Naýryzdyń BUU deńgeıinde moıyndalýy dúnıejúzindegi geomádenı úderisterdiń ózgere bastaǵandyǵynyń aıǵaǵy - E. Saıyrov
- Naýryz meıramynyń qoǵamdaǵy mańyzy men róli óz baǵasyn aldy ma?
-Keńes úkimeti kezinde tek qana qazaq halqy emes, búkil túrki halyqtarynyń tarıhı jady, mádenı kody ózgeriske ushyrady. Solardyń eń negizgisi ortaq salt-dástúrlerine, ortaq meıramdaryna, ortaq oı-sanasyna baılanysty. Ol kezde «túrki halyqtarynyń basy birigip ketedi» degen qorqynyshtan alshaqtatý saıasatyn engizý úshin "pantúrkızm" degen termın kirgizgen. Sol arqyly túrki halyqtaryn sút betine shyǵar qaımaqtarynan aıyrdy. Keńes úkimetiniń osyndaı taǵy bir saıasaty Naýryz meıramyna baılanysty. Ony Eýrazııa halyqtarynyń kóptegen ulttary men ulystary merekeleıdi. Naýryz meıramynyń tarıhy musylmandyqqa deıingi kezeńnen bastalady. Ózińiz bilesiz, Ortalyq Azııada oǵan deıin parsy órkenıetiniń áseri moldaý bolǵan. Bul mereke kún men túnniń teńelgen kezine sáıkes keledi. Qystan aman shyqqan tórt túlik mal Naýryzdan bastap azyǵyn óz tuıaǵymen taýyp, aıaǵynan tik turyp ketedi. Búkil halyq óziniń qystaǵy qıynshylyqtary kelesi jyly qaıtalanbasyn jáne jaqsylyq bolsyn dep sol kúni bir-birine úlken tartý jasap, úılerine baryp jaqsy-jaqsy lebizder aıtysady. «Ulystyń Uly kúni» degen osydan shyǵady. Osy kúnderi adamdardyń bir-birine degen ókpe-renishi keshiriledi. Bul meıramnyń etnografııalyq máni de óte zor. Sonymen birge Naýryz merekesi ultaralyq tatýlyqty, birlikti, adamdardyń bir-birine degen baýyrmaldyǵyn dáripteıdi. Sondyqtan dál osy meıramda Qazaqstanda turyp jatqan basqa ulttar men ulystardy qazaq halqynyń aınalasyna toptastyratyn úlken bir faktor bolýǵa barlyq negiz bar. Sebebi Naýryz demokratııalyq túrdegi meıram. Onda adamdar násiline, ultyna, tiline bólinbeı barlyǵy teń dep qarastyrylady, halyq bir-birine taptyq, toptyq turǵydan jáne jas mólsherine qaraı bólinbeıdi. Kedeı-kepshik baı áýlettiń úıine baryp jarapazan jasaı alady, jasy kishi adamdar da úlken adamdarmen oınap-kúlip júre alady. Bul ulttardy tek qana rýhanı, saıası turǵyda emes, sonymen birge adamgershilik turǵydan toptastyratyn, bolashaqqa jeteleıtin áleýmettik saıası mańyzy bar oqıǵa.
- Naýryz merekesiniń BUU tarapynan moıyndalýy osyǵan baılanysty deýge bola ma?
-Jaqynda bul meıramdy BUU dúnıejúzindegi negizgi meıramdardyń qataryna qosty. Bul túrki áleminiń dúnıejúzindegi saıası, gýmanıtarlyq mańyzynyń kúnnen-kúnge ósip kele jatqanynyń aıqyn belgisi. Buryn evrotsentrıstik baǵyt úlken ról atqaryp turǵan kezde mundaı meıramdardy dúnıejúzi halyqtary meıramdarynyń qataryna qosý múmkin emes edi. Naýryz meıramyn BUU-nyń halyqaralyq meıramdardyń qataryna kirgizýi dúnıejúzindegi geomádenı úderisterdiń ózgerip bara jatqanynyń, onda túrki halyqtary róliniń ósip kele jatqanynyń bir aıǵaǵy. Osy úderisten keıin túrki mádenıetiniń halyqaralyq arenadaǵy ózektiligi arta túsedi. Óıtkeni túrki áleminiń álemdik mádenıetke qosqan úzeńgisi, kıiz úıi men arbasy kezinde adamdardyń damýyn ushaq, raketa ushyrýmen teń dárejede kóterip, órkenıettiń damýyn jyldamdatyp jibergen.
