MÚSІREPOV ǴABIT MAHMUTULY
Qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysynyń Jambyl aýdanynda dúnıege kelgen. Alǵashqyda aýyl moldasynan arabsha hat tanyǵan. Ǵabıt jastaıynan áýeli eki jyldyq aýyldyq orys mektebinde, keıin tórt jyldyq joǵary basqysh orys mektebin bitirgen. Qazaq tóńkerisinen keıin ústemdik alǵan Keńes ókimetiniń jumysyna ájepteýir oryssha saýaty bar adam retinde aralasyp, túrli qyzmet atqarǵan. Orys mektebinde júrgende orystyń ataqty aqyn jazýshylarynyń shyǵarmalaryn oqyp bilýi, aýyl mektebinde ózin oqytqan ádebıetshi muǵalim Beket Ótetileýovtyń áser yqpaly bolashaq jazýshynyń ádebıetke erekshe yqylas aýdarýyna septigin tıgizedi. 1923-26 jyldary Orynbor qalasyndaǵy jumysshy fakýltetine (rabfak) oqýǵa túsip, ony bitirisimen Ombydaǵy aýyl sharýashylyq ınstıtýtynda oqyǵan. 1927-1928 jyldary - Býrabaı orman sharýashylyǵy tehnıkýmynda oqytýshy, 1928-1933 jyldary Qazaq memlekettik baspasynyń bas redaktory, 1934-1938 jyldary «Sotsıalıstik Qazaqstan» (Egemen Qazaqstan) gazetiniń redaktory, Qazaq AKSR Halyq aǵartý komıssarıaty óner sektorynyń meńgerýshisi, Qazaq ólkelik komıtetiniń baspasóz bóliminiń meńgerýshisi, Qazaqstan Kompartııasy saıası-aǵartý bóliminiń meńgerýshisi qyzmetterin atqardy.
1938-1955 jyldary biryńǵaı shyǵarmashylyq jumystarmen aınalysqan. 1956-1957 jyldary - «Ara» - «Shmel» jýrnalynyń bas redaktory, 1957-1985 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń birinshi hatshysy, KSRO Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń hatshysy qyzmetterin atqarǵan. 1958 jyldan KSRO Mınıstrler Keńesi janyndaǵy ádebıet, óner jáne sáýlet salalary boıynsha Lenındik jáne Memlekettik syılyqtary jónindegi komıtettiń múshesi bolǵan.
Ǵ.Músirepovtiń tuńǵysh povesteriniń qataryna «Týlaǵan tolqynda» men «Amerıkan bıdaıyǵy» shyǵarmalary jatady. Jas jazýshynyń bolashaǵynan úmit kúttirgen bul týyndylar azamattyq taqyrypty tolǵaıdy. Ǵ.Músirepov áńgime janrynyń órkendeýine úlken úles qosty. Alǵashqy shyǵarmalarynan-aq jazýshylyq sheberligimen tanylǵan.
«Qos shalqar», «Kók úıdegi kórshiler», «Shuǵyla», «Úzdiksiz ósý», «Jaılaý jolynda», «Tutqyn qyz», Jeńilgen Esrafıl» taǵy basqa áńgime, povesterinde eńbek adamdarynyń qıyndyqqa toly qajyrly ómiri men azamat soǵysy, ujymdastyrý kezindegi dúrbeleń oqıǵalar legi sýretteledi.
«Talpaq tanaý» áńgimeleri men «Bir adym keıin, eki adym ilgeri» povesi jyl aralatyp baryp, birinen keıin biri jaryq kóregen. Onyń bul shyǵarmalary qazaq ádebıetine jazý stıli qalyptasqan, kórkemdik sheberligi erekshe jańa sýretkerdiń kelgenin jarııa etken edi. Shyǵarmashylyq jolynyń bir belesin analar týraly áńgimeler toptamasymen túıindegen jazýshy endi keń tynysty týyndy jazýǵa kirisedi. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń aıaǵyn ala ol óziniń tulǵaly týyndysy «Qazaq soldaty» romanyn jazǵan. Roman tyń taqyrybymen, obrazdarynyń kórkem beınelenýimen, sıýjet qurý sheberligimen, tartymdy tamasha tilimen tańdaýly qazaq romandarynyń qataryna qosylady. Budan keıin ol araǵa biraz ýaqyt salyp baryp, óziniń eń iri salaly da salıqaly shyǵarmasy «Oıanǵan ólke» romanyn jarııalaıdy.
