Muraǵatta qupııa saqtalyp kelgen ár qujatta adamnyń taǵdyry jatyr – arhıv qyzmetkeri
Alaıda óńirde jazyqsyzdan «halyq jaýy» atanyp, áli kúnge deıin aqtalmaǵandar jeterlik. Arhıv mamandary buǵan deıin qupııa saqtalyp kelgen qujattarmen, oblystyq basqarýshy organdardyń, prokýratýranyń, partııanyń qujattarymen, túrli aqparlarmen jumys istep jatyr. QazAqparat tilshisi osy jumystardyń bel ortasynda júrgen Aqjar aýdandyq arhıviniń qyzmetkeri Jandos Mádıqajyny sózge tartqan edi.
- Jandos Mádıqajyuly, Qyzyljar óńirinde tóte jazý jáne latynsha jazylǵan jazbalardy oqyp, aýdarma jasaı alatyn sanaýly maman bolsa, sonyń biri ózińizsiz. Bul bilimdi qaıda meńgerdińiz ?
- Negizi arnaıy oqymaǵanmyn, 1987-88-jyldary arab álipbıi men tóte jazýdy ákem úıretken edi. Ákem ómir boıy feldsher bolyp qyzmet atqardy. Ózi 7-8 jasynda aýyl moldasynan saýat ashyp, sońynan eki ıshan, bir haziretten bilimin jetildirilgen, quran ilimin erkin meńgergen qarı adam edi. Osylaı ákem arab jáne tóte jazý alfavıtin maǵan úıren dep jazyp berdi. Sol kezden kózimdi úıretip oqı bastadym. Ákem naýqastarǵa retseptini latyn árpimen, óziniń belgileýlerin tóte jazýmen jazatyn. Sol jazbalarymen qatar Ábý Nasyr Ál-Farabıdiń «Medıtsına týraly», «Qarý jaraq týraly» traktattaryn qyzyǵyp oqıtynmyn. Arab alfavıti men sonyń negizinde jazylǵan ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń tóte jazýy eki bólek. 1912-jyly qazaq balalarynyń saýatyn ashý maqsatynda qazaqqa tán «á», «ń», «u», «ú», «i», «g», «ó» áripteri kirgizilip 35 áripten turatyn alfavıt jasalǵan. Osy alfavıt 1928-29-jylǵa deıin qoldanysta bolyp, sodan keıin latyn alfavıtinde jazý nusqasyna ózgerdi. Keıin 38-39-jyldardan bastan qazirgi qoldanystaǵy kırıll árpine kóshti. Tóte jazý men latyn jazbasynyń baspada jazylǵan nusqasyn kóp adamdar oqı alady. Al adamdardyń jazǵan qoljazbasyn aıyryp oqý óte qıyn. Ózimniń qyzyq qasıetim bar, adamnyń qoljazbasyn biraz qaraǵannan keıin qınalmaı oqyp ketemin. Basqa adamdardan ereksheligim de osy qabiletimde bolar dep oılaımyn.
- Negizgi mamandyǵyńyz qandaı ?
- Meniń negizgi mamandyǵym mýzyka pániniń muǵalimi. 1993-2000-jyldary Monǵolııanyń astanasy Ýlan-Batordaǵy Mońǵolııa memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtyn syrttaı oqyp bitirgenmin. Keıin uly kóshpen Otanǵa oralyp, 11 jyl Aqjar aýdany Tuǵyrjap aýylynda, úsh jyldaı Talshyq eldi mekeninde mýzyka pániniń muǵalimi bolyp, bilim salasynda jumys istedim. Bıyl kóktem aıynan bastap aýdandyq arhıvtiń qyzmetkerimin. Arhıv qujattaryn aqtaryp, solarmen jumys isteımin, qoljazbalardy aýdaramyn.
- Memleket basshysy Q. Toqaevtyń tapsyrmasymen saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý boıynsha jer-jerde memlekettik komıssııalar jumys istep jatyr. Sonyń ishinde arhıv qyzmetkerlerine aıtarlyqtaı júk artylǵan. Jazyqsyz jala jabylǵandardy aqtaý boıynsha atqarylǵan jumys aıaqtalýǵa jaqyn ba?
- Saıası-qýǵyn súrgin qurbandaryn aqtaýdy Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev prezıdenttikke kelgennen keıin óziniń alǵashqy halyqqa úndeýinen bastap jolǵa qoıdy. Ár oblys-aýdandarda komıssııa qurylyp, jumys qolǵa alyndy. Oblystyq arhıvtiń basshysy, komıssııanyń jetekshisi, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Sáýle Málikovamen qazir tyǵyz baılanysta jumys istep jatyrmyn. Bul kisi oblysymyzǵa tanymal, arhıv salasynda kóptegen jyl qajymaı-talmaı izdenip ǵylymı jumyspen aınalysyp kele jatqan óte bilikti maman. Atqarylǵan, atqaryp jatqan jumystar ushan-teńiz. Áli kúnge deıin aqtalmaǵan saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń elektrondy málimetter bazasy qurylyp jatyr.
