Múshel uǵymy Kún men Aıdan bólek, ıÝpıter men Satýrnnyń da tsıklin qamtıdy - mádenıettanýshy
Ortalyq Azııa kóshpendileriniń dástúrli mádenıetinde ejelden beri qazaqsha múshel dep atalatyn 60 jyldyq tsıkldi kúntizbe qoldanylǵan. Ol jyl saıyn janýarlardyń atymen atalatyn bes 12 jyldyq tsıklden (múshelderden) turady: tyshqan, sıyr, barys, qoıan, ulý, jylan, jylqy, qoı, meshin/maımyl, taýyq, ıt, dońyz. 1926 jyly Qazaqstanda dástúrli jańa jyldyq Naýryz merekesin toılaýǵa tyıym salyndy. Onymen birge músheldik tsıkl boıynsha jyl sanaý da sap tyıyldy. Qazir músheldiń syryn egde jastaǵy qazaqtar ǵana naqty taratyp aıta alady.
Buqaralyq aqparat quraldaryna sensek, jastar jaǵy músheldik tsıkldi kóbinese shyǵys, qytaı nemese japon kúntizbesi dep topshylaıdy jáne soǵan qaramastan, qazir buqaralyq mádenıettegi fenomenge aınalyp otyr. Negizinde 12 jyldyq janýarlar kúntizbesi barlyq kóshpeli túrki-mońǵol halyqtaryna, Kavkaz halyqtarynyń bir bóligine, sondaı-aq Sibirdiń týngýs-manchjýr halyqtaryna jaqsy belgili bolǵan. Slavıan halyqtarynyń ishinde bolgarlardyń osy kúntizbeni qoldanǵanyn meńzeıtin «izder» bar.
Keńestik zertteýshilerdiń bári bir aýyzdan janýarlar kúntizbesin Ortalyq Azııa kóshpendileri jasady degen pikirdi ustandy (Shahmatov v. f., Zaharov ı. v., Senıgova T. N., Tsybýlskıı V. V., Ysqaqov jáne t. b. eńbekteri).
V. Shahmatov 1955 jyly: «Mundaı hronologııa alǵash ret Ortalyq Azııa kóshpendilerinde b. z. d. birinshi myńjyldyqtyń sońynda, ıaǵnı kóshpeli mal sharýashylyǵy mundaǵy halyqtyń turmysynda túgeldeı ústemdik qurǵan kezeńde paıda boldy. Janýarlar kúntizbesi atalmysh halyqtar qalyptastyrǵan ekonomıkamen tereń tamyrlas», - dep jazdy. V. V. Tsybýlskıı bolsa, «Bul kúntizbeniń paıda bolýy Ortalyq Azııanyń kóshpeli halyqtarymen baılanysty, onyń áseri búkil Azııa halyqtarynyń turmysynda kórinis tapty» dep kórsetti.
Kóshpendiler bul kúrdeli kúntizbeni Ortalyq Azııanyń qatal ári qubylmaly klımatyna ıkemdelip ómir súrý úshin paıdalandy. Ekologııalyq tanymǵa baǵynatyn kóshpendiler janýarlar kúntizbesin ǵaryshtaǵy qubylystardyń jerdegi ómirge áserin tereń zertteýdiń arqasynda utymdy paıdalana bildi. Ortalyq Azııanyń kóshpeli halyqtarynyń, mádenıeti men órkenıetiniń ómir ózegin Dástúr nemese Shynaıy bilim [R.Genon] dep tanyǵan jannyń bári osy kúntizbeni bildi.
Zamanaýı ǵylym múshel uǵymyn ár túrli atap júr. «Ortalyq Azııa kóshpendileriniń kúntizbesi» (shyǵý tegi boıynsha), «12 jyldyq tsıkldi Janýarlar kúntizbesi» (jyldardyń attary boıynsha), Ońtústik-Shyǵys Azııa elderiniń aı-kún kúntizbesi (osy kúnge deıin qoldanysta bolǵan aýmaq boıynsha), ıÝpıter kúntizbesi (12 jyldyq tsıkldi esepteıtin ǵalamshar boıynsha). Sonyń bárinen Táńirshildik kúntizbesi degen ataý dálirek keler edi. Óıtkeni Ortalyq Azııa kóshpendileriniń basyn biriktirgen jalǵyz din – Táńirshildik. Táńirshildik Túrki qaǵanaty men Shyńǵys han ımperııasynda memlekettik din boldy. XIII ǵ.Ulys batýǵa barǵan Ioann de Plano Karpını bylaı dep jazdy: «Olar bir Qudaıǵa (Táńiri – A. M.) senedi jáne barlyq kórinetin, kórinbeıtin nárseniń, eki dúnıedegi azap pen baqyttyń jaratýshysy Táńir dep biledi. Biraq oǵan duǵa baǵyshtap, madaq arnap, jalbarynǵan salt-joralar jasap áspettemeıdi» («Plano Karpını men Gılom Rýbrýktyń Shyǵys elderine saparynan»).
