Naýryz kójeniń quramyn qıyndatpaı, qarapaıym dámderdi paıdalanǵan jón — Gúlbaqsha Musabaeva
PETROPAVL. KAZINFORM — Soltústik Qazaqstan oblysynda Ulystyń uly kúnine naýryz kóje ázirleý dástúrge endi.
Qasıetti taǵamǵa jeti dám qosylatyny belgili, biraq naqty bir daıyndaý tásili joq. Petropavldaǵy «Urpaq» qazaq mádenı-aǵartý ortalyǵynyń jetekshisi Gúlbaqsha Musabaeva naýryz kójeni pisirýdegi óz qupııasymen bólisti.
— Naýryz meıramynyń eń basty taǵamy — naýryz kójeniń daıyndalý joly erekshe. Menińshe, bul ulttyq taǵamnyń til úıirer dámdi ári paıdaly bolýy sorpaǵa baılanysty. Kók shópte jaıylǵan jylqynyń eti sapaly bolady, al bul sorpaǵa da áser etedi. Sol úshin qazanǵa qazyny salamyn, sosyn qystan qalǵan jylqynyń kesek súr etin qosamyn. Sosyn kóbigin alyp otyryp, babymen pisiremin. Eń bastysy — tamaqty jaqsy kóńil-kúımen ázirleý qajet. Al kúrish pen taryny jeke-jeke pisirip alamyn. Sonda meniń naýryz kójemniń quramy — sý, ettiń eki túri, tary men kúrish, tuz jáne sútten turady. Sútti de aldyn ala qaınatyp alamyn. Sosyn sorpanyń jartysyna daıyn taǵamdarymdy az-azdan qosyp dastarqanǵa qoıamyn.
Oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasynda birneshe jyldan beri qyzmet atqaryp kelemin. Naýryz merekesinde Petropavldaǵy ortalyq kóshege mindetti túrde óz kıiz úıimizdi quryp, qurmetti qonaqtardy ulttyq taǵamdarmen qarsy alamyz. Dastarqanymyzdan naýryz kóje úzilgen emes. Ony ázirleý meniń moınymda. Kelgen qonaqtar tamsanyp iship jatady.
— Anańyz naýryz kóje pisirýshi me edi? Naýryz kóje degende jalpy kóz aldyńyzǵa qandaı estelikter keledi?
— Meniń anam on bir balany, jeti ul, tórt qyzdy dúnıege ákeldi. Aýylda týyp-óstim. Týǵan jerim M.Jumabaev aýdany, Noǵaıbı aýyly. Meniń sheshem tamaqty keremet dámdi etip pisirdi. Kishkentaı kezimde balabaqshaǵa barǵan joqpyn, men ózimdi baqyttymyn dep sanaımyn, uıqymdy eshkim buzbaı, erkelep óstim. Nannyń jańa pisken tátti ıisinen oıanatynmyn. Biraq, ol kezde zaman basqa, naýryz kóje ázirlenbeıtin. Naýryz kójeni men alǵash ret stýdenttik kezde, Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetinde oqyp júrgende ishtim. 1989 jyl bolatyn, qurbymnyń týǵan jerine Qaraǵandy oblysynyń Qarqaraly aýdanyna jol tústi. Naýryz meıramyna osy taǵamdy ázirledi. Іshken kezde tańqalǵanym ras. Eti de, maıy da sorpaǵa usaqtap týralǵan, sút qosqan, túrli daqyly bar. Biraq unady.
— Ár eldiń salty basqa. Bir Qazaqstanda tursaq ta, ońtústik pen soltústiktiń, sol sııaqty batys pen shyǵystyń turmys saltynda ózgeshelikter bar. Soltústik óńirdiń Naýryz kóje ázirleýdegi ereksheligi nede dep oılaısyz?
— Naýryz kóje pisirýdi dástúrge aınaldyrǵanyma biraz boldy. Meniń túsingenim, taǵamnyń quramyn qıyndatpaý kerek. Qosylatyn dámder qarapaıym bolýy tıis. Keıbireýler meıizge deıin qosady. Endi biri shóp-shalam qosyp jatady. Pııazdyń da keregi joq, onsyz da dámdi bolady naýryz kóje.
Soltústik óńir etti jaqsy kóredi, ońtústik jaqta kókónisterge basymdyq beredi. Sondyqtan biz naýryz kóje ázirlegende oǵan júgeri sııaqty daqyldardy qospaımyz, ol bizdiń dástúrge jatpaıdy. Bizdiń oblysta kójeniń negizin quraıtyn taǵamdar, aıtyp ketkenimdeı eki túrli et, daqyldar — kúrish, tary. Sondaı-aq kójege keptirilgen aşy qurtty emes, muzdatyp saqtaǵan aşy qurtty qosady. Bireý aıran qosady, endi biri sút quıyp jatady. Biraq, negizi saqtalady, ol sonysymen de qundy.
— Naýryz kójeniń paıdasy nede?
— Halqymyz naýryz kójeni jaı shyǵarǵan joq qoı. Naýryz kójeni ettiń eń dámdisinen jasaıdy. Bir qyzyǵy, bul taǵam tez buzylmaıdy, bir-eki kún ishýge bolady. Sondaı-aq ystyq kóje adamǵa kúsh-qýat beredi. Іshken adamnyń mańdaıy jipsip, raqattanady. Adamnyń on eki múshesine paıdaly. Yrymshyl halyqpyz ǵoı, naýryz kójeni molshylyqtyń, toqshylyqtyń belgisi dep bilemiz.
Buǵan deıin Petropavlda Ulystyń uly kúnine oraı respýblıkalyq aqyndar aıtysy ótkenin jazǵan edik.