Muztaý muzbalaǵynyń mereıtoıy: ShQO-da Oralhan Bókeıdiń 80 jyldyǵy qalaı atap ótilmek
- Oralhan Bókeı esimi kitaphanaǵa qashan berildi?
- Álemdik deńgeıdegi jazýshy Oralhan Bókeıdiń esimi kitaphanamyzǵa 2016 jyly berilgen. Sodan beri osyndaǵy ár shara men túrli jobany qalamgermen baılanystyryp kelemiz. Máselen, byltyr balalardy jeti atasyn, shejiresin bilýge shaqyratyn «Atatek» jobasy qolǵa alynǵan bolatyn. Biz ony Oralhan Bókeıdiń ata-teginen bastadyq. Taıaýda kitaphanada belgili jazýshy Álibek Asqarovpen kezdesý ótti. Sonda da jazýshynyń Oralhanmen dostyǵynan bastap, birge túsken sýretterin kórsettik.
- Muztaý muzbalaǵynyń shyǵarmashylyǵyn nasıhattaý maqsatynda qandaı jumystar atqarylyp jatyr?
- Kitaphanaǵa kirgen betten-aq ár jerge Oralhan Bókeıdiń qanatty sózderin ornalastyrdyq. Ádebı zal ashyp, onda qalamger týraly derekterdi, fotolardy, estelikterdi jınastyrdyq. Jazýshynyń barlyq kitabyn túgendep qana qoımaı, shet tilderdegi aýdarmalaryn da taptyq. Ol úshin birneshe eldegi áriptesterimizben baılanysqa shyqtyq. Qazir kitaphanada Oralhannyń orys, aǵylshyn, qytaı, parsy, qyrǵyz, bolgar, slovak, eston tilderindegi aýdarmalary tur. Bunyń barlyǵyn oqý úshin kitaphanaǵa kelý shart emes. Halyqqa yńǵaıly bolsyn dep Bokey.kz saıtyn iske qostyq. Onda jazýshynyń shyǵarmashylyǵy, sýretteri, aýdıo jáne vıdeo suhbattary toptastyrylǵan. Oralhan týyndylarynyń jelisi boıynsha salynǵan kórkem sýretterdi de kórýge bolady. Saıttyń «Oralhantaný» bóliminde qalamgerdiń balalyq shaǵynan bastap sońǵy saparyna deıingi maǵlumattar men aqyn-jazýshylardyń estelikteri berilgen.
Jalpy tsıfrlyq tehnologııa damyǵan zamanda kitaphanalar da jańaryp, ýaqyt talabyna saı damýy kerek dep esepteımin. Sol arqyly rýhanııat oshaǵyna bas suǵatyndar kóbeıe túsedi. Osy turǵyda biz VR-kıiz úıin ashtyq. Kelýshiler kıiz úıge kirip, VR kózildirik arqyly álemniń kez kelgen jerine saıahat jasaı alady. Osy qurylǵy arqyly Oralhannyń týǵan jeri men keıipkerleriniń beınesin de kórýge bolady. Sondaı-aq Oralhan Bókeı, Muhtar Áýezov jáne Sherhan Murtazanyń ústel basynda áńgimelesip otyrǵanyn beıneledik.
Jyl saıyn elimizde Oralhan Bókeı atyndaǵy kórkemsóz oqý sheberleriniń respýblıkalyq baıqaýy ótetini belgili. Al eń alǵashqy «Oralhan oqýlary» 1998 jyly Astana qalasynda ótken. Sodan bastap kúni búginge deıin baıqaý jeńimpazdaryn túgendep shyqtyq. Sebebi bul degen tarıh qoı. Eń birinshi baıqaýdyń qorytyndysy boıynsha bas júldeni Temirbek Júrgenov akademııasynyń 2-shi kýrs stýdenti, qazirgi kúni M.Áýezov atyndaǵy Qazaq Memlekettik akademııalyq drama teatrynyń aktrısasy, «Mádenıet salasynyń úzdigi» Kúnsulý Shaıahmetova jeńip alǵan. Birinshi oryndy Ǵ.Músirepov teatrynyń sol kezdegi jas aktrısasy, búginde Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimderge arnalǵan teatrdyń aktrısasy, Memlekettik «Daryn» syılyǵynyń laýreaty Raıhan Qalıoldına ıelengen edi. Ár jyldary jeńis tuǵyrynan kóringender men júldeli oryn alǵandar osy kúni túrli salada eńbek etip, bıik belesterdi baǵyndyryp júr.
