Naýryz: Túp-tuqııannan búginge deıin
ASTANA. KAZINFORM – Myńdaǵan jyldar boıynsha bolmysyn ózgertkenimen, túpkilikti mán-maǵynasy búgingi kúnge deıin saqtalǵan merekelerdiń biri – Naýryz. Osy oraıda agenttiginiń menshikti tilshisi baǵzy zamanda Naýryz merekesiniń qalaı toılanǵanyn baǵamdap, ýaqyt óte kele qandaı ózgeristerge ushyraǵanyn saralap kórgen edi.
Tamyryn parsydan tartqan
Naýryz – úsh myń jyldan astam ýaqyttan beri keńinen atalyp ótip kele jatqan kún men túnniń teńesý merekesi. Bul ataý parsynyń «naý» - jańa jáne «rýz» - kún sózderiniń qosylýynan paıda bolǵan. Ejelgi parsy jerinde paıda bolǵan mereke boıyna zoroastrızm elementteri, túrki dástúri men óńirdiń ózge de mádenıetterin sińirgen.
Kóktemgi kún men tún teńesetin 21-22 naýryz kúnderine tuspa-tus keletin Naýryz jyldyń bastalǵanyn bildiredi. «Naýryz» sózi alǵash ret bizdiń dáýirimizdiń ІІ ǵasyryndaǵy parsy derekterinde kezdesedi. Degenmen, merekeniń ózi Ahmenıdter (b.z.d. 550-330 jyldar) áýleti bılik qurǵan ýaqyttan toılana bastaǵan.
Naýryz qalaı toılandy
Naýryz qazirgi Iran aýmaǵynda paıda bolǵan ejelgi dinderdiń biri zoroastrızmmen baılanysty. Kóktemniń oralýy zor rýhanı mánge ıe: meıram izgiliktiń zulymdyqtan, qýanyshtyń qaıǵydan jeńisin pash etti. Ańyz áńgimelerge qaraǵanda qys aılarynda jerdiń astyna jasyrynyp, kóktem kelgende jer betine shyǵatyn Rapıtvına degen ataýmen belgili jarty kún rýhyna aıryqsha mán berildi.
Zoroastrızm dástúrinde maýsym aýysýyna, zulymdyqtan tazarýǵa jáne jańa kún tsıklin qarsy alýǵa erekshe mán beriledi. Bul dál osy jaıt meıramnyń shyǵý tórkinine aınalyp otyr.
Jámshıt týraly ańyz
Naýryzǵa qatysty eń tanymal ańyzdyń biri parsy mıfologııasyna tıesili. Oǵan qaraǵanda Pıshdadıd áýleti zamanynda bılik qurǵan Jámshıt patsha meıramnyń negizin qalaǵan. Zoroastrızm nanym-senimine sáıkes, dál sol kún men tún teńesken kúni Jámshıt taqqa otyryp, jańarý men berekeniń sımvolyna aınalǵan.
Sol ýaqyttan beri Iranda Naýryzdy merekeleýdi keıde Naýryz Jámshıt dep te ataıdy. Al Jámshıt patshanyń esimi parsylyq aqyn Fırdoýsıdiń ataqty «Shahname» eposynda atalady.
Otpen jáne sýmen tazarý
Baǵzy zamanda ot jáne sýdyń kómegimen tazarý dástúri bolǵan. Adamdar ot pen jylǵadan sekirip, bul olardy zulymdyqtan tazartyp, jańa jyldan sáttilik ákeledi dep sengen. Zoroastrızmge qatysty ózge de kóptegen merekede ot mańyzdy ról atqarady, adamdar ottyń ústinen sekirip, keleńsizdikten arylǵan.
Ot pen sý arqyly tazarý dástúri búginde kóptegen óńirde saqtalyp otyr. Iranda bul bı dástúri Naýryz qarsańyndaǵy seısenbiden sársenbige qaraǵan sońǵy túni oryndalady. Ol Chaharshanbe-Sýrı dep atalady.
Chaharshanbe-Sýrı Naýryzǵa daıyndyqty bildiredi. Bul – jańa jyl aldynda tazarý nyshany, keleńsizdiktermen qosh aıtysyp, ómirdiń jańa tsıklin qarsy alý.
Ot jaǵyp odan sekirý dástúri búginge deıin saqtalǵan jáne ásirese jastar arasynda óte tanymal. Qazirgi ýaqytta bul merekede otshashý atyp, bı bılep, án salyp jatady.
Irannyń qazirgi bıligi bul dástúrge birjaqty qaramaıdy. Bir jaǵynan ol mádenı mura bólshegi retinde moıyndalǵan, alaıda ekinshi jaǵynan úkimet qaýipsizdik úshin pırotehnıkalardy qoldanýdy shekteýge tyrysady.
Meıram aldynda úı men aýlany tazalaý, eski ári qajetsiz kıimderden arylý júrgiziledi. Bul jańa jyldy tazalyqpen, joralǵymen qarsy alý úshin jasalady.
«Haft-sın» merekelik dastarhany
«Haft-sın» merekelik dastarhanynda tazalyq, nur, molshylyq, baqyt pen tabysty bildiretin sıqyrly zattar men tamaqtar bolýy kerek. Dástúr boıynsha, dastarhanǵa «sın» árpinen bastalatyn jeti taǵam qoıylady:
- rýta dánderi – sıpand
- alma – seb
- qara dánekter – sıehdona
- jabaıy záıtún – sandjıd
- sirke sýy – sırko
- sarymsaq – sır
- ósirilgen dán – sabze
Sonymen qatar merekege arnaıy jaıylǵan dastarhanda mindetti túrde sýmalıak táttisi (ýytty halýa) bolýy kerek. Ol bıdaı dánderiniń shyrynyna qant pen un qosylyp daıyndalady.
