«Naýryzǵa nege selqos qaraımyz?» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, keshe Premer-Mınıstr Serik Ahmetov selektorlyq rejimde keńes ótkizip, onda áýejaılardy damytý jáne ushý qaýipsizdigi deńgeıin arttyrý máseleleri qaraldy. Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri Asqar Jumaǵalıev saladaǵy jaǵdaı týraly baıandaı kele, IKAO tehnıkalyq bıýrosy mamandarymen birlese otyryp júrgizilgen jumystyń nátıjesinde qoldanystaǵy zańnamalarǵa 40-tan astam túzetýler engizý josparlanyp otyrǵanyn, olardyń basym bóliginiń sertıfıkattaý men ushý qaýipsizdigin turaqty qadaǵalaý úderisine qatysty ekenin, sondaı-aq halyqaralyq tájirıbe negizinde ushý qaýipsizdiginiń ulttyq baǵdarlamasy ázirlenetinin atap kórsetti. Bul materıal «Áńgime taqyryby - ushý qaýipsizdigi» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Jalǵan dıplommen ınjener bolypty» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Qazir Atyraýǵa kelýge qyzyǵatyn sheteldik kóbeıdi. Sebebi, munaıly óńirde qolǵa alynǵan halyqaralyq joba kóp. Sondaı jobalarǵa qatysatyn sheteldikterge tólenetin jalaqy da joǵary. Sodan bolsa kerek, Atyraýdaǵy «Sınopek Qazaqstan halyqaralyq munaı servıs kompanııasy» fılıalynda jáne «Sınopek Qazaqstan» seriktestiginde Qytaı azamattary da jumysqa tartylǵan. Alaıda, bizdiń tıisti oryndardaǵy jaýapty tulǵalardyń nemquraılyǵyn paıdalanǵysy keldi me, álde aldap-arbaımyz dep oılady ma, Qytaıdan kelgen keı azamattar jalǵan dıplommen jumysqa ornalasypty», dep jazady «Egemen Qazaqstan». Máselen, óndiristi daıyndaý ınjeneri laýazymynda jumys jasaıtyn Shı Tszıýnmınniń qujattarynda birdeı sýretter japsyrylǵanmen, dıplomy 1997 jyly berilgen, al tólqujaty 2008 jyly alynǵan. Sonda dıplom men tólqujattyń berilý merziminde 11 jyldyq alshaqtyq bolsa da, sýretindegi beınesi qalaısha ózgermegen? Ekeýine nege birdeı sýret japsyrylǵan?
Mundaı jalǵan dıplommen óz elinde emes, Qazaqstanda jumys jasap júrgen Qytaı azamaty bireý emes eken.
***
«Jerdiń tońy jibip, báısheshek gúl atqan shaqta kúlli túrki halqy Jańa jylyn atap ótedi. Ádette, Jańa jyl degende kózdiń jaýyn alar jarq-jurq etken shamdar men sulý qyzdaı sylanǵan ásem qala elesteıdi. Táýelsizdik kúnimen qabattasyp keletin Grıgorıan kúntizbesiniń Jańa jylyn búkil halyq bolyp atap ótemiz. Tipti, bir aı boıy jańa jyldyń dúrmegine erip, syılyq izdep, áýre-sarsańǵa túsý - qanymyzǵa sińgen ádetke aınaldy. «Qazaq eliniń azattyǵyna qol jetkizgen kúni Jańa jyldyń kóleńkesinde qaldy» dep talaı shamdandyq ta. Biraq ýájimizge qulaq túrip, «seniki durys» degen bir jandy baıqasaıshy»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Naýryzǵa nege selqos qaraımyz?» degen maqalasynda. «It úredi, kerýen kóshedi» degendeı jyl saıyn jeltoqsan aıynda ýáj aıtylady, biraq keler jyly Jańa jyldyń dabyrasyna erip, bárimiz taǵy da Aıazatany kútemiz. Baıqap otyrsaq, kóktemniń alǵashqy aıynda toılanatyn áz-Naýryzǵa biz dál Jańa jyldaǵydaı daıyndalmaıdy ekenbiz.
Osy basylymnyń jazýynsha, Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigin halyq pen jýrnalıster «monopolııaǵa qarsy agenttik» dep ataǵan da ýaqyt bolǵan. Biraq ol zaman kelmeske ketkenge uqsaıdy. Qazir bul mekeme kóp máselede qaıta monopolısterdiń basty «lobbıstine» aınalyp shyǵa kelgendeı. Aldaǵy aıdyń basynda qalaýlylar aýyl-aımaqty aralaýǵa shyǵady. Sonyń qarsańynda osy Agenttik basshysyn esep berýge Parlamentke shaqyrǵan depýtattar keshe odan túlkibulańǵa salmaı, aşy shyndyqty ashyq aıtýdy surady: «Tarıf qymbattaı ma, joq pa? Bizdi halyqqa ótirikshi etpeńizshi?» dep ótindi qalaýlylar. Biraq naqty jaýap ala almady. Qaıta bul kúni olar monopolısterdiń múddesin qorǵashtaǵan kóp dálel estidi. Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, gazettegi «Tarıften túsken tıyndy... Paıdasy kimge buıyrdy?» atty maqalany oqyńyz.
***
«Baıaǵyda bir patsha jasy alpystan asqan shaldardyń barlyǵyn jar basynan qulatyp, kózderin joıyńdar dep jarlyq shyǵarypty» dep bastalatyn hıkaıa buryndary qazaq arasynda jıi aıtylýshy edi. Basy qatty bolǵanymen, sońynda patsha óz qateligin túsinip, qarııalardyń paıdasy kóp ekenin moıyndaýmen aıaqtalatyn ǵıbratty mysal sóz. Búgingi bizdiń qoǵamnyń sol hıkaıadaǵy kóriniske uqsap ketetin tustary bar. Dál qazir jasyń 45-ten asty degen sóz - «óldiń Mamaı, qor boldyń» degen sóz - ne Qudaı almaıdy, jaldanyp jumys jasarǵa baı almaıdy. Ol az bolǵandaı áıelderdiń zeınet jasy da «ómir jasynan» artyǵymen alystap barady»,-dep jazady «Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda. Bul maqala «Elýden asqandar eńbekke jaramaıdy dep kim aıtty?» degen taqyryppen berilgen.
«Alash aınasy» basylymy «Tilgilep jatsa qursaǵyn, kóbeıý degen - qur saǵym» atty maqalasynda Qazaqstan ana men bala ólim-jitimi turǵysynan álem boıynsha 83-orynda tur degen derekti keltirip otyr. Al otandyq medıtsınanyń esep-qısaby boıynsha, bizdiń eldegi sábıler óliminiń 36 paıyzy - ishten týabitti kemistikten, 21,5 paıyzy - anomalııadan, 12,9 paıyzy - tynys alý aǵzalarynyń dertinen, 4,9 paıyzy ınfektsııalyq jáne parazıttik aýrýlardan týyndaıtyn kórinedi. Buǵan qosa, elde shamamen týý jasyndaǵy 4 mıllıon áıel bar desek, olardyń 800 myńnan astamynyń bala kóterý qabileti kemshin. Sonda ortasha eseppen alǵanda, elde 3 mıllıon áıeldiń ǵana bala týýǵa qabileti bar. Bir aqıqaty, sol bala týý jasyndaǵy 3 mıllıon áıeldiń densaýlyǵynyń 100 paıyzǵa myǵym ekenin biz eńse tiktep turyp aıta almaımyz. Al kesar tiligi sol 3 mln áıeldiń jartysynan kóbine jasalatynyn mamandar jasyrmaı aıtýda...
