Mýzeıdegi ár jádiger – ulylardyń amanaty
PAVLODAR. KAZINFORM – Bul jerde óner men mádenıet tarlandarynan qalǵan tábárikter jınaqtalǵan. Áıgili perzentterdiń qoltańbasy bar ár zatqa shań tıgizbeı muqııat saqtaý, nasıhattaý, ǵylymı turǵydan zerdeleý zor jaýapkershilikti qajet etedi. Mýzeıdegi bas qor saqtaýshy osynyń barlyǵyn úılestiretin dırıjer ispetti.
Pavlodar oblystyq Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıindegi qor jınaqtarynyń ereksheligin búginde Meıramǵalı Esmuqanovtan artyq biletin adam joq dese bolady. Mekemeniń bas qor saqtaýshysy qyzmetin atqaratyn maman myńdaǵan jádigerdiń árbireýin óz qolymen qattap, qaı sórede jatqanyn jatqa biledi. Halyqaralyq mýzeı kúni qarsańynda Meıramǵalı Qaırollaulymen áńgimelesýdiń sáti tústi.
Ertis-Baıan óńirindegi ádebıet pen óner salasy tarıhynyń aımańdaı ortalyǵyna aınalǵan mýzeıdegi qor asa aýqymdy, shamamen 56 myńnan astam jádiger bar. Mýzeı alǵash 1992 jyly ashylǵanda oblystyq Potanın atyndaǵy tarıhı-ólketaný mýzeıi 4 myńdaı jádiger tapsyrǵan eken. Olardyń sany búginde eselep artyp, mýzeı qyzmetkerleriniń arqasynda jurtshylyqqa keńinen pash etilip keledi.
Meıramǵalı Esmuqanov osy baı qazynanyń saqtalýyna jaýapty. Mekemedegi qyzmeti sonaý 2002 jyldan bastalǵan maıtalman maman áýeli ekskýrsovod qyzmetinen bastaǵanyn aıtady.
«Negizgi mamandyǵym – bastaýysh synyp muǵalimi. Toqsanynshy jyldary Pavlodarda Abaı atyndaǵy qazaq orta mektebinde ustaz bolyp eńbek ettim. Keıin osy mýzeıge jol tústi. Sol tustaǵy mekeme dırektory Roza Igibaevadan, mýzeıdiń negizin qalasqan Aıtjan Bádelhan, Qýandyq Qalıev, sýretshi Qaıyr Súleımenov sııaqty aǵalardan, áriptesim Maǵzııa Ábenovadan kóp dúnıeni úırendim. Qyzmet etken 22 jylymda ekskýrsovod, ǵylymı qyzmetker, bólim meńgerýshisi, dırektordyń sharýashylyq jónindegi orynbasary mindetterin atqardym. Mýzeı jumysy únemi tarıh qoınaýyna úńilip, myń san ulylardyń ómirimen tanysýyńmenen qyzyqty. Talaı márte Kereký topyraǵy týdyrǵan qazaqtyń tanymal aqyn-jazýshylarynyń, óner adamdarynyń úılerinde bolyp, maǵynaly áńgimelerin uıyp tyńdadyq. Olardyń árbir aıtqan áńgimesi ǵanıbetke toly edi ǵoı, shirkin... Qalıjan Bekhojın, Káýken Kenjetaev, Qabdykárim Ydyrysov, Álkeı Marǵulan, Dıhan Ábilev, Lázıza Serǵazına jáne t.b. tulǵalardyń urpaqtarynyń úıinen dám tatyp, ákeleri jaıyndaǵy tatymdy estelikterge baıyp qaıttyq. Muzafar Álimbaev, Ahat Jaqsybaev sııaqty jaqsylarmen júzdestik. Barǵan jerimizden olarǵa qatysty jádigerlerdi, ustaǵan jeke zattaryn alyp otyramyz. Esimde erekshe qalǵany, mýzeıdiń qazirgi basshysy Erbol Qaıyrov ekeýimiz 2007 jyly Almatyǵa baryp, kóptegen tanymal adamdardyń úılerinde boldyq. Sonda mýzeıge dep jınaǵan zattarymyzdyń jalpy salmaǵy 75 kılogramnan asyp ketip, úlken eki ala sómkemen Pavlodarǵa áreń jetkizip edik. K. Kenjetaevtyń aqqý dombyrasyn, Q. Bekhojınniń, D. Ábilev pen Q. Ydyrysovtyń qoljazbalaryn aldyq. D. Ábilevtiń úıindegi jeńgeı Qajymuqan atamyzdyń erni tıgen úlken kárlen keseni tartý etti», - dep áńgimeledi ol.
