Naýryz merekesi álemniń ár túkpirinde atalyp ótti
Sofııada qazaq dástúriniń sulýlyǵy pash etildi
Qazaqstan Elshiligi Sofııa tehnıkalyq ýnıversıtetimen birlesip, Bolgarııanyń memlekettik organdary ókilderiniń, Qazaqstannyń dostar klýby músheleriniń, jýrnalısterdiń, bolgar jurtshylyǵynyń jáne qazaq dıasporasynyń qatysýymen Naýryz halyqaralyq merekesin atap ótti. Sofııa tehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Ivan Kralov sóz sóılep, Naýryz merekesiniń mańyzdylyǵy men ózektiligin atap ótti.
Qazaqstannyń Bolgarııadaǵy Elshisi Vıktor Temirbaev óziniń quttyqtaý sózinde Naýryzdy bizdiń baı rýhanı muramyzdyń, urpaqtar arasyndaǵy ajyramas baılanystyń, jańarýdyń jáne jańa ómirge degen umtylystyń jarqyn nyshany dep atady. Ol Naýryz beıbitshilik pen jaqsylyqty beıneleıtinin, qýanysh pen súıispenshilikke toly, tereń fılosofııalyq máni men jalpyálemdik mádenı mańyzy bar, birlik pen kelisim, dostyq pen ózara syılastyqty nyǵaıtýǵa yqpal etetin shyn máninde jalpyhalyqtyq mereke ekenin atap ótti.
Іs-shara barysynda Naýryz týraly derekti fılm kórsetilip, qazaqstandyq stýdentter dombyra tartty jáne gadýlkada (qobyzǵa uqsas aspap) qazaq jáne bolgar halyq kompozıtsııalaryn oryndady. Sondaı-aq, ýnıversıtette kóktemgi merekege arnalǵan taqyryptyq fotokórme ashyldy.
Qonaqtar qazaq ulttyq taǵamdarynan dám tatyp, qazaq dástúrleriniń barlyq sulýlyǵy men baılyǵyn beıneleıtin qyzyqty jáne alýan túrli mádenı baǵdarlamany tamashalaı aldy.
Kanada Parlamentindegi merekege 600-den astam adam jınaldy
Qazaqstan-Kanada parlamentaralyq tobynyń bastamasymen Kanada Parlamentinde Naýryz merekesi ótti. Іs-sharany Qazaqstan, Ázerbaıjan, Aýǵanstan, Iran, Úndistan, Túrkııa jáne t.b. elderdiń ulttyq dıasporalary birlesip uıymdastyrdy. Qatysýshylardyń jalpy sany 600-den asty.
Parlamentaralyq toptyń múshesi – Kanada Parlamentiniń depýtaty Chandra Arıa Naýryz 5 myń jyldan astam ejelgi tarıhy bar mereke ekenin atap ótti. Onyń aıtýynsha, jyl saıyn Kanadada bul mereke keńirek toılanyp, Naýryzǵa qyzyǵýshylyq artyp keledi.
Kanadadaǵy sheteldik dıplomatııalyq korpýs atynan sóılegen sózinde Qazaqstan Elshisi Aqylbek Kamaldınov Naýryz kóktemniń dástúrli merekesi retinde shyǵys kúntizbesi boıynsha tabıǵattyń jańǵyrýy, jańarý jáne jańa jyldyń bastalýy ıdeıasyn beıneleıtinin atap ótti. Sondaı-aq, ol Naýryz meıramy jaqsylyqtyń, berekeniń, baqyt pen dostyqtyń nyshany, dúnıe júzindegi kóptegen halyqtarǵa ortaq mereke ekenin aıtty.
Bangkoktegi sharada bıshiler tamsandyrdy
Qazaqstannyń Taılandtaǵy Elshiliginiń bastamasymen Bangkok qalasyndaǵy BUU Azııa jáne Tynyq muhıtqa arnalǵan ekonomıkalyq jáne áleýmettik komıssııasynyń (ATMEÁK) shtab-páterinde Naýryz halyqaralyq kúnine oraı merekelik is-shara ótkizildi. Úndistan, Iran, Qazaqstan men Ózbekstan elshilikteri birlesip uıymdastyrǵan is-sharaǵa BUU ATMEÁK Hatshylyǵynyń ári basqa da halyqaralyq uıymdardyń qyzmetkerleri jáne ATMEÁK-qa múshe elderdiń ókilderi qatysty.
BUU Bas hatshysynyń orynbasary jáne ATMEÁK Atqarýshy hatshysy Armıda Salsıa Alısdjabana merekelik is-sharaǵa qatysyp, Naýryz halyqaralyq kúnin merekeleýdiń mádenı ártúrlilikti saqtaý men búkil álem halyqtary arasyndaǵy ózara túsinistikti nyǵaıtý úshin mańyzdylyǵyn atap ótti.
Іs-sharanyń mádenı baǵdarlamasy aıasynda ónerpazdar ujymdary kórermender nazaryna Úndistan, Qazaqstan men Ózbekstan halyqtarynyń folklorlyq jáne zamanaýı bılerin usyndy. Mereke qonaqtaryna Naýryz mekeresine oraı ázirlenetin ulttyq taǵamdar usynyldy.