Ústelge otbasy músheleriniń sanyna sáıkes aına men sham qoıylady. Shamdardy sońyna deıin janyp bitpeıinshe óshirýge bolmaıdy. Dastarhanǵa mindetti túrde úıde pisirilgen nan, jańǵaqtar, badam, sút, irimshik, balyq, jasylǵa boıalǵan jumyrtqa, raýshan sýy, jasyl japyraq qosylǵan sý qoıylady.
Jalpy, Naýryz meıramynda dastarhan jaıý dástúri túrki elderiniń kópshiliginde búginde deıin saqtalǵan. Máselen, Qazaqstanda bul meıramǵa oraı Naýryz kóje pisiriledi.
Qazaqstanda Naýryz qalaı toılanady
Ǵasyrlar boıy jalǵasyp kele jatqan qasıetti merekeni toılaý keńes zamany kezinde úzildi. Qazaqstanda da talaı jyldar boıy bul dinı mereke dep sanalyp, tyıym salyndy. Sońǵy ret 1926 jyly toılanǵan Naýryz meıramy elimizde 1989 jyldan bastap qaıtadan resmı túrde atalyp óte bastady. 2001 jyly Naýryz meıramy memlekettik mereke retinde jarııalandy.
Kún men túnniń teńelip, jan-dúnıeni tiriltken, sharýanyń bir maly ekeý bolyp, arqa-basy keńip, aqqa aýzy tıgen, qytymyr qystyń yzǵarynan qutylyp, aldaǵy shýaqty kúnderden úmittendirgen Naýryz merekesi Táýelsiz elimizdiń zor yqylaspen toılanatyn naǵyz halyqtyq sıpattaǵy saltanatyna aınaldy. Bul halqymyzdyń, táýelsizdigimizdiń eń negizgi tamyrynyń biri sanalady.
Naýryz meıramy kúnderi naýryz kóje daıyndalady, apalarymyz qysqy soǵymnyń ábden súrlengen qadirli múshelerin osy kúni qazanǵa salady. Soǵymǵa soıylǵan maldyń basy nemese shekesi qosylyp, qazy-qarta, jal-jaıa qazanǵa túsedi. Et sorpasyna kóje qaınatady.
Sondaı-aq bul kúni kóńilinde kirbińi barlar tatýlasady, adamdar bir-biriniń úıine kirip, qutty bolsyn aıtady, bulaq kózin ashady, aldyn ala úıin, aýlasyn kir-qoqystan tazartady.
Naýryzdy «jyl basy» dep tanyǵanymen, onyń barsha bolmysyn, fılosofııasyn jyl almasýmen shektemeıdi.
Osy kúnderi dúnıege kelgen sábılerge Naýryzbaı, Naýryzgúl syndy esimder beriledi.
Jer ıesi - Qydyr ata eldi, úıdi aralap, baqyt syılaıdy, bata beredi degen senim-nanym jáne bar. Uly Abaı aıtqandaı: «...ol kúnde Naýryz degen bir jazǵyturym meıramy bolyp, naýryznama qylamyz dep, toı-tamasha qylady eken».
Dástúr boıynsha buryn Naýryz meıramyn búkil aýyl, el bolyp, ásirese jastar jaǵy túgeldeı tań shapaǵatyn qarsy alyp, aryqtardy tazalap, sý jiberýden, aǵash otyrǵyzyp, gúl egýden bastaıdy. Bul kún jer-jerde at báıgesi, kókpar tartý, qyz qýý, palýandar kúresi tektes ulttyq oıyndardan saıystar uıymdastyrylady. Naýryz meıramynda árkim jyly shyraı sezine bastap, saǵynyshty kórisýlerimen, jalyndy qushaqtasýlarymen jańa jyldy qarsy alady.
Ótken jyldan beri elimizde Naýryz meıramyn jyl saıyn on kún boıy – 14-23 naýryz aralyǵynda toılaý bastaldy. Onkúndik «Naýryznama» dep ataldy.
- 14 naýryz – Kórisý kúni – Amal merekesi
- 15 naýryz – Qaıyrymdylyq kúni
- 16 naýryz – Shańyraq kúni
- 17 naýryz – Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúni
- 18 naýryz – Ulttyq kıim kúni
- 19 naýryz – Jańarý kúni
- 20 naýryz – Ulttyq sport kúni
- 21 naýryz– Yntymaq kúni
- 22 naýryz – Jyl basy
- 23 naýryz – Tazarý kúni
Elimizdiń barlyq óńirinde ótetin halyqtyq merekeler men mádenı-sporttyq is-sharalarǵa erekshe nazar aýdarylady. Sondaı-aq, osy mereke aıasynda etno aýyldar qurylyp, jármeńkeler, kontsertter, sporttyq jarystar jáne t.b. uıymdastyrylady.
Myńjyldyqtar kóktemi
Úsh myń jyldan astam ýaqyttan beri Balqanda, Kavkazda, Ortalyq Azııa men Taıaý Shyǵysta atalyp ótetin Naýryz meıramy beıbitshilikti, urpaq yntymaqtastyǵyn, dástúrge qurmetti nasıhattaıdy. Ǵasyrlar tezinen ótken ol dostyqtyń, keshirimshil bolýdyń, tabıǵatpen úılesimdiliktiń mańyzyn eske sala otyryp, óziniń túpkilikti mán-maǵynasyn saqtap qaldy.
Onyń jany kúsh-qýaty ótkendi, búgin men keleshekti baılanystyra otyryp, mıllıondaǵan adamdy shabyttandyrýyn jalǵastyryp keledi. Naýryz osydan birneshe myń jyl burynǵydaı kóktemniń, senim men úmittiń nyshany bolyp qala bermek.