Nazgúl Qojabek: Qazirgi qazaq tili – sózderi ǵana qazaqsha orys tili
Memlekettik tildiń qoldanys aıasy, zamanaýı normalarǵa saı tildik sapasy, suranys aýqymy, ony úırenýdegi qıyndyqtar, oqýlyqtardaǵy olqylyqtar sekildi sebepterdi negizge ala otyryp, búgingi kúnge deıin sheshilmeı kele jatqan til máselesi tóńireginde shaǵyn izdenis jasap jatqanymyzdy jasyrmaımyz. Osy maqsatta til ǵalymdarynan, qazaq tili muǵalimderinen, jalpy qazaq tiliniń damýy men qoldanys aıasynyń keńeıýine septigin tıgizip júrgen belgili tulǵalardan suhbat alýdy josparlaǵan edik. Ár saladaǵy mamandar ár túrli sebepti ataıdy. Máseleni sheshýdiń joly – eń áýeli negizgi sebepterdi tabýdan bastalatyny anyq. Búgingi pikir ıesi belgili redaktor, áleýmettik jelide belsendi pikir bildirip júrgen medıatrener Nazgúl Qojabek hanym. Suhbat negizinen qazaq tilindegi kalkalardyń kóbeıýi, ádebı normanyń buzylý sebepterine arnaldy.
– Sizdiń áleýmettik jelidegi syndaryńyz ben túzetýlerińizge qarap otyryp, qazir ádebı norma qatty búlinip jatqanyn ańǵaramyz. Aýdarma arqyly kelgen qazaq tiliniń logıkasyna sáıkes kelmeıtin kalka til paıda boldy. Bul saýatsyzdyqtyń túpki sebebi nede? Qazaq tilin oqytýdaǵy qatelik pe, álde til ǵalymdarynyń óz isine nemquraıly qaraýynan týyndaǵan júıesizdik pe? Osy jaǵdaıdyń paıda bolý syryn tekserip kórdińiz be?
– Ádebı norma búlingeni búgin emes qoı. Keshe de emes. Syn aıtyp, qate túzetip júrgenderdiń aldy-arty da men emes. Bul nárse kezinde Ǵabıt Músirepov «Avgııdiń at qorasynan bastaıyq» dep jazǵanda bar bolǵan, demek odan buryn bastalǵan. Til degen qatyp qalǵan formýla, bir árpin ózgertýge kelmeıtin siresken mashına emes qoı, ózgerýi zańdylyq. Jurttyń bári jazýshy, sóz ustaǵan adam bolmaǵan soń, ereje zańdylyq degendi bilmeı jatýy da qylmys emes. Tek buryn saýatsyzdardy óz aınalasy ǵana kórip, estıtin, qazir, áleýmettik jeliler zamanynda olardyń bári «efırge shyǵyp ketti». Qazaq tiliniń qazirgi jaǵdaıyn aıtsaq, qazirgi qazaq tili – qazaq tili emes, sózderi ǵana qazaqsha orys tili. Bul qalaı bolyp ketkeniniń sebebin eshkim dóp basyp aıtyp, «mine, mynaý kináli» dep nuqyp kórsete almaıdy. Bul – jyldar boıy qalyptasqan úrdistiń saldary. Ol úrdis – dúnıeniń bári aldymen oryssha jazylyp, qazaqshaǵa aýdarylýy. Orys tili minsiz demeńizder. Ondaǵy stradatelnyı zalog (bizdiń yryqsyz etisimiz) redaktorlardyń ata jaýy, «ıavlıaetsıa»-men (bolyp tabylady) olar da kúresip keledi. Orys tiliniń mamandary ózi jeńe almaı kele jatqan qatelerdi biz óz tilimizge kalkalap ákelip, qoldanysqa engizip jiberdik. Bizden aldyńǵy býyn sonyń bárimen kúresip ótti, endi biz kúresip kelemiz, bul kúres urpaqtan-urpaqqa jalǵasatyn sııaqty.
