligi sol jerde qarastyrylyp, sheshimin tabady.
2013 jyldan bastap QR Densaýlyq saqtaý mınıstri «Nur Otan» partııasynyń ortalyq apparaty qoǵamdyq qabyldaýynda azamattardy jeke máseleleri boıynsha qabyldaý júrgizýde.
2011 jyldan bastap vedomstvonyń jetekshiler quramyn almastyryp otyrý tájirıbesi engizildi. Búgingi kúnge deıin 33 qyzmetker ornyn aýystyrdy.
Sybaılas jemqorlyqty joıý úshin biliktilik sanattaryn berý tetigi ózgertildi. Áńgimelesýdiń ornyna halyqaralyq tájirıbege saı biliktilikteri tekseriledi.
Sonymen qatar, mınıstrlik qyzmetter kórsetýdi ońtaılandyrý jáne avtomattandyrý jumystaryn júrgizýde. Búgingi tańda 25 memlekettik qyzmettiń 18-i avtomattandyryldy.
Medıtsınalyq tehnıkany josparlaý jáne satyp alýdyń jańa júıesi engizildi. Nátıjesinde búginde satyp alý sharalarynyń ashyqtyǵy, josparlaý sapasy artty. Mınıstrlik, densaýlyq saqtaý uıymdary, jergilikti arqarýshy organdar, «Qazmedteh» AQ, «SQ-Farmatsııa» JShS arasynda josparlaý, ázirleý, uıymdastyrý jáne satyp alý isinde mindetter bólinip, aıqyndaldy.
Deldaldarsyz básekelestik ortany qalyptastyrý maqsatynda dárilik quraldardy óndirýshilermen tikeleı kelisimsharttar jasaý júıesi engizildi. Medıtsınalyq tehnıkalardy memlekettik tirkeý ońaılatyldy. Endi bul shara burynǵydaı 120 kún emes, nebári 5 kúnge sozylady.
Farmatsevtıkalyq naryqta alypsatarlyqqa jol bermeý úshin dárilik quraldardyń baǵasyn qalyptastyrýda saraptamalyq sharalar kúsheıtildi. Kepildik berilgen kómek kólemi sheńberinde dárilik quraldardyń baǵasyn qalyptastyrý tártibi anyqtaldy. GMP standartaryna saı óndirilgen dárilik quraldardy tirkeýdiń normasy qabyldandy. Dárilik quraldardy saraptaý ulttyq ortalyǵynda «bir tereze» qaǵıdasy engizildi. Onda árbir adam usynylǵan dárilik quraldy tirkeý barysyn, merzimi men kezeńderin elektrondyq tártipte qarap otyrady. Quny qymbat dárilerdi satyp alýdy josparlaý naýqastardyń elektrondyq tirkelimi negizinde júrgiziledi. Mınıstrlik dárilik quraldardy biregeı dıstrıbıýtor arqyly satyp alý úshin dárilik quraldar tizimin qalyptastyrý salasynda zańnamanyń saqtalý barysyna tekseris ótkizý jóninde QR Bas prokýratýrasyna usynys jasady.
QR Óńirlik damý mınıstrligimen birlese otyryp, densaýlyq saqtaý nysandary qurylysy aı saıyn monıtorıngilenip otyrady, sondaı-aq, jarty jyl saıyn QR Úkimetine qurylysty iske asyrý barysy jóninde tolyq aqparat usynylady.
Sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý baǵytynda QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi qabyldaǵan is-sharalar óz nátıjesin bere bastaǵanyn aıta ketý kerek. Aıtalyq, QR Bas Prokýratýrasy Quqyqtyq statıstıka jáne arnaýly esep jónindegi komıtetiniń málimetinshe, 2012-2013 jyldary ákimshilik jaýapkershilikke tartylǵan densaýlyq saqtaý júıesi qyzmetkerleriniń sany 50%, tártiptik jaýapkershilikke tartylǵandar sany 48%, qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵandar sany 17% azaıdy.