Qazaq prozasynyń shoqtyǵy bıik týyndysy sanalǵan osy romanynan keıin jazýshy qaıtadan shaǵyn janrǵa oıysady. Sóıtip áńgime janrynda zerger sýretkerligimen tanylǵan izdenimpaz jazýshy, kórkemdik sheberligin barǵan saıyn shyńdap, ár áńgime, povesi saıyn jańa bir beleske kóterilip otyrady. 1968 jyly «Kezdespeı ketken bir beıne» kitaby úshin Abaı atyndaǵy respýblıkalyq syılyq alady. Araǵa bes alty jyl salyp baryp, prozadaǵy sońǵy eleýli týyndylarynyń biri «Ulpan» povesin jarııalaıdy. Sonaý otyzynshy jyldarda aq úlken dramatýrg ekenin tanytyp, «Qyz Jibek» operasynyń lıbrettosyn, «Qozy Kórpesh Baıan sulý» pesasyn bergen Ǵ.Músirepov keıingi jyldarda da búkil qazaq dramatýrgııasynyń tamasha týyndysy bolyp tabylǵan «Amangeldi», «Aqan seri - Aqtoqty»,«bolashaqqa amanat», «Qypshaq qyz Appaq», «Qaıran Maıra» atty dramalyq shyǵarmalaryn jazǵan.
Stsenarıin B.Maılın, V.Ivanovpen birigip jazǵan «Amangeldi» fılmi (1938) qazaq kıno óneriniń alǵashqy baspaldaǵy sanalsa, «Mahabbat týraly dastan», «Qyz Jibek» (1970) fılmderi qazaq kıno óneriniń altyn qorynan oryn alǵan týyndylar.
Kórkem aýdarmada O.Genrı, S.Tagarao, M.Gorkıı, M.Sholohov, Ý.Shekspır, K.Sımonov, A.Shteın, J.Moler, taǵy basqa qalamgerler pesalaryn qazaq tiline aýdarǵan.
Ǵ.Músirepov - kórnekti qoǵam, memleket qaıratkeri. 1932 jyly shilde aıynda ol respýblıkaǵa tanymal adamdarmen birlese otyryp, halyqtyń basyna tóngen ashtyq náýbeti jaıynda BKP(b) qazaq ólkelik komıtetine «Beseýdiń hatyn» joldaǵan.
Ǵabıt Músirepov óziniń qoǵamdyq, pýblıtsıstik, jýrnalıstik, synshyldyq qyzmetimen de týǵan halqynyń mádenıetiniń damýyna zor eńbek sińirdi. Alaıda qazaq halqy ony úlken sýretker jazýshy dep tanıdy, kórkem sózdiń has sheberi dep biledi, qurmet tutady. Ol birneshe márte Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń, bir ret KSRO Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty jáne Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy bolyp saılanǵan. Úsh márte Lenın ordenimen jáne eki márte Eńbek Qyzyl Tý ordenimen, Oktıabr Revolıýtsııasy ordenimen jáne kóptegen medaldarmen marapattalǵan.
Qazaq memlekettik balalar men jasóspirimder teatryna jazýshynyń esimi berilgen.
1991 jyly qaıratker turǵan úıde Ǵ.Músirepov atyndaǵy ádebı-memıoraldyq murajaı úıi ashylǵan.
2002 jyly 100 jyldyq mereıtoı qarasańynda Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy bir aýdanǵa, Astana qalasyndaǵy kóshelerdiń birine Ǵ.Músirepovtiń esimi berilip, Almatydaǵy Qazaq memlekettik balalar men jasóspirimder teatry aldyna qoladan eskertkish músini qoıylǵan.
Derek kózi:
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy 6 tom
