Nazarbaev Ortalyǵy el azamattarynyń patrıottyǵyn qalyptastyrý men nyǵaıtýdy temirqazyq tutady

ASTANA. 15 qańtar. QazAqparat - Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen 2012 jyldyń 23 qańtarynda qurylǵan Nazarbaev Ortalyǵy Elbasynyń ıdeıalary men bastamalaryn qarapaıym halyqqa jetkizýdi jáne oǵan qoldaý kórsetýdi kózdeıdi. Maqsatqa jetý úshin ortalyq jasampaz jobalardy júzege asyrady.

Ótken jyly atalmysh mekeme birneshe respýblıkalyq hám halyqaralyq sharalarǵa uıytqy boldy. Sonyń biri - «Elimniń taǵdyry - meniń taǵdyrym!» respýblıkalyq forýmy. Otandastarymyzdyń jetistikterin ózgelerge úlgi etý arqyly Qazaqstan halqynyń jańa dúnıetanymyn qalyptastyrýdy maqsat tutqan jıyn 10 myń adamnyń atsalysýymen Semeı qalasynda qorytyndylandy. Buǵan deıin qalalyq, aýdandyq, oblystyq deńgeıde 206 forým uıymdastyrylyp, oǵan 70 myńǵa jýyq adam qatysty. Barlyq forýmda kórnekti qoǵam qaıratkerleri men memlekettik organdardyń ókilderi, etnomádenı birlestikterdiń qyzmetkerleri men ǵylymı, shyǵarmashylyq qaýym, soǵys jáne eńbek ardagerleri, ınternatsıonalıs-jaýyngerler, tanymal sportshylar sondaı-aq jastar uıymdarynyń kóshbasshylary spıker atanyp, sóz sóıledi. Olar Qazaqstannyń tańqalarlyq jetistikteriniń barlyǵynda tutas halyqtyń, onyń ishinde árbir qazaqstandyqtyń eren eńbegi men orasan zor úlesi bar ekenin tilge tıek etip, el men er taǵdyrynyń tutastyǵy Qazaqstannyń turaqty damýyna kepil bolyp otyrǵanyn aıtty.

Jalpyulttyq sıpatqa ıe bolǵan forým el birligi men Otanǵa degen súıispenshilikti arttyryp qana qoımaı, qoǵamda Qazaqstan halqynyń dástúrleri men mádenıetine jáne tarıhyna qurmetpen qaraý túsinigin qalyptastyrdy.

Nazarbaev Ortalyǵy jasóspirimder men jastar arasynda salamatty ómir saltyn nasıhattaýda da ilkimdi izdenisterge qadam jasady. Ortalyq Elbasynyń buqaralyq sportty damytý týraly tapsyrmasyn júzege asyrý úshin jasóspirimderge «Astana - Barselona» jazǵy fýtbol mektebinde sheberlik shyńdaý múmkindigin týǵyzdy.

Aıta keteıik, «Astana - Barselona» jazǵy fýtbol mektebi Nazarbaev Ortalyǵynyń bastamasymen qurylǵan. Joba Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń Joldaýynda júktelgen mindetterdi júzege asyrýdy maqsat tutady. Byltyr respýblıkamyzdyń túkpir-túkpirinen iriktelinip alynǵan 9-11 jas aralyǵyndaǵy 80 bala Ispanııadan kelgen jattyqtyrýshylardan dop tebýdiń qyr-syryn úırendi. Bıyl jazǵy mekteptegi jattyǵý merzimi uzartylyp, jattyǵatyn jasóspirimderdiń sany kóbeıedi. Jas talanttardy tabýǵa baǵyttalǵan joba jyl saıyn jalǵasyn taýyp turady.