- Jazýshynyń 80 jyldyǵy qalaı atalyp ótilmek?
- Osy jyldyń basynan beri kitaphananyń áleýmettik jelidegi paraqshalarynda Oralhan suhbattarynan, týyndylarynan úzindiler berip jatyrmyz. Ásirese jastarǵa aıtqandaryn shyǵarýdy maqsat ettik. Sebebi qazir halyq túgel derlik áleýmettik jelide otyrady. Jyl kóleminde bul jumysty jalǵastyramyz.
Mereıtoıǵa oraı negizgi shara – «Netken ǵajap dúnıe!» taqyryby aıasynda kórkem ocherk jazýdan Oralhan Bókeı atyndaǵy respýblıkalyq ІІ-ádebı pýblıtsıstıkalyq baıqaý bolmaq. Oǵan 25-40 jas aralyǵyndaǵy qalamgerler jáne BAQ ókilderi qatysa alady. Shyǵarma keıipkeri – shynaıy ómirde bar aýyldaǵy eńbek adamy bolýy tıis. Buryn eshqaıda jarııalanbaǵan týyndy kórkem tilde jáne saýatty jazylyp, tárbıelik mańyzy bolýy qajet. Jeńimpazdardy marapattaý 28 qyrkúıekte - Oralhan Bókeıdiń týǵan kúninde jazýshynyń týǵan ólkesi Katonqaraǵaı aýdanynda ótedi. Sondaı-aq mamyr aıynda respýblıkalyq konferentsııa uıymdastyrý kózdelgen. Jyl sońyna deıin óńirlik deńgeıde de san alýan sharalar ótkizemiz.
- Oralhan Bókeıdiń týyndylaryna qazirgi jastardyń qyzyǵýshylyǵy qandaı?
- Shynyn aıtqanda, jastar arasynda Oralhandy múlde bilmeıtinder de bar. Bizge kelgende alǵash ret tanysyp, qyzyǵýshylyqtary oıanyp jatady. Sol úshin óskeleń urpaqty kitaphanaǵa kóptep tartýymyz qajet. Osy rette, balalarmen Oralhan Bókeıdiń shyǵarmalaryn taldaý maqsatynda «Muztaý» ádebı klýbyn ashtyq. Oǵan tek jastar ǵana emes, jazýshynyń qalamynan týǵan povest, áńgimelerdi oqyǵysy keletin kez kelgen adam qatysa alady. Klýb óz jumysyn bastaı salysymen qyzyǵýshylyq tanytqandar kóp boldy. Ásirese oqýshylar Oralhannyń týyndylarymen jaqynyraq tanysýǵa múmkindik aldy.
Budan bólek, geımıfıkatsııa ádisin de qoldanyp jatyrmyz. ıAǵnı, balalar Oralhan Bókeıdiń nemese basqa da tuǵyry bıik aqyn-jazýshylarymyzdyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly qurastyrylǵan qyzyqty oıyndar oınap, odan soń test suraqtaryna jaýap beredi. Tájirıbe kórsetkendeı, bul ádis arqyly oqýshylardyń estip-bilgenderi este jaqsy saqtalady.
Qoryta aıtqanda, balalar kitaphanaǵa kelgisi kelsin desek, zamanaýı tehnologııalardy paıdalanyp, tyń jobalardy qolǵa alýymyz kerek. Osy baǵyttaǵy jumystardy aldaǵy ýaqytta da jalǵastyramyz.
- Áńgimeńizge kóp rahmet!
