Mysyqtyń pyryly synǵan súıekti bitirip, nashaqorlyqqa táýeldilikten seıiltedi
Mysyqtyń pyryly janýarǵa tán jaı ǵana dybys dersiz, biraq onyń túrli dertke em ekenin bireý bilse, bireý bilmes. Áste, bul pyryl mynadaı aýrýlarǵa shıpa kórinedi:
- Synǵan súıekterdiń bitip ketýine kómektesedi jáne súıekti qataıta túsedi.
- Adamnyń júıke júıesi men psıhıkasyn qalyp keltiredi
- Sondaı-aq mysyqtyń pyryldaǵan dybysy mıdyń jáne júrek qanaınalymyn jaqsartyp, ımmýnıtetti kóteredi.
- Gastrıt, asqazandaǵy tasty joıyp, osteohandroz, tumaý uıqysyzdyq aýrýlarynan emdeıdi
- Іshimdik pen nashaqorlyqqa degen táýelidikti seıiltedi
- Mysyqtyń tyrnaqtary ıne terapeıasynynń ornyna júretin kórinedi.
Al ıslam tarıhynda mysyqtardyń pyryldaǵany Allaǵa zikir aıtýy degen túsinik bar. Biz qatarymen ushqan qustar, turǵan taý-tastar qalaı bolǵany bizderge beımálim zikirmen Haqqa qulshylyq etetinin bilemiz. Ósimdikterdiń ǵıbadaty qııam (tik turý) halinde, jansyz dep sanalǵandar da jerge jabysqan túrde ıaǵnı, sájde kúıinde Haq Taǵalaǵa madaqtar aıtatyny belgili.
Allanyń úıi - meshitke kirýge ruqsat etilgen jalǵyz janýar ol - mysyq. Osydan aq bul úı janýarynyń ıslamdaǵy ornyn bile berýge bolady. Álemge nuryn tókken, adamzattyń asyl táji Paıǵambarymyz da mysyqty erekshe jaqsy kórgen. Alla elshisiniń Mý'ızza esimdi appaq mysyǵy bolǵan desedi. Eki dúnıe sardarynyń ony jaqsy kórgeni sonshalyq, ornynan turarda shapanynyń eteginde uıyqtap qalǵan mysyqty oıatyp almaý úshin kıimin qıyp tastaǵan degen qıssa bar.