Uly dinder álem týraly kózqarasymen de, ýaqyt pen keńistik týraly túsinikteri arqyly da túrli mádenıetter men órkenıetterge negiz bolyp otyr. Sol sııaqty Táńirshildik te kóshpeli túrki-mońǵol halyqtarynyń, basqasha aıtqanda, táńirshil sýperetnostyń (L.Gýmılevtiń hrıstıan jáne musylman sýperetnosyna uqsas) órkenıetiniń negizi.
Táńirlik kúntizbe álemdegi eń kúrdeli kúntizbe bolyp sanalady. Kún men Aıdyń qozǵalysynan bólek ıÝpıterdiń Kún aınalasyndaǵy 12 jyldyq tsıkl, Satýrnnyń 30 jyldyq tsıkli eskerilgen. ıAǵnı 60 jyldyq tsıklde eki Satýrn tsıkli, bes ıÝpıter tsıkli alty «jyldyq» tsıkl bar. «Jabaıy nomadtar» planetalardyń qozǵalysyn osynsha deńgeıde baǵamdap, biregeı tól kúntizbesin jasaýǵa múmkindik beretin astronomııalyq bilimge qalaı ıe bolǵan? Ádette teńiz halyqtary eń myqty ejelgi astronomdar bolyp sanalady. Ashyq teńizde juldyzdardy baǵdar etip júzý úshin olar túngi aspandy zertteýge májbúr edi. Kóshpendilerge aspan astynda kóship-qoný úshin de sodan kem túspeıtin bilim qajet boldy. Olar jasaǵan joryqtar men saparlardy ýaqyt pen keńistikke salyp ólshesek, sol dáýirdegi teńiz saparlaryn on oraıtynyn kóremiz. Eýrazııa jazırasynyń seleýli muhıtynda oıqastaǵan kóshpendiler jyl mezgilderimen birge landshaftar men klımattyń úzdiksiz tizbegin bastan ótkerdi. Taý men tastyń túsi, aýanyń ısi men sýdyń dámi de qubylyp otyrdy. Kósh dúnıege bala ákeldi, sábıdiń tilin shyǵardy, bozbalany eseıtti, qarııany jer qoınyna attandyrdy... Osyndaı shyr aınalǵan dúnıede aınymaıtyn jalǵyz belgi jol nusqaýshy juldyzdar edi. Álemde ózgermeıtin jalǵyz qudiret Máńgilik Kók Aspan – Máńgi Kók Táńir boldy kóshpendiler úshin.
Qorytsaq, ǵaryshty tereń bilýdiń jáne táńirlik kúntizbeni qurýdyń alǵysharttary mynalar boldy: 1) adamdardyń úlken shoǵyry únemi qeń aýqymda kóship júrdi, 2) mal sharýashylyǵynda ónim alǵanǵa deıingi kezeńniń uzaqtyǵy; 3) Ortalyq Azııanyń turaqsyz klımatyn eskere otyryp, uzaq merzimge aýa-raıyn boljaý qajettiligi. Qazaq ishinde juldyzdardy baqylap, ýaqyt mejeleıtin jáne aýa raıyn boljaıtyn juzdyzshylar bolǵan. Eń qyzyǵy, sol bilimin el ıgiligine jumsaǵanyn puldap, aqy almaǵan.
Qazirgi kóptegen álem halyqtarynyń kúntizbeleri kiriktirilgen, enshilengen, kúshpen qurastyrylǵan deýge bolady. Olardyń shyǵý teginiń ózi tól mádenıetterimen qabyspaı jatady. Osydan 5 myń jyl buryn paıda bolǵan Múshel uǵymy qazaq arasynda HH ǵasyrǵa deıin saqtalyp jetti. Onyń musylmandyq ýaqyt esepteý júıesimen qatar uzaq ýaqyt qoldanylýy ıslamnyń sopylyq túrimen qabysqan, biraq óziniń ejelgi ózegin ózgertpegen táńirshildiktiń myzǵymastyǵyn kórsetti.