Nazarbaev Ortalyǵynyń janynan Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Prezıdenttik ınstıtýtqa, memlekettiliktiń qalyptasýy men damý tarıhyna sondaı-aq saıası-qoǵamdyq, áleýmettik-mádenı máselelerge arnalǵan basylymdardy júıelep, jaryqqa shyǵaryp otyratyn Baspa úıiniń ashylýy asa eleýli oqıǵalardyń biri boldy. Baspa úıi táýelsiz Qazaqstannyń tarıhy men mádenıetin zertteýshiler úshin biryńǵaı aqparattyq keńistik pen kásibı orta qalyptastyrýǵa, ǵalymdar men talantty jastardyń jáne elimizdiń tarıhy men mádenıetine qyzyǵýshylyq tanytatyn adamdardyń ǵylymı kúshin biriktirý úshin jańa alań qurýǵa kúsh jumsady.

Baspa úıi óziniń alǵashqy ónimi retinde oqyrmanǵa Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń maqalalary men sóılegen sózderinen iriktelinip alynǵan tolǵamdar negizindegi «Jyldar men oılar» jáne «Vremena ı dýmy» atty kitaptardy usyndy.

Bul kitap osyǵan deıin jaryq kórgen Elbasy týyndylarynyń meılinshe tolyqtyrylǵan nusqasy boldy. Týyndy Prezıdentimizdiń qatardaǵy el basshysy emes, tereń oıly, aldaǵyny adaspaı boljaıtyn kóregen, ótkir tildi sheshen jáne mádenıetti aqyl ıesi ekenin tanyta túsken. Kitap 15 taraýǵa bólinip, taqyryptarǵa jiktelgen. Munda Otan, jer taǵdyry, táýelsizdik, turaqtylyq, ulttyq sana, el birligi jáne ulttyq namys taqyrybyna basymdyq berilgen.

Nazarbaev Ortalyǵynyń aralasýymen Beıjińde Prezıdent Keńsesiniń basshysy Mahmud Qasymbekovtiń «Elin súıgen, eli súıgen Elbasy» degen kitaby qytaı tilinde jaryq kórdi. Tarıhı-pýblıtsıstıkalyq baıandaý janrynda jazylǵan jáne ocherkter serııasy negizinde qurylǵan kitapta Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń ómiri men qyzmeti áńgimelenedi. Avtor naqty faktilerden quralǵan materıaldardyń, biregeı muraǵattyq qujattardyń, sondaı-aq jeke baqylaýynyń negizinde Memleket basshysynyń sanqyrly bolmysyn adam, azamat, ult kóshbasshysy retinde kórsete bilgen.

Nazarbaev Ortalyǵynyń memlekettik tildiń qoldanys aıasyn keńeıtý jolynda jan aıamaı eńbek etip júrgen qoǵamdyq birlestikter men memlekettik mekemelerdiń qyzmetkerlerin, qoǵam qaıratkerleri men ustazdardy, BAQ ókilderi men qazaq tiline qatysty ıgi isterge qarjylyq qoldaý kórsetýdi dástúrge aınaldyryp júrgen kásipkerlerdi «Til janashyry» qurmet belgisimen marapattaýy asa aıtýly shara boldy. Saltanat barysynda «Til janashyry» dep tanylǵan 27 tulǵaǵa qurmet kórsetilip, omyraý belgileri tapsyryldy.

Ortalyqta QR Tuńǵysh Prezıdenti kúnine oraı ótkizilgen «Tuńǵysh - Pervyı» atty derekti fılmder aptalyǵynda Memleket basshysynyń ómiri men qyzmetin jan-jaqty ashyp kórsetetin 8 derekti fılm kórsetildi. Kún saıyn joǵary oqý oryndary men kolledj stýdentteriniń jáne mektep oqýshylarynyń nazaryna 2 derekti fılm usynyldy. Nátıjesinde 5 myńǵa jýyq adam «El anasy», «Úzeńgilester», «Qazaqstan joly: Táýelsizdik hronıkasy», «Galstýksyz úlken saıasat», «Prezıdentpen bes kesh. 4-5 bólimder», «Prezıdentpen bes kesh. 1 bólim», «Álemge kózqaras: G:20 - daǵdarystan shyǵý kiltteri» jáne «Nazarbaev Live» degen derekti kınolarǵa kýá boldy. Ár kórsetilimnen keıin derekti fılmder jeke-jeke taldanyp, Prezıdenttiń úzeńgilesteri, qoǵam jáne memleket qaıratkerleri, sonymen qatar fılmderdiń avtorlary kórermenderdiń suraqtaryna jaýap berdi.