Negizi Buqar jyraý mýzeıi ornalasqan nysan – 1897 jyly salynǵan tarıhı ǵımarat. HІH ǵasyrdyń sońynda ekinshi gıldııadaǵy kópes Fattah Ramazanov bul jerge meshit salmaqshy bolyp irgetasyn quıdyrady. Alaıda onyń jobasy durys bolmaı, meshitti ózge jerden turǵyzýǵa sheshim qabyldaǵan. Sóıtip ózge kópeske satyp jibergen. Keıin ony kópes Zaıtsev satyp alyp, aıshyqty oıýlarmen kómkerilgen kórikti aǵash úı turǵyzady. Birneshe bólmeden turatyn eńseli nysan oblys ortalyǵyndaǵy tarıhı ári sáýletti ǵımarattardyń birine aınaldy. Keńes ókimetiniń alǵashqy jyldary onda ýezdik áskerı revolıýtsııalyq komıtet ornalasypty. Aqyn Sultanmahmut Toraıǵyrov osy keńsege jıi kelgen. Ǵımarat soǵystan soń memlekettik mekemelerge berilip kelgen. Bul mýzeıge maıdanger jazýshy Qalmuqan Isabaev, aqyn Amanjol Shamkenov jáne t.b. qalamgerler at basyn buryp, óz qoltańbalaryn qaldyrǵan.
Mýzeıde Ámire Qashaýbaevtyń daýysy jazylǵan plastınka, «Moldalardyń moldasy» atanǵan din qaıratkeri Ábýshahman Nurseıitulynyń (Shahman molda) 49 kitaby, Jıýl Vernniń 1906 jyly shyqqan «V strane mehov» kitabynyń túpnusqasy, 1885 jyly Sankt-Peterbýrg qalasynda jaryq kórgen «Istorııa ıskýsstv» kitaptary saqtaýly. Mýzeı jumysyna sońǵy jyldary ǵalym Ádilbek Ámirenovtiń aralasa bastaýy ujymǵa arab qarpindegi kóne qoljazbalardy, kitaptardy oqýdyń múmkindigin týdyrdy. Joǵarydaǵy kitaptardan bólek, sońǵy bir jyl deresinde arab grafıkasyndaǵy Abaıdyń 1909 jyly shyqqan tuńǵysh jınaǵy, Ahmet Baıtursynulynyń qos kitaby, Qoshke Kemeńgerulynyń «Qazaq tarıhynan» kitaby, birneshe kóne jýrnal tabyldy. Al jýyqta mýzeı qyzmetkerleri Qanysh Sátbaevtyń jazba mashınkasyn, Júsipbek Aımaýytov ustaǵan Quran kitapty, Isa Baızaqovtyń dombyrasyn, áıgili kentanýshy Qosym Pishenbaev jaıly qoljazba povesti tapty. Bulardyń qundylyǵyn tilmen aıtyp jetkizgisiz.
Meıramǵalı aǵanyń aıtýynsha, sońǵy jyldary mektep oqýshylarynyń kóne jádigerlerge degen ynta-yqylastary aıryqsha baıqalady. Bul mýzeı qyzmetkerleriniń turaqty júrgizip kele jatqan is-sharalarynyń nátıjesi bolsa kerek. Mektepterde jyl boıyna turaqty túrde dárister ótkizilip, jazǵy ýaqytta mýzeı aýlasynda oqýshylar úshin ulttyq dástúrlerdi nasıhattaıtyn kıiz tigiledi. Munda ulttyq aspaptar men salt-dástúr úlgileri pash etilip, balalarǵa qundylyqtarymyz úıretiledi. Al merekelerde ulttyq salt-dástúr men óner túrlerinen baıqaýlar uıymdastyrylady.