- Bul úderister túrki áleminiń halyqaralyq arenada qaıtadan renessans bolyp jatqanyn kórsetýdiń bir aıǵaǵy bolýy múmkin be?
-Qazir dúnıejúzin úlken geosaıası, geomádenı ózgerister sharpyp kele jatyr. HHІ ǵasyrdyń 2-shi jartysynda mádenıet degen úlken strategııalyq uǵymǵa aınalady. Sondyqtan osy meıramdy kirgizý birinshiden mádenıet uǵymynyń keńeıip jatqanyn kórsetedi. Ekinshiden Azııa halyqtarynyń dúnıejúzilik geomádenı arenadaǵy róliniń artyp kele jatqanynyń birden-bir kórinisi. Mysal úshin XVIII-XX ǵasyrlarda ekonomıka degen uǵym turaqty boldy. Ekonomıkalyq daǵdarystar HH ǵasyrdyń 30-shy jyldaryna deıin kapıtalıstik elderdi sharpymady. 30-shy jyldardan keıin de óte sırek boldy. Al HHІ ǵasyrda 10 jyldyń ishinde álem qanshama ekonomıkalyq daǵdarystardy bastan keshirdi. Ekonomıka qazir turaqty uǵym bolýdan qalyp bara jatyr. Dúnıejúzinde turaqty uǵymdardyń biraq nársesi bar. Ol - mádenıet. Endi mádenıet degen uǵymnyń róli ósedi. Demek ol adamzattyń damýyndaǵy kórsetkishterdiń birine aınalady. Sondyqtan biz osyndaı úderisterge búginnen bastap daıyn bolýymyz kerek. ıAǵnı etek-jeńimizdi jıyp, tól mádenıetimizdiń baılyǵyn túgendep, júıeli túrde jumystar atqarýymyz qajet.
- Mádenıettiń ózi adamdardyń bir-birimen suhbattasýy arqyly paıda bolatyn nárse ǵoı. Qazir Naýryz merekesiniń zerttelýi qaı deńgeıde?
-Álemniń órkendeýi mádenıettiń bir-birimen qabysýy, áser etýi, ózara dıalogqa barýy arqyly qalyptasady. Sol sebepti dúnıejúzindegi mádenı úderister, qubylystar men meıramdardy taza túrkilik, ıslamdyq dep aıtýǵa eshqandaı negiz joq. Ortalyq Azııaǵa ıslam mádenıeti ene bastaǵanǵa deıin parsy, úndi mádenıetiniń úlken dıalogy bolyp, bir-birine áseri óte kúshti bolǵan. Sonyń nátıjesinde munda kúshti mádenıet paıda boldy. Naýryz meıramynda parsy-túrki mádenıetteri qarym-qatynasynyń elementteri mol. Búgingi tańda Naýryzdy mádenı qubylys retinde zertteý halyqaralyq dárejede júrýi kerek. Sebebi Naýryz meıramynda Eýrazııa halyqtary mádenıetteriniń elementteri óte kóp. Sondyqtan ony zertteý úshin halyqaralyq, memleketaralyq dárejede jaǵdaı jasaý kerek. Bul meıramda búgin zerttelgeninen zerttelmegen elementteri óte kóp. TÚRKSOI aıasynda bola ma, basqa memleketaralyq uıymdar aıasynda bola ma, Naýryzdyń tabıǵatyn, mádenıetke, izgilik pen adamgershilikke psıhologııalyq áserin zertteıtin úlken ortalyqtar qurylý qajet. Óıtkeni búgingi tańda Azııa mádenıetiniń negizgi elementteri adamdardyń jadynda, salt-dástúri men sanasynda ǵana qalyp, qaǵazǵa túsirilmegen. Al Batys elderiniń meıramdarynyń bári hatqa túsip, jazylǵan. Endi Ortalyq Azııa elderinde úlken qubylys bolyp jatqan meıramdardy zertteýdiń keshendi baǵdarlamasyn jasaý birden-bir ózekti másele bolyp otyr.