Aptalyq aıasynda «Nursultan Nazarbaev. Ómirbaıan» atty ınteraktıvti ekspozıtsııa uıymdastyryldy. Jınalǵan jurt kórmege qoıylǵan materıaldar arqyly Memleket basshysynyń mektep jasy men jasóspirim shaǵyndaǵy, komsomol men partııa qataryndaǵy jáne memlekettik iske aralasa bastaǵandaǵy kezeńderimen tanysty. Prezıdenttiń jeke muraǵatynan alynǵan túrli tarıhı qujattardy kórip, 60-90 jyldar aralyǵynda merzimdi baspasózde N. Nazarbaev jaıly jazylǵan maqalalardy oqý múmkindigine ıe boldy. Sonymen qatar Elbasynyń medaldary men ordenderin, qurmet qaǵazdaryn, otbasy múshelerimen túsken fotosýretterin tamashalap, arnaıy qurylǵylarmen aýdıokitaptaryn tyńdady.

Aptalyq aıasynda Nazarbaev Ortalyǵynyń jastary «Bolashaq» baǵdarlamasynyń túlekteri men joǵary oqý oryndarynyń stýdentterine jáne mektep oqýshylaryna Elbasynyń birlik, adamgershilik, qazaqstandyq patrıotızm, memleket, jahandaný, saıasat pen ekonomıka, órkenıet pen mádenıet týraly tańdamaly naqyl sózderi men oı tolǵanystary engen «Erkin eldiń erteńi» atty jınaǵynyń tanystyrylymyn jasady.

Qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde 20 myń danamen jaryq kórgen qoıyn kitap «Otandy súıý - sýyǵyna shydap, ystyǵyna kúıý», «Ótkenge qarap, erteńińdi túze», «Memleket mereıi myǵymdyǵynda» degen bólimderden turady.

Qoıyn kitaptyń alǵashqy betine Nursultan Nazarbaevtyń: «Meniń ómirimniń shaǵyn bir belesi - bul qazaqtyń myńdaǵan qarapaıym ul-qyzdarynyń ómir belesi» degen sózi basylǵan. Dál osy pikirdi Elbasy 1963 jyly 23 jasynda bildiripti.

Erekshe atap kórseterligi, qoıyn kitap úlgisindegi bir jınaqqa Prezıdenttiń oramdy oılary men parasatty paıymdarynyń 3 tilde qatar berilýi elimizde buryn-sońdy bolǵan emes.

Zamanaýı, ınnovatsııalyq ádisterdi qoldana otyryp, Nazarbaev Ortalyǵy qazirgi Qazaq eliniń qoǵamyna barynsha tıimdi bolýǵa umtylady. Ortalyq Qazaqstandaǵy memlekettilik tarıhyn, elimizdegi Prezıdenttik ınstıtýttyń qalyptasýy men damýyn, «Qazaqstandyq joldyń» pozıtıvti tájirıbesin júıeli zertteýmen jáne nasıhattaýmen aınalysatyn eldegi jáne shet memleketterdegi ǵylymı-zertteý jáne bilim berý ınstıtýttarymen tyǵyz qarym-qatynas jasaıdy. Memleket basshysynyń ıdeıalaryn júzege asyrýshy mekeme retinde Nazarbaev Ortalyǵy el azamattarynyń patrıottyǵyn qalyptastyrý men nyǵaıtý, dinaralyq jáne konfessııaaralyq tózimdilikti damytý, azamattyq qoǵam qurý jáne ulttyq-adamgershilik qundylyqtardy saqtaý syndy baǵyttardy temirqazyq tutady.