Nelikten muhıttardyń túsi ózgerip jatyr

ASTANA. QazAqparat – Qazirgi muhıttar 20 jyl burynǵydan ózgeshe. Nature jýrnalynda osy aptada jarııalanǵan zertteýge sáıkes, álemdik muhıttardyń 56% túsin ózgertken. Kók muhıttar ýaqyt óte kele jasyl túske boıalǵan. Ásirese ekvator mańyndaǵy tropıkalyq muhıt sýyna zııan kelgen, dep habarlaıdy QazAqparat CBS News-ke silteme jasap.

Massachýsets tehnologııalyq ınstıtýty (MIT) men Ulybrıtanııa ulttyq okeanografııa ortalyǵynyń ǵalymdary bul ózgeris klımattyń ózgerýine baılanysty oryn alǵanyn anyqtady.

Muhıt túsi sýdyń betki qabatynda ne jatqanyna baılanysty. Ádette muhıttyń túsi kók bolyp kórinedi, óıtkeni ol kún sáýlesiniń súzgisi retinde áreket etedi, al sý jaryq spektriniń qyzyl bóligindegi tústerdi sińiredi.

Qanyq jasyl tús sýdaǵy ártúrli zattarǵa baılanysty. Fıtoplanktonnyń kóp bolýynan sý jasyl túske boıalady.

Zertteýshiler 21 jyl boıy muhıt túsin baqylap otyrǵan NASA Aqua spýtnıginiń bortyndaǵy MODIS spektroradıometrdiń deregin qoldanǵan.

Ǵalymdar 20 jylda tústiń ózgerýi «klımat ózgerýi saldarynan mıkrobtyq ekojúıeniń betinde sezilip jatqanyn kórsetip otyr» degen qorytyndyǵa keldi.

Ǵalymdar muhıttyń jasyl túske boıalýy kezdeısoqtyq emes dep esepteıdi, ol - «klımattyń antropogendik ózgerisiniń» saldary.

«Bul muhıttyń qansha kómirtek jutatynyn da ózgertedi, sebebi planktonnyń barlyq túri ártúrli qabiletke ıe. Adamdar bul máselege beı-jaı qaramaıdy dep úmittenemiz, sebebi biz muhıttyń ózgerip jatqanyn kórip otyrmyz»», - dedi zertteýdiń teń avtory Stefanı Dýtkevıch.

Ǵalymdar sımýlıatorlardyń kómegimen sýǵa parnıkti gaz qosqanda jáne qospaǵanda qalaı bolatynyn zerttedi.

«Bul biz baıqap otyrǵan úrdis kezdeısoq ózgeris emes ekenin, olar antropogendik klımattyń ózgerýine sáıkes keletinin kórsetip otyr», - dedi zertteý avtory dáriger Kael.

NASA ǵalymdary muhıt túsi týraly qosymsha derekter jınaýdy josparlap otyr. Ǵarysh agenttigi kelesi jyly muhıt túsin jahandyq ólsheý úshin Plankton, Aerosol, Cloud, Ocean Ecosystem (PACE) arnaıy mıssııasyn iske qospaqshy.