«Nobel ıegerleriniń alatyny - 30 myń dollar» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Otan qorǵaýshy kúni merekesine oraı keshe Aqordada Elbasy Nursultan Nazarbaev óz mindetterin oryndaý jolynda aıryqsha kózge túsken bir top áskerı, quqyq qorǵaý jáne arnaıy qyzmetter salasynyń qyzmetkerlerine memlekettik nagradalar tapsyrdy. Marapat alýshylar aldynda sóılegen sózinde Prezıdent aldymen 7 mamyrdy óziniń Jarlyǵymen Otan qorǵaýshy kúni dep jarııalaǵanyn eske saldy. "Osy merekeni memlekettik meıram retinde alǵash ret atap ótemiz. Men dástúrli túrde osy merekeniń qarsańynda Qarýly Kúshter, quqyq qorǵaý jáne arnaýly qyzmetter salasynda aıryqsha eńbegimen, erligimen kózge túskenderdi nagradtaý týraly Jarlyqqa qol qoıdym", -dedi Prezıdent. Odan ári Elbasy marapattalýshylardyń bári de eren eńbegimen, qaltqysyz qyzmetimen erekshelengen jandar ekenin atap ótti. Bul jaıynda «Eńbek pen erlikke laıyqty baǵa» atty maqaladan oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Ábilázovtiń álegi bul kúnderi Irlandııany da shýlatyp jatyr» taqyrybymen maqala berilgen. Irlandııa BTA-banktiń burynǵy basshysy Muhtar Ábilázov tobynyń alaıaqtyq is-áreketterine tekserý júrgizgende, onyń Dýblın túbindegi qalashyqta ofıs ashqan sybaılastary ózdiginen sý betine qalqyp shyǵa keldi. Qazir eldiń quqyq qorǵaý organdary osy jaǵyna da bel sheshe, bilek sybana kirisip ketti. «Al aqsha jasaýdaǵy alaıaqtyǵy jóninen alpaýyttardyń da aldyńǵy leginen oıyp oryn alatyn Ábilázov óziniń «alystan sermep, júrekten terbep» jasaǵan iritki isterine Irlandııanyń tól týmasy Fılıpp Barvelldi, Latvııa azamattary Sten Gorındi, Erık Vanagelsti jáne ıÝrıı Vıtmandy tartyp úlgergen eken. Bul jerde bizdiń sýjuqpastyń osy jylpostardyń bárin tez taýyp alyp, jipke tizgendeı syzyltyp sońynan ergizip qoıǵanyna eriksiz qaıran qalasyń»,-dep jazady gazet.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Astana ekonomıkalyq forýmynan qandaı paıda bar? Bıyl elordada besinshi ret ótkeli otyrǵan halyqaralyq jıynǵa qatysty kóptegen sarapshylar osyndaı saýaldy kóldeneń tartatyndyǵyn kórip júrmiz. Iá, shynynda da qazynadan qyrýar qarjy shyǵyndap ótkiziletin forýmnyń ıgiligi el ekonomıkasyna óz yqpalyn tıgize me?
- Tıgizedi,- deıdi «Eýrazııa ekonomıkalyq ǵalymdar klýby» qaýymdastyǵynyń jetekshisi, akademık Serik Nógerbekov. - Sońǵy 4 forýmnyń nátıjesinde memleketke 8,5 mlrd dollar ınvestıtsııa salý jóninde kelisimder jasaldy. 100 mıllıon dollarǵa ınnovatsııalyq jobalarǵa qol qoıyldy. Álemniń eń myqty ekonomıst-ǵalymdary qazirgi daǵdarys jaıynda qalaı áreket etý kerektigi jóninde ózderiniń utymdy usynystaryn ortaǵa saldy.
Akademıktiń oıynsha álemde ekonomıkalyq úderisterdi talqylap, toqtam aıtatyn eki top bar. Olar: G-8 jáne G-20. Aty aıtyp turǵandaı toptarǵa az memleketter uıysqanymen negizgi dúnıeniń tutqasyn ustaǵan alpaýyttar osylar. Alaıda BUU-ǵa tirkelgen 190-nan astam elder sheshim qabyldaý sátinen tys qalyp, eki toptyń topshylaýyna qarap otyra berýi kerek pe? Búginde 111 memlekettiń ǵalymdaryn atalǵan qazaqstandyq klýbqa múshelikke tartý men Astanada ekonomıkalyq forým uıymdastyrýdyń negizgi maqsatynyń biri beıtarap nemese qalys qalmaı ózgelerdiń de únin jetkizý. Ortaq sheshim men usynystardy Birikken ulttar uıymynyń nazaryna usyný da josparlarynda bar. 22-24 aralyǵynda ótetin 10 Nobel syılyǵynyń laýreaty men 70 memleketten 2000-daı delegat qatysatyn halyqaralyq basqosýǵa bıýdjetten 370 mıllıon teńge shamasynda qarjy bólinip otyr. Bul jaıynda «Nobel ıegerleriniń alatyny - 30 myń dollar» atty maqalada jazylǵan.
Osy basylymda kópshilik nazaryna «Stroıbat» quramalaryn jańǵyrtqan jón» degen maqala usynylyp otyr. Ótkendi eske alsaq, Keńester Odaǵy tusynda áskerler sabynda «Stroıbat» dep atalatyn erekshe qurylym boldy. Bul ózi negizinen «sharýashylyq isterimen» aınalysatyn qurylym. «Iá, mundaǵylar sondyqtan da áskerı qyzmetke daıyndyqtan tolyq ótpeıtin. Biraq áskerı qatań tártipke baǵynýshy boldy. Týrasyn aıtý kerek, KSRO ekonomıkasy dep atalatyn úlken arnaǵa mundaǵylar tamshydaı bolsa da óz úlesterin qosty. Búgingi el ómiriniń aqıqattary turǵysynan qaraǵanda ári-beridesin tirshiligimizdegi tolyp jatqan keselderdi boldyrmaý úshin de osy «Stroıbat» quramalaryn jańǵyrtý kerek sekildi. Bul úshin bıýdjetten qosymsha shyǵyn bolady degen syltaýdy aıtpaý kerek. Óıtkeni «Stroıbat» quramalary ózin-ózi aqtaıtyn sharýashylyq eseptegi qurylym bolmaq»,-dep jazady gazet.