«Nartsıss» naýqasyna shaldyqqandar nemese qazaq balasy kýmırsiz qalǵan joq pa? - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, qazirgi kúnderi batyp bara jatqan kemeniń ishinde alasuryp, buryshtan buryshqa qashyp júrgen atjalmannyń keıpin keltiretin BTA-Banktiń bir kezdegi dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Muhtar Ábilázov pen onyń sybaılas jemqorlyq sıpatyndaǵy sarbazdaryn burynǵydan beter tuıyqqa tireıtin taǵy bir oqıǵa oryn aldy. Bul atyshýly «Álı baba jáne onyń qyryq qaraqshysy» atanǵan komandaǵa jyǵylǵan ústine judyryq bolyp tıip jatyr... Bul - eldi tonaýshylyqtyń ózgeshe bir úlgidegi dáıekti deregi. Al qara qyldy qaq jaratyn qazylar toby Albıon jerinde de bar eken. Anglııanyń Joǵarǵy soty atalmysh noıandarǵa qarsy protsess júrgizý barysynda kezekti isti eshbir bultaryssyz taǵy da BTA-Banktiń paıdasyna sheship berdi. Bul joly «Drey isi» (nemese «DCM isi») degen atpen belgili bolǵan qylmystyq isti talqylaý sheńberinde máseleni qaraǵan sot M.Ábilázovten 2 mlrd. AQSh dollary kólemindegi qarajatty ústeme paıyzymen qosyp óndirip alýǵa úkim etti. Sot sondaı-aq, osy istiń aıasynda banktiń burynǵy basqarma tóraǵasy Roman Solodchenkodan 400 mln. dollar mólsherinde tólem óndirý jóninde uıǵarym jasady. Maqala «Batqan kemeniń beıbaqtary» atty taqyryppen berilip otyr.
***
«Irannyń ıadrolyq baǵdarlamasy máselesi boıynsha Almatydaǵy Tehran jáne «altylyq» kelissózderiniń kezekti raýndy aıtarlyqtaı nátıje bergen joq. Pikirtalas eki táýlikke sozyldy. Úsh plenarlyq otyrys, birneshe ekijaqty kezdesýler ótti. Taraptar másele aldaǵy raýndtarda sheshilip qalar degen úmitte»,-dep jazady «Aıqyn» búgingi sanyndaǵy «Almaty: kelissóz áli jalǵasady» atty maqalada. Iran delegatsııasynyń basshysy - Iran ulttyq qaýipsizdik Joǵarǵy keńesiniń hatshysy Saıd Jalılı kelissózderdiń jańa sapaly deńgeıge jetkenin, jaqsy talqylaýlar bolǵanyn málimdedi. Kelesi raýndta barlyǵy «altylyq» ókilderiniń tazalyǵyna jáne tıisti senimdilik sharalaryn qabyldaýǵa daıyndyǵyna baılanysty bolmaq. Iran delegatsııasy aqpan aıynda ótken kezdesýdegi «altylyqtyń» barlyq usynystaryna jaýap daıyndaǵan. Sonyń ishinde Fordýdaǵy ýran baıytý obektisindegi belsendilikti tómengi deńgeıge kóshirý jáne eldegi 19,75 paıyzǵa deıin baıytý materıaldaryn oksıdtik túrge kóshirý máselelerin de qozǵaǵan. Alaıda «almatylyq pakettegi» qujattarǵa Tehrannyń bergen jaýaptary «altylyq» ókilderi arasynda kóptegen suraqtar týǵyzdy.
Osy basylymda «Qyrǵyzdar Áýezovti ulyqtady» degen maqala berilgen. Bishkek qalasynda álem ádebıetiniń klassıgi Muhtar Áýezovtiń qurmetine memorıaldyq taqta ashyldy.
Bul saltanatqa Bishkek meri Isa Omýrkýlov, Qazaqstannyń Qyrǵyzstandaǵy elshisi Beıbit Isabaev, Qyrǵyz vıtse-premeri Kamıla Talıeva, QR Mádenıet, aqparat jáne týrızm mınıstri Sýltan Raev, Eńbek, kóshi-qon jáne jastar mınıstri Alııasbek Alymkýlov, Qyrǵyzstan qazaqtary qaýymdastyǵynyń tóraǵasy Serikqul Qosaqov, «Muhtar Áýezov» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti Murat Áýezov qatysty.
***
«Buryn adamda tańǵalý degen qasıet bolýshy edi, al qazir selt etpeıtin bop baramyz. Sebebi tańsyq eshteńe qalmady. Olaı bolmasyna qoıa ma, kúnde úıińizde teledıdar men ınternet jaqsysyn da, jamanyn da jarysa kórsetip jatsa. Kúni keshe ǵana, Qadyr aqynsha aıtqanda, «jaılaýynda júrgen jigit baǵyp qoı» araǵa aı salar-salmas teledıdar betinen túspeıtin «juldyzǵa» aınalyp shyǵa keledi. Ónerge úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn sondaı bireý «tóbege shyqqannan» keıin, basqa tańǵalatyn ne qaldy? Jalpy, qazir qaıda qarasańyz da, tek ózin ǵana jarnamalap, ózin ǵana kórsetip, ózimen ǵana álek bop jatqan bireý... Osyǵan qarap qazirgi qoǵam tutas «nartsıss» naýqasyna shaldyqqan ba dep qalasyz»,-dep jazady «Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda. Bul maqala gazette «Nartsıss» naýqasyna shaldyqqandar nemese qazaq balasy kýmırsiz qalǵan joq pa? degen taqyryppen jarııalanyp otyr.
«Kezinde saharada qyna terip, myń-myńdap erkin kezgen bota kóz kıikterdiń búgingi «alqyndysy» «alqam shúkirge» jaraǵanymen, alań kóńildi jubatýǵa jetpeı turǵany ras. Senseńiz, ótken ǵasyrdyń 50- jyldary qazaqtyń ataqonysynda kıiktiń jalpy sany 2 mıllıonnan asqan, al 90-jyldary onyń sany 1 mıllıonǵa azaıypty. 2000 jyldardyń basynda bul mıllıonnan bar bolǵany 23 myńdaı kıik qaldy..»,-dep jazady «Alash aınasy» «Kıiktiń kóbeıýine zańymyz múddeli emes pe?» atty maqalada. 2006 jyly qazaq kıeli dep esepteıtin bul janýar Qyzyl kitapqa engizilgennen keıin jasalyp jatqan is-sharalardyń nátıjesinde onyń sany búgin 136 myńnan asty. Shúkir eterlik. Kezinde Qytaıda, Túrikmenstan, Ózbekstan, Mońǵolııa aýmaǵynda erkin josylǵan kıikterdiń búgingi «qaldyǵynyń» 90 paıyzdaıy qazaq jerin meken etedi. Osyny meńzegen bolýy kerek, sheteldik sarapshylar bul janýardy «ulttyq brendke aınaldyryp, qorǵaýǵa alý kerektigin» aıtady. Qula túzge aınalyp bara jatqan qazaq dalasynyń ulttyq problemasynyń sheshimi qaıda?
