Nur-Cultanda «Túrik fılmderi aptalyǵy» ótedi
«Atalǵan sharanyń maqsaty túrik eliniń úzdik kıno týyndylaryn baýyrlas eldiń kórermenine usyna otyryp, eki el arasyndaǵy mádenı baılanystyń damýyna úles qosý bolyp tabylady. Eki baýyrlas eldi bir–birine jalǵap otyrǵan kópir ispettes túrik kıno ónimderi qazirgi kúni álemde óte tanymal. Qazaq kórermenderi túrik serıaldary men kınofılmderine úlken yqylas tanytýda», delingen baspasóz baıanynda.
Túrik fılmderi aptasy aıasynda elordalyqtardyń nazaryna segiz túrik kınotýyndysy tegin kórsetiledi. Olardyń arasynda «Uzyn hıkaıa», «Kóbelektiń túsi», «Umytsam sybyrla», «Ertuǵyryl 1890», «Bastyq istiń sátti aıaqtalǵanyn qalaıdy», «Sıqyrshy», «Qyzyl oramaldy shynarym» sııaqty fılmder bar.
«Uzyn hıkaıa» fılminiń basty rolin qazaqstandyqtarǵa jaqynnan tanys, kórermenniń kóńilinen shyqqan Kenan Imırzalyoglý somdaıdy. Bala kezinde jetim qalǵan bolgarlyq Álıdi atasy Súleımen Bolgarııadan Túrkııaǵa alyp kelgen. Álı súıiktisi Mýnıramen, qyzdyń ata-anasynyń qarsylyǵyna qaramastan úılenedi. Álı qyzdy alyp qashady jáne olardyń ómiri temirjol vokzaldarynyń stantsııalarynyń arasynda únemi kóshýmen ótedi...
Stsenarısi Chagan Yrmak «Umytsam sybyrla» fılmi – kórermenniń kózaıymyna aınalǵan týyndy. Medkolledjdi bitirip, aýdan ortalyǵyndaǵy dárigerlik bekette medbıke bolyp jumysqa jańa kirgen Hanıfe men sińlisi Hatıje shaǵyn ǵana aýdan ortalyǵynda turady. Hanıfe – óte uıalshaq, tuıyq qyz, al Hatıje bolsa erke, óz erkimen ósken. Hanıfe ádebıetke áýes, al Hatıdje bolsa án salýǵa qushtar. Bir kún jańa taǵaıyndalǵan ákimniń uly Taryk aýdan ortalyǵyna keledi. Sol kúnnen bastap apaly-sińlilerdiń ómiri túbegeıli ózgeredi...
Basty rólde tanymal túrik akter Kyvanch Tatlytýg oınaıtyn «Kóbelektiń túsi» fılmi 1940 jyldarda ómir súrgen eki aqynnyń ómirin baıandaıdy. Kıno Rúshtú Onýr men Mýzaffer Taıyp Ýslý atty eki jas aqynnyń ómiri men Zongýldaktyq shahterlardyń ómirin sýretteýmen bastalady.
Aty ańyzǵa aınalǵan Atyf Iylmazdyń týyndysy «Qyzyl oramaldy shynarym» fılminiń basty rólin qazaqstandyq kórermenniń súıikti aktrısasy Túrkan Shoraı somdaǵan. Kınotýyndy Shyńǵys Aıtmatovtyń «Qyzyl oramaldy shynarym» shyǵarmasynyń jelisi boıynsha túsirilgen.
Japonııa men Túrkııa birlese túsirgen «Ertuǵyryl 1890» fılminiń rejısseri - Mıtsýtoshı Tanaka, stsenarısi -Erıko Komatsý. 1890 jyly Osmanly memleketiniń kemesi «Ertuǵyryl» Japon teńizinde apatqa ushyraıdy. Japondyqtar kómekke kelip, ekıpaj ben kemeni qutqarýǵa tyrysady. Al 100 jyldan keıin 1985 jyly túrikter Tegerannan shuǵyl túrde evakýatsııalanýy qajet Japonııanyń 215 azamatyn qutqarady.
«Bastyq istiń sátti aıaqtalǵanyn qalaıdy» atty kınotýyndynyń oqıǵasy Kappadokııada ótedi. Bastyǵy Isfendııar Sınandy komedııa fılmniń hıkaıasyn jazý úshin Kappadokııaǵa jiberedi. Hıkaıanyń jalǵyz ǵana sharty bar: «bastyq istiń sátti aıaqtalǵanyn qalaıdy». Alaıda Isfendııar sonshama kútken is «sátti aıaqtala» qoıady ma, birge kóremiz.
«Sıqyrshy» fılmin tanymal túrik rejısser jáne akter Jem Iylmaz túsirgen. Sıqyr álemine erekshe qyzyǵýshylyq tanytatyn Iskenderdi dosy Maradonadan basqa eshkim moıyndaı qoımaıdy. Ásirese ofıtser ákesi onyń sıqyrshylyqqa degen áýesqoılyǵyna qarsy. Biraq oqıǵa jelisi ákesi men balasynyń birge gastrolge shyǵýyna baılanysty ózgerýi múmkin...
Qazirgi kúni mádenıet pen óner ordasyna aınalyp úlgirgen Nur-Sultan qalasy turǵyndary men qonaqtary, túrik fılmderi aptasynda ıÝnýs Emre túrik mádenıet ortalyǵy tarapynan kórsetiletin fılmderdiń barlyǵyn aqysyz tamashalaı alady. Shara 18-25 qarasha aralyǵynda «Kerýen» oıyn-saýyq ortalyǵyndaǵy «Kınopark 7» kınoteatrynda ótedi.
