«Mýzyka páni ulttyq sanany qalyptastyra ala ma?» - baspasózge sholý
***
Búginde Memlekettik bilim berý jınaqtaý júıesi, bilim berý depozıti jáne memlekettiń qoldaýymen keleshekte joǵary bilim alýǵa qarajat jınaý týraly jurt arasynda jıi aıtylyp, aqparat quraldarynda jazylyp júr. Bul qandaı júıe, onyń maqsaty nede? Osy jóninde oqyrmanǵa tolyǵyraq málimet berý úshin « Egemen Qazaqstan » gazeti Bilim jáne ǵylym mınıstrligine qarasty «Qarjy ortalyǵy» aktsıonerlik qoǵamynyń prezıdenti Ramazan Álimqulovty áńgimege tartqan. R.Álimqulovtyń aıtýynsha, bul salymnyń basqa depozıtterden ereksheligi: birinshiden, oǵan banktiń aı saıynǵy syıaqysymen qosa, jyl barysynda 5-ten 7 paıyzǵa deıin memleket syılyqaqysy tólenetindiginde. Ekinshiden, ol jeke tulǵalardyń depozıtterin kepildendirý qorymen qorǵalǵan. Úshinshiden, bilim berý salymdarynyń ıeleri memleket syılyqaqysy boıynsha jeke tabys salyǵyn tóleýden bosatady. Jáne jınaqtalǵan qarajat oqý úshin tólenetin aqynyń teń jartysyn quraǵan jaǵdaıda «Qarjy ortalyǵy» AQ-nyń 100% kepildigimen jeńildetilgen shart negizinde bilim berý kredıti beriledi. «Salym ıesi memlekettik bilim grantyn alyp oqýǵa tússe, jınaǵan jarnasy bilimniń basqa deńgeıine qarajat jınaqtaýdy jalǵastyra beredi. Ne bolmasa, jınaǵan aqshasyn banktiń, memlekettiń syılyqaqysymen birge qolma-qol alýyna, bolmasa úshinshi tulǵanyń atyna aýdarýyna bolady. Eger salymshy densaýlyǵyna baılanysty oqýyn jalǵastyra almasa, oqýǵa qabiletsizdik tanytyp jatsa, sondaı-aq, salymshy qaıtys bolǵan jaǵdaıda jınaqtalǵan qarajat ıesine ne salymshynyń zańdy ókiline beriledi nemese úshinshi adamnyń atyna ashylǵan salymǵa aýdara alady. Qazirgi ýaqytta bul júıe Qazaqstannyń barlyq óńirinde iske qosyldy, óz jemisin bere bastady», dedi ol. Suhbat « Jınaqtaý júıesine jyly qabaq tanytýshylar kóbeıip keledi » degen taqyryppen berilgen.
«Keshe Parlament Májilisinde «Tehnıkalyq, kásiptik jáne joǵary bilim berý júıesinde ekonomıka salalary úshin kadrlar daıarlaýdyń sapasy men perspektıvalary» degen taqyrypta ótkizilgen parlamenttik tyńdaý bilim men ǵylym salasyndaǵy jetistikterge qurylǵan kórmeni tamashalaýdan bastaldy», dep jazady « Egemen Qazaqstan » gazeti senbilik sanyndaǵy « Keýdeli maqsatqa qol jetkizýdiń alǵysharty - adam kapıtalyn damytý » degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, parlamenttik tyńdaýda sóz alǵan Premer-Mınıstrdiń orynbasary Gúlshara Ábdiqalyqova eńbek naryǵy men bilim berý úderisi arasyndaǵy ózara baılanysty reglamentteıtin standarttardy jańǵyrtý máselesindegi alǵashqy kezektegi qadam sabaq jiktemelerin jetildirý ekendigin ortaǵa saldy. Onyń paıymynsha, bul jetildirýdi jumys berýshiler men bilim berý júıesi basshylyqqa alýy tıis. G.Ábdiqalyqovanyń oıynsha, kadrlardy daıyndaý júıesindegi jańa element barlyq kásipter boıynsha bilimdi, daǵdyny jáne quzyretti aıqyndaıtyn bilim men bıznes arasyndaǵy ózara baılanys. Sonyń negizinde jańa bilim berý baǵdarlamasy ázirlenýi tıis.