Al ǵalymdardyń jaýapkershiligi degenge kelsek, qateni boldyrmaý ǵalymdardyń qolynda bolsa, ol kisiler aıanyp qalar edi dep oılamaımyn. Ári-beriden soń, til qoldanysyndaǵy qatemen kúresý jalpy lıngvıst ataýlynyń mindeti emes, Til bilimi ınstıtýtynda sol salany zertteıtin bólim bar, sondaǵy qyzmetkerler aınalysady. Tek, sol ǵalymdar jurtshylyqqa túsinikti tilmen jaza bastasa, jurtqa sózi jeter me edi. Tekste ǵylymı termın neǵurlym kóp bolǵan saıyn, soǵurlym ony oqıtyn adam az bolady. «Mynaý – qate, mynaý – durys» degen formattaǵy sóz ǵana ótetin bolyp tur qazir...
– «Bolady ma?», «Unaıdy ma?», «Kerekpiz» ... osyndaı qatelerdi qanshama ret túzetkenińizdi kórdik, biraq tolastar emes. Jalyqqan joqsyz ba? Sizdi osynsha tabandy kúresýge ne ıtermeleıdi?
– Men redaktormyn ǵoı. Jıyrma jyldaı bolyp qaldy, tek mátinmen jumys isteımin. Kóshedegi qoqysty jınaı bergennen ol taýsylmaıdy, «qoqys tastama» dep jazyp qoıǵan tıimdirek emes pe. Sol sııaqty, qateni jóndeı bergennen, «qate jazbańdar» degen de tıimdirek, nátıjesi kóbirek. Qazir qate qoldanysqa qatysty «oı, sińip (sińisip) ketti ǵoı, neǵylar deısiń» degen pikir kóbeıip barady. Tek... Bir sózdiń qate qoldanylýyna kónseń, demek sol sanattaǵy, sol sóz tabyndaǵy, sol septiktegi basqa sózderdi de ózgertý kerek. Mysaly, kómektes septigin qazirgi qate qoldanysynda qabyldasaq, onda onyń erejesin qaıta jazyp, soǵan ilestirip ózge septikterdi de ózgertip, tildi múlde basqasha qaıta «jasaýymyz» kerek bolady. Al ol basqasha «jasalǵan» tilde sóıleıtin adamdar buǵan deıin jazylǵan ádebıette oqı almaıdy ǵoı. Sonda nemiz qalady?
Mysaly, «kerekpiz» degendi qabyldasaq, onda «qajetpiz, múmkinbiz» degendi de qabyldaýymyz kerek.
Árıne, bir ǵana meniń jazǵanym, aıtqanymnan qateniń bári túzelip ketedi degen sóz emes. Aıtyp, jazyp júrgen bir men ǵana emes. Aǵa-apaılar jerine jetkizip jazyp, aldynan ótken teksterdi túzep júr. Bul – qolyna qalam ustaǵan jurttyń ortaq kúresi.
– Bizde nege «Protsent – Paıyz», «Qyrkúıek – Qyrgúıek», «Mı – myı» degen sekildi ár túrli úlgiler ómir súredi. Nege birizdi emes? Sózdi bylaı qoıǵanda keı bir mindetti túrde turaqty shablony bolýǵa tıisti tirkester men sóılemderdiń ózi ár túrli aıtylady. Osydan keıin ár kim óz daýyn aıtyp, talasyp jatady. Bul kimniń qateligi?
– Sózder túrli nusqada júrgeni – termınkom pen orfografısterdiń qatesi. Al tirkester men sóılemderdiń túrlishe aıtylyp, jazylýy – jazarman qaýymnyń qatesinen. Mysaly, «qalǵyp-múlgip» degendi «qalǵyp-shulǵyp» dep aıtyp-jazatyn adamǵa ne deısiń? Nemese «Qatelikti kózge shuqý» degendi she? Munyń bárine yqpal etken faktorlar kóp, qaısybirin «tek osy» deı almaısyń. Qazir qoldan keletini – túzeı berý, túzeı berý.