ıÝNESKO Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń reprezentatıvtik tizimine engizilgen Naýryz halyqaralyq kúni kóptegen halyqtardyń mádenı dástúri retinde kóktemniń alǵashqy kúni men tabıǵattyń jańarýyn bildiredi. Bul mereke urpaqtar arasyndaǵy, sondaı-aq otbasy ishindegi beıbitshilik pen yntymaqtastyq qundylyqtaryn ilgeriletýge, sondaı-aq tatýlasý men tatý kórshilikke, mádenı ártúrlilikti saqtaýǵa jáne halyqtar men túrli qaýymdastyqtar arasyndaǵy dostyqty nyǵaıtýǵa yqpal etedi.
Beıjińde Naýryz merekesin toılaý dástúri úzilmedi
Qazaqstannyń Qytaıdaǵy Elshiliginde Ulystyń uly kúni – Naýryz meıramy dástúrli túrde atalyp ótti. Merekege Beıjińdegi qazaq eliniń dıplomattary men olardyń otbasy músheleri, Shanhaı yntymaqtastyq uıymy Hatshylyǵynyń jáne Qazaqstan ulttyq kompanııalary ókildikteriniń qyzmetkerleri, sondaı-aq Qytaıdaǵy qazaq dıasporasynyń ókilderi men Qytaı joǵary oqý oryndarynda bilim alyp jatqan qazaqstandyq stýdentter qatysty.
Saltanatty is-shara aıasynda Qytaıdaǵy tanymal jazýshy, Qytaıdyń Halyqtyq saıası konsýltatıvtik keńesiniń burynǵy depýtaty, Abaı Qunanbaıulynyń shyǵarmalaryn qytaı tiline aýdarǵan qandasymyz Aqbar Májıt jınalǵan qaýymǵa aq batasyn berdi.
Elshilik merekelik kontsert uıymdastyryp, onda Beıjińde jumys isteıtin dıplomattar men qazaqstandyqtardyń balalarymen birge jergilikti qandastar ártúrli nómirlermen óner kórsetti.
Ártisterdiń oryndaýyndaǵy «Naýryz mereke», «Naýryz dýman» sııaqty qazaq ánderi, «Baldyrǵan», «Aqqýlar» syndy bıleri jınalǵan qaýymǵa erekshe kóńil kúı syılady. Sonymen qatar, asyq atý, arqan tartý, toǵyzqumalaq sııaqty ulttyq sport oıyndary kópshiliktiń kóńilinen shyqty.
Merekelik jıynda kópshilikke arnalǵan ulttyq taǵamdardyń dastarhany molynan jaıylyp, Ulystyń uly kúnindegi basty taǵam – Naýryz kóje usynyldy.
Latvııada «Qamajaı» bı fleshmoby uıymdastyryldy
Latvııada Naýryz meıramy kóptegen jyldar boıy otandasymyz Aınur Dabýlova basqaryp kele jatqan Elgava qalasyndaǵy «Sáýle» qazaqstandyq mádenı ortalyǵynda ótti.
Bul joly Naýryz meıramy Latvııada turatyn qazaqstandyqtardy ǵana emes, ózbek, uıǵyr jáne bashqurt dıasporalarynyń ókilderin, árıne latvııalyq dostardy da biriktirdi.
Dástúr boıynsha merekeniń barlyq qonaqtaryn «Kóktem týdy!» degen sózdermen qarsy alǵan, sebebi Naýryz kópten kútken kóktemniń bastalýyn, tabıǵat pen adamzattyń jańarýyn, dostyq pen mahabbattyń beınesin bildiredi.
Іs-sharaǵa qatysýshylarǵa qazaq halqynyń salt-dástúri, bıler men ánder, ulttyq kıimderi kórsetildi. Qazaqtyń dástúrli taǵamdarynan berekeli dastarhan jaıyldy.
Naýryzdy atap ótý ulttyq oıyndarsyz, jarystarsyz jáne baıqaýlarsyz bolǵan joq. «Qamajaı» qazaq halyq ánine bı fleshmoby uıymdastyryldy.
Sonymen qatar, «Sáýle» ortalyǵynda elimizdiń týrıstik mańyzy bar kórikti jerlerin pash etken «Meniń shýaqty Qazaqstanym» atty fotokórmesi usynyldy.
Qazaqstannyń Latvııadaǵy Elshiligi «Sáýle» qazaqstandyq mádenı ortalyǵyna, Elgava qalasynyń «Qoǵamdyq mádenı ortalyǵyna» jáne «Zemgale» KEU-ǵa is-sharany uıymdastyrǵany jáne ótkizgeni úshin rızashylyǵyn bildiredi.
Latvııada qazaq mádenıetin dáripteýge baǵyttalǵan belsendi jumysy, sondaı-aq eki el arasynda dostyq qarym-qatynas ornatqany úshin A. Dabýlova Qazaqstannyń Latvııadaǵy Elshiliginiń alǵys hatymen marapattaldy.
