Murat Áýezov kim edi
ASTANA. KAZINFORM — Búgin dúnıeden ótken Murat Áýezov qazaq halqy úshin jazýshy Muhtar Áýezovtiń uly ǵana emes, kórnekti jazýshy, mádenıettanýshy, dıplomat, qoǵam qaıratkeri retinde tarıhta qaldy.
Bıyl qańtarda 81 jasqa tolǵan Murat Áýezov Jambyl oblysy Merki aýdanynda dúnıege kelgen.
Anasy Fatıma Ǵabıtova — alash jurtyna esimi belgili Bilál Súleevtiń, Іlııas Jansúrgirov pen Muhtar Áýezovtiń ómir jolynda óshpes iz qaldyrǵan erekshe taǵdyrly jan.
1918 jyly 17 jastaǵy Fatıma aǵartýshy Bilál Súleevke qosylyp, Jánibek, Farıda, Azat esimdi úsh bala súıedi. 1930 jyly Bilál Súleev tutqyndalyp, aqyry «qyzyl terrordyń» qurbanyna aınalady.
1932 jyly Bilál Súleevtiń dosy Іlııas Jansúgirovpen otaý quryp, Úmit, Ilfa, Bolat esimdi úsh perzent kóredi. Biláldi jalmaǵan saıası súrgin Іlııas Jansúgirovti de tynysh qoımaıdy.
Bes balamen jalǵyz qalǵan (1930 jyly Farıda qaıtys bolady) Fatımany Bilál men Іlııastyń tileýlesi bolǵan Muhtar Áýezov qamqorlyǵyna alady.
Bul qamqorlyq januıa jylýyna ushtasyp, 1943 jyldyń qańtarynda ómirge Fatıma ananyń sút kenjesi Murat Áýezov dúnıege keledi. Dál osy jyly Bilál men Fatımanyń uly Jánibek maıdan dalasynda qaza tabady.
Fatıma Ǵabıtqyzynyń ónegeli tálimin Murat Áýezovtiń ózi bylaı dep eske alatyny bar:
«Anamyzdyń tárbıesi sonshalyqty keremet bolǵan. Bizdiń ár ákeden týǵanymyzdy eshqashan bildirtpegen. Aýyzbirshiligimizdi árdaıym nyǵaıta túsken. Úlken aǵamyz Azat bizdiń kózimizdi ashty. Kitap bolmaǵan kezde ózi oılap taýyp áńgimelep beretin. Tórt qabyrǵasy appaq bolǵan bir bólmede ǵana turamyz ol kezde. Azat sol qabyrǵaǵa shamdy jaǵyp, saýsaqtarymen neshe túrli kıno kórsetetin. Ol óte daryndy boldy. Mektepti altyn medalmen aıaqtady. Bolat aǵamyzben de qarym-qatynasymyz erekshe boldy. Árdaıym bir-birimizge qamqorlyq tanytyp, uıymshyl bolyp óskenbiz».
Jazýshy óz estelikterinde Muhtar Áýezovtiń uly ekenin 1949 jyly ǵana bilgenin aıtady. Mektep tabaldyryǵyn endi attaǵan sátinde ákesi qasynan tabylady.
Tegine tartyp týǵan jas Murat 1959 jyly, 16 jasynda M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń Shyǵys tilderi ınstıtýtynyń qytaı fılologııasy fakýltetine oqýǵa túsedi.
Qytaıtanýshylyq jolǵa túsýine ákesi sebepker bolady. Ómiriniń eń mańyzdy sátterin kúndelikke túsirip qaldyrǵan ǵalym Máskeýde oqyǵan kezeń onyń saıası tanymyn túbegeıli aıqyndaǵan jyldar bolǵanyn jazady.