– Qazirgi kezde saıttar men telearnalardy bylaı qoıǵanda gazet pen baspa redaktsııalary da korrektordy óte sırek ustaıdy. Menshe, kez-kelgen BAQ pen baspasóz oryndary birtutas arnaıy kýrstan ótken korrektor mamandar ustaýy kerek sekildi. Buǵan qalaı qaraısyz? Til degen saılaý arqyly sheshetin saıasat emes, naryqqa baǵynatyn saýda emes, resmı ádebı til birtutas bolýy kerek shyǵar, tildi árkim ózinshe paıdalanam dep aıta almasa kerek. Nege biz bul problemany jalpyǵa salyp qoıdyq?
– Korrektýra – óner. Fılfak bitirgenniń bári korrektor bola almaıdy. Ony men óz tájirıbemnen kórdim. Qazir «jaza alatynnyń» bári ózi aýdarmashy, ózi redaktor, ózi korrektor. Al shyndap kelgende, bulardyń bári bólek mashyq, bólek ıkemdi qajet etetin sharýa. Aıtalyq, tipti qazaqsha jazylǵan dúnıeni óńdeý men aýdarylǵan dúnıeni óńdeýdiń ózi – bólek jumys. Orys tilinen aýdarylǵan tekst pen aǵylshyn tilinen aýdarylǵan teksti óńdeý – múlde eki túrli sharýa. Sol sııaqty, gazet korrektory kitapqa korrektor bola almaıdy. Onyń bári bazalyq bilimniń ústine mashyq qosylǵanda ǵana bolady. Redaktsııada korrektor maman bolýy kerek, bul – jazylmaǵan zań. Redaktsııalar bul zańǵa baǵynar-baǵynbasynda óziniń oqyrman aldyndaǵy abyroıyn ǵana oılaýy kerek. Biraq, odan da joǵary turǵan nárse bar – til, ult aldyndaǵy jaýapkershilik.
– Keıbir pikirler boıynsha, 90 jyldary elimiz alǵash táýelsizdik alǵan tusta qazaq tiline degen úlken ynta bolǵan desedi. Al qazir sol protsess keri ketip bara jatqan sekildi. Jumysqa turýǵa qazaq tilin bilmeseń eshteńe etpeıdi, orys tilin bilmeseń qıyn. Sizdiń baǵamdaýyńyz boıynsha osy ras pa? Qazir qazaq tilin bilýge, ony saýatty jazýǵa, aıtýǵa jurt qanshalyq yntaly?
– Onyń bir ǵana sheshimi bar. «Іshki/syrtqy, bastapqy qujat aınalymy» degen nárse bar, sonyń qazaqsha bolýyn mindettep qoısa boldy, qaı mekeme bolsa da qyzmetke mindetti túrde qazaq tilin biletin adamdardy ǵana alady. al qazirgideı, qujattyń bári aldymen oryssha jazylyp, maquldaýdyń bar kezeńinen sol oryssha nusqasy ótip, ábden bekitilgen soń ǵana qazaqsha aýdarylatyn júıe ústemdik quryp turǵanda, bir mekemege qazaq tilin biletin bir adam jetkilikti. Sol qujattyń sońǵy nusqasyn aýdaryp berse boldy.
– Til máselesine qatysty úlken joba-josparlaryńyz bar ma? Korrektorlarǵa arnalǵan kásibı kýrs ashý oıyńyz joq pa?
– Oı kóp, jospar kóp, bárine ýaqyt jetpeıdi. Qazir qolymnan ótken mátinderdi tazalap otyrǵanym olja bolyp júr. Kýrs ashsam, korrektorlardy emes, redaktorlardy oqytsam ba deımin.
– Áńgimeńizge rahmet!
Avtory Esbol Nurahmet