Al Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipov bul saladaǵy kemshilikterdiń barlyǵyn moıyndady. Áli kúnge deıin halyqtyń birinshi tehnıkalyq kásip ıgerýine teń qoljetimdilik qamtamasyz etilmegen. Búginde tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý júıesinde atalǵan sanattaǵy jastardyń tek 17 paıyzy qamtylypty. Qazirgi kezde 14 pen 24 jas aralyǵyndaǵy 633,2 myń jastyń mamandyǵy joq. Bular jalpy Qazaqstan jastarynyń 20 paıyzyn quraıdy. Olardyń 94 myńy esh jerde jumys istemeıdi. Kolledjderge qoljetimdilik boıynsha Ońtústikte 7 myń oryn tapshylyǵy bar bolsa, al soltústik jáne shyǵys óńirlerdegi osy oqý oryndaryndaǵy profıtsıt 4 myń oryndy quraıdy.
***
« Mýzyka páni ulttyq sanany qalyptastyra ala ma? ». « Aıqyn » gazetiniń jazýynsha, dál osy suraqqa jaýap berý maqsatynda Almaty qalasyndaǵy Qoja Ahmet ıAssaýı atyndaǵy №123 mektep-gımnazııasynda «Bastaýysh synypta» «Mýzyka» pánin oqytýdyń jaı-kúıi: búgini men bolashaǵy» atty semınar ótti. Basylymnyń jazýynsha, mamandar elimizdiń barlyq mektepteriniń oqýshylary burynǵy «Án-kúı» qazirgi «Mýzyka» pánin eski keńestik standarttar negizinde jazylǵan, aýdarma oqýlyqtarmen oqýǵa májbúr ekendigin aıtýda. Keıingi jyldary shyqsa da, keıbir oqýlyqtarymyz keńestik sıpattan áli de aryla almapty. ıAǵnı jańa oqýlyqtarǵa qazaqtyń ulttyq aspaptary jaıly, dala sazgerleri týraly aqparat engenimen, mundaı kitaptar óziniń túp-tamyryn kezindegi Kovalevskııdiń shirkeý balalaryna arnalǵan eńbekterinen alady eken. «Shyny kerek, bul máseleni aıta-aıta aýyz taldy. Tipti osy kúnde tizesi shyqqan taqyrypqa aınalyp barady. Mamandar bul máseleni sóz júzinde qaldyryp qoımaı, naqty sharalardy da qolǵa alyp, «Murager» baǵdarlamasyn daıyndady. Alaıda daıyn baǵdarlamanyń ózin durys júzege asyra almaı jatyrmyz. Áıtpese bul joba aıasynda «Mýzyka» pániniń oqýlyǵy, ádistemesi, fonohrıstomatııasy da daıyndalyp qoıǵan. Qazaqstannyń biraz mektepteri tájirıbe retinde osy baǵdarlamamen oqyp, jaqsy nátıjege de qol jetkizdi. Alaıda, áli kúnge deıin bul oqýlyqtar mektep baǵdarlamasyna tolyqtaı engizilmeı keledi», - deıdi Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet qaıratkeri Abdýlhamıt Raıymbergenov.
« Aıqyn » gazetiniń jazýynsha, Almaty oblysynyń Talǵar aýdandyq prokýratýrasy sharýa qojalyqtarynyń ıelerine qarsy talap aryz túsirdi. Qadaǵalaýshy uıym jeke adamdardan memleket qazynasyna mıllıondaǵan teńge qarjyny qaıtarýdy talap etýde. «Máseleniń mánisine úńilsek, ótken jyly jergilikti ákimshilik pen jer qatynastary bólimi qojalyq ıelerinen aınalma avtokólik jolynyń qurylysy úshin biraz jerdi qaıtaryp alǵan. Ol úshin adamdarǵa naryqtyq qunyna sáıkes laıyqty ótemaqy tólengen. Alaıda arada bir jyl ótken soń prokýratýra jerlerdi qaıta satyp alý úshin artyq qarjy jumsalǵan dep otyr. Negizinde aýdan turǵyndary bul telimderdi eki myńynshy jyldardyń basynda satyp alǵan baǵasy nemese kadastrlyq quny boıynsha satýy kerek edi», dep jazady basylym. Basylymnyń jazýyna qaraǵanda, Talǵar aýdanyndaǵy 40 sharýa qojalyǵynyń ıesi memlekettik muqtajdyq úshin qaıtaryp alynǵan jer telimderi úshin árbir sotyqqa ortasha 1300-3000 dollardan ótemaqylaryn alǵan. Endi bir jyl ótken soń bul telimder is júzinde anaǵurlym arzan turady degendi alǵa tartyp, prokýratýra sharýalardy sotqa súıreı bastapty. Maqala « Kimdiki durys, kimdiki burys? » degen taqyryppen jarııalanǵan.