- Eýrazııa keńistigindegi kóptegen ult pen ulystar úshin aldaǵy ýaqytta Naýryzdyń Jańa jyl merekesi retinde toılaný múmkindigin qalaı baǵalaısyz?
-Arab elderi óziniń kúntizbesin hıjradan bastaıdy. Bul dúnıejúzilik aǵymǵa qaıshy kelmeıdi. Olardyń óz mádenıeti bar. Sol sııaqty Qytaı da óziniń Jańa jylyn aqpanda ótkizedi. Jalpy Eýrazııa halyqtarynyń bári birneshe mádenıettiń ıesi. Shynynda jahandaný kezinde qandaı da bir eldiń bir ǵana mádenıettiń aıasynda tomaǵa tuıyq bolyp qalýy múmkin emes. Qazaqstanda da jańa jyldy Naýryzda toılaýǵa bolady. Bul úshin bizge onyń úılesimin jasaý kerek. Óıtkeni jeltoqsanyń 31-inen qańtardyń 1-ine qaraǵan túnde atap ótiletin qazirgi Jańa jyl merekesi Reseı ımperııasynyń mádenı ekspansııasy elementteriniń biri. Oǵan halyq kináli emes. Sońǵy 20 jyldyń ishinde halyq Naýryzdyń mán-mazmunyn túsinip, fılosofııalyq maǵynasyn uǵyna bastady. Bizdiń negizgi mindet endi osylardyń arasyndaǵy úılesimin tabý bolmaq. Óıtkeni adamdardyń boıynda mádenıettiń elementteri neǵurlym kóp bolatyn bolsa, bilimi, sana-sezimi soǵurlym joǵary bolady. Sol sebepti boıymyzǵa sińip ketken keıbir mádenı qubylystardy joqqa shyǵarmaı, ózimizdiń tereńdegi qubylystarymyzdy boıymyzǵa sińirý arqyly mádenı tepe-teńdikti saqtaýymyz qajet. Onda mádenıettiń bireýin damyta otyryp, ekinshisin teperishke salmaý kerek. Olardyń qaısysy ómirsheń bolatynyn ómirdiń ózi sheshedi.
- Naýryzdyń saıası, áleýmettik jáne mádenı róli qazir qanshalyqty paıdanylyp otyr?
-Birinshiden, Naýryz Qazaq memleketiniń resmı meıramdarynyń biri bop jarııalandy. Bul óte úlken jetistik. Ol otarlyq mádenıetten aqyryndap aryla bastaǵanymyzdy kórsetedi. Tól mádenıettiń ózektiligi tek qazaqtar úshin ǵana emes Qazaqstandaǵy basqa halyqtar úshin kókeıkesti máselege aınalǵanyn aıqyndap otyr. Bul úlken gýmanıtarlyq maǵynaǵa ıe qadam. Ekinshiden, qańtardaǵy Jańa jylǵa qaraǵanda Naýryz meıramy Qazaqstanda mádenı turǵyda ótedi. Ózara qarym-qatynasta adamdardyń bir-birine degen sezimin oıatýdaǵy jáne ult pen ulystardy jaqyndatýdaǵy róli óte joǵary. Áleýeti de kúnnen-kúnge artyp keledi. Biraq ol áli tolyq paıdalanylmaı keledi. Bul úshin Naýryzdy ótkizý jóninde ǵylymı zertteýler qajet. Meıramdardy ótkizetin arnaıy ınstıtýttar qurý kerek. Naýryz - kún men túnniń teńelgen ýaqyty ǵana emes, onda gýmanıtarlyq, mádenı, saıası, fılosofııalyq jáne psıhologııalyq turǵyda zerttelmegen nárseler óte kóp. Sondaı-aq bul jerde qoǵamnyń óziniń de bastamasy bolý kerek. Naýryz merekesin joǵary deńgeıde ótkizýge degen suranysy qajet. Qoryta aıtqanda, aldymen memlekettik turǵyda kontseptýaldy sheshim jáne Qazaqstan halqynyń iskerligi qajet.