1963 jyly Bolathan Taıjan, Altaı Qadyrjanov, Ánýar Sartbaevtarmen birge «Jas tulpar» uıymyn quryp, erkindik, ádildik jolyndaǵy kúres jolyn bastap ketedi. Bul uıymnyń aınalasyna kileń bilimdi, rýhy oıaý jastar toptasyp, qazaqtyń sanasyn oıatýǵa, tól tarıhtyń aqtańdaq betterin arshýǵa umtylady.
1966 jylǵy Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń jınalysynda Murat Áýezov pen Bolathan Taıjan jastardyń atynan sóz alyp, ult, til taqyrybyna atyshýly baıandama jasaıdy.
«Murattyń sózi ár adamnyń kóńil túkpirinde sary sem bop qatyp jatqan ar men namysty oıatty, ishte qamalyp kelgen ult bolashaǵy jaıly ýaıymyna qozǵaý saldy. Onyń oılary men ótkir topshylaýlaryn jıylǵan jurt ýyzdaı jas jigittiń albyrt emotsııasy dep qabyldaǵan joq, meılinshe aqyl toqtatqan, ult bolashaǵyn bilimdarlyqpen batyl qozǵaı bilgen tolysqan azamattyń sózi dep aıryqsha qabyldady. Ulttyń assımılıatsııaǵa túsip, erteńgi bolashaǵy bulyńǵyr ekenin trıbýnadan ashyq aıtpaq túgili, sybyrlap sóılesýden jasqanatyn kezeńde Murat Áýezovtiń sózi bılik basynda otyrǵandar úshin ashyq kúngi naızaǵaıdaı qabyldandy» dep jazady Dýlat Isabekov.
Demek, «Jas tulpardyń» jastary Almatyǵa kelgennen keıin de kóp izdenip, kóp eńbektengen.
Sol izdenis ult tarıhy men mádenıetin túgendeýge arnalǵan «Kóshpeliler estetıkasy» deıtin ıntellektýaldyq maqalalar jınaǵy retinde 3000 tırajben jaryqqa shyǵady.
Biraq el ishine tarap úlgermeı, túgel joıylady.
Keıin «Jas tulpar» sapyndaǵy Oljas Súleımenov, Ánýar Álimjanov, Murat Áýezov, Bolathan Taıjan bastaǵan top Azııa men Afrıka jazýshylarynyń 50-den asa shyǵarmasyn qazaq tiline aýdaryp shyǵady.
Buǵan 1973 jyly Almatyda ótken Azııa jáne Afrıka elderi jazýshylarynyń V konferentsııasy túrtki bolsa kerek.
1989 jyly Semeı polıgonyn jabý mıssııasy úlken aýqymmen bastaý alǵanda bul istiń de basy-qasynda Murat Áýezov júrdi.
Qazaqstan táýelsizdik alǵan kezde ońtústiktegi eń alyp kórshi Qytaı Halyq Respýblıkasyna Elshi bolyp taǵaıyndalyp, jańa tarıhtaǵy qazaq-qytaı qarym-qatynasynyń irgesin qalasty (1992-1996 j.j).
Budan bólek Murat Áýezov eńbek jolynda (1981-1987 jyldar) «Qazaqfılm» kınostýdııasynda bas redaktor, Qazaqstan jazýshylar odaǵynda kórkem aýdarma jáne ádebı ózara baılanystar jónindegi alqa basshysy (1988-1990 jyldar), Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń halyq depýtattyǵyna saılanyp, parlamentaralyq baılanystar jónindegi komıtettiń tóraǵasy (1990 jyly), «Soros-Qazaqstan» qorynda atqarýshy dırektor, Ulttyq kitaphanada bas dırektor (2003-2006 jyldar) qyzmetterin atqardy.
Murat Áýezov oqyrman esinde 200-den astam ǵylymı-tanymdyq eńbektiń, «Ýaqyt baılanystyrýshy — jip» (1972), «Ippokrena. Ýaqyt qudyqtaryna barý» (1997) jáne «Qaıtý úshin ketý» (2002) sııaqty monografııalardyń avtory retinde qaldy.
