Mýzykalyq keńesshisi – Dımash: Jańa teatr «Abaı–Toǵjan» dramasymen esigin ashpaq
Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigi Kúni qarsańynda jáne halqymyzdyń uly aqyny ári oıshyly Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵy aıasynda Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń Mýzykalyq jas kórermen teatry 2020 jyldyń 14 jeltoqsanynda 19:00-deM.Áýezovtiń «Abaı–Toǵjan» mýzykalyq dramasymen saltanatty túrde tuńǵysh maýsymyn ashqaly otyr.
Mýzykalyq jas kórermen teatrynyń jumysy jas urpaqtyń boıyna rýhanı qundylyqtardy darytyp, otandyq jáne álemdik mýzykalyq qoıylymdardy sahnalaý arqyly balalar men jasóspirimderdiń mádenı-estetıkalyq álemin, tanym-taǵylymyn, shyǵarmashylyq áleýetin jetildirýge baǵyttalǵan.
Teatrdyń dırektory – Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, fılosofııa doktory Ashat Maemırov.
Óner ordasy óz jumysyn 2020 jyldyń 1 qazanynda bastap ketti. 28-30 qyrkúıek kúnderi aralyǵynda kastıng uıymdastyrylyp, 50-den astam daryndy ártis tańdap alyndy. Teatrdyń akterlik quramynda Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, 71-shi Kann halyqaralyq kınofestıvaliniń jeńimpazy Samal Eslıamova, «Daryn» Memlekettik jastar syılyǵynyń laýreattary Aıan Ótepbergen, Asylhan Tólepov, Ádilhan Makın jáne Rasýl Ýsmanov, t.b. jas artıster bar.
Qazaqstannyń teatr keńistiginde tuńǵysh ret sahnalanyp otyrǵan «Abaı–Toǵjan» mýzykalyq dramasy – jasóspirimderdiń júrek qylyn shertip, oı-armandaryn asqaqtatyp, sanasyna serpin berip, jigerin qaırap, ishki mádenıeti men rýhanı jan-dúnıesin baıytyp, eldik sezimi bıik ulaǵatty urpaqty tárbıeleý jolynda eleýli úles qosýdy murat tutady.
Adamzat tarıhyndaǵy birtýar tulǵalardyń bolmys-bitimindegi jasampaz rýh – balalyq shaqtan bastaý alady. «Abaı-Toǵjan» mýzykalyq dramasy – búginge deıingi uly aqyn jaıly qoıylǵan shyǵarmalardan bolmysy bólek, beınesi erek jańa týyndy. Balalar men jasóspirimderdiń dúnıetanymyna, talǵamyna, rýhanı bolmysynyń qalyptasýyna áser etetin bul qoıylym Abaı ǵumyrynyń bozbala kezeńinen kórinis beredi.
Jas Abaıdyń júreginde oıanǵan alǵashqy mahabbaty, kókireginde týǵan tuńǵysh jyry áýezdi ánge aınalyp, ishki sezim tebirenisterin alasapyran kúıge salady. Toǵjanǵa degen ińkár sezim – ómirge degen qushtarlyqqa ulasyp, Abaıdyń adamzatqa degen asqaq mahabbatynyń temirqazyǵyna aınaldy. Qunanbaıdaı ákeniń ónegesi, Uljandaı ananyń tárbıesi, qorshaǵan ortanyń tylsym syry, ǵashyqtyqtyń ǵalamaty, dos pen baýyrdyń qadiri jas kórermenniń janyna rýhanı lázzat syılap, sanasyna kórkem kózqaras qalyptastyrýǵa yqpal etedi. Abaı poezııasyndaǵy oıly jyrlar men esti ánder oryndalatyn qoıylymda ulttymyzdyń qundylyqtary sahna bıigine kóteriledi. Halyqtyq sana, ulttyq tárbıe, babalar dástúri, uly dala ulaǵaty – ǵashyq Abaıdyń jan súzgisinen ótip, jas sýretkerdi «Súıesiń júrek, kúıesiń» degen uǵymdaryna qaraı jeteleı beredi. Jas Abaıdyń álemi – kórermenge «Ǵashyqtyń tili – tilsiz til» ekendigin uqtyrady.
Qoıylymnyń premerasy 14, 15, 16 jeltoqsan kúnderi ótedi. Instsenırovka avtory – Mıras Ábil, rejısseri – Ashat Maemırov, mýzykalyq keńesshi – Dımash Qudaıbergen, qoıýshy-sýretshi – Alma Syrbaeva, kompozıtory – Baýyrjan Aqtaev, baletmeısteri – Shyryn Mustafına, hormeısteri – Ǵalymjan Berekeshev.