Prezıdentimizdiń tapsyrmasymen kelesi jyly kúz aıyna deıin barlyq oblys, aýdandarda bul jumys máresine jetpek. Ózim kezdestirgen qujattardaǵy adamdardyń barlyǵy standartty túrde sottalyp, daýys quqyqtary joıylǵan. «Japtym jala, jaqtym kúıe» - degendeı asyra-silteýshi sholaq belsendilerdiń kórsetýimen jasalǵandyǵy anyqtalyp otyr. Atqarylatyn jumystardyń bári ýaqyt enshisinde. Bul jumysqa áli kóp jyl izdenis pen zertteýler jasalyp, solaqaı saıasattyń talaı jazyqsyz ketken qurbandary anyqtalyp, aqtalady degen oıdamyn. Komıssııa quramynda bolmasam da sol jumystyń dál ortasynda júrmin dep aıtýǵa bolady.
- Buryn óte qupııa saqtalyp kelgen qujattarǵa qoldaryńyz jetti. Sizdi tań qaldyrǵan jazbalar bar ma ?
- Árıne, arhıv - eldiń ótken tarıhy. Buryn qupııa saqtalyp kelgen ár qujatta adamnyń taǵdyry jatyr. Jazbalardy oqyp otyrǵanda dál sol adamdardyń arasynda júrgendeı sezimde bolady ekensiń. Arhıvtegi árbir jazba men úshin baǵa jetpes qundy. Revolıýtsııaǵa deıingi adamdardyń ómir tirshiliginen, istegen jumystarynan málimet ár qujatta kezdesedi. Qoljazbadaǵy qazaqsha sóz saptaýlar, eski maqaldardyń sóılemge kirgizilip jazylýy, sonymen qatar keıbir qujattarda bir adam jaıynda aıtylǵanda, onyń jeti atasyna deıin kórsetilgen. Bul, ásirese, dúnıe-múlki konfıskeleýge ushyraǵan baılarǵa qatysty.
- Qandaı qyzyqty derekter taptyńyz?
- Jaqynda Muqametqalı Nurpeıisuly degen adamnyń tóte jazýmen jazylǵan hatyn aýdardym. Ol Qazaqstan úkimetiniń kommýnıst mekemeler keńesiniń 1929 jyly 27 tamyzdaǵy qaýlysy boıynsha iri baı sanalyp, dúnıe-múlki tartyp alynyp, ózi otbasymen jer aýdarylýy tıis bolǵan. Ózin aqtaý úshin hat jazyp, jaǵdaıdy túsindirgen ǵoı, aıtýynsha, ákesi Nurpeıis 12 jasta ákesinen jetim qalyp, sheshesi ekeýi qlǵan malmen kúneltken. Keıin úılenip, balalary erjetkennen keıin azyn-aýlaq mal jınaǵan. Nurpeıis qaıtqannan keıin balasy onyń malyn qosa baqqan. Osylaısha eki úı – 11 jannyń 130 qoı-eshkisi bolǵan. Biraq ony baı sanatyna qosyp jibergen. «Elge qaıyrymsyz, úkimetke kóz qarasy nashar dep baǵalaıtyn bolsa, 1921 jyly ashtyqta kedeılerge 15 qara soıyp tamaq bermes edim», delingen hatta.
Oblys arhıvine de baryp jumys istep jatyrmyn. Jańylmasam oblys arhıvinde 700 myńdaı qujat saqtalǵan eken. Qazaq eliniń astanasy Orynbor bolyp turǵandaǵy 1916 jylǵy metrkelik qujattar, Aqmola gýbernııasymen Qaraǵandy, Kókshetaý, Qyzyljar ýezdik atqarý komıtetteri jáne joǵarǵy sot jazbalary, 1916-37 jyl aralyǵyndaǵy qujattar, ár jyldardaǵy oblystyq atqarý komıteti, aýdandyq atqarý komıtetteriniń qaýly-qararlary jazylǵan qujattarymen jumys istedim. Amandyq bolsa áli de talaı qundy qujattardy kezdestiretinime senimim zor.
- 1921 jyly Qyzyljar óńirinde halyqtyń tolqýy bolyp, ol tarıhta «Esil kóterilisi» degen atpen qalǵanyn ekiniń biri bile bermeıdi. Oǵan qatysqan 200-deı adam atylyp ketken eken. Osy oqıǵa jaıynda ne aıtar edińiz ?
- Aýdan jáne oblys arhıvinde bul jóninde óz basym áli naqty derek kezdestire alǵan joqpyn. «Qyzyljardyń sherli tarıhy» atty Sáýle Zeınollaqyzynyń úsh tomdyq ǵylymı zertteý kitabyn oqyǵan adam «Esil kóterilisine» qatysty óte kóp maǵlumat pen derekter taba alady. Óz basym bul kóterilistiń sońy «qyzyl» ımperııanyń Alash arystary men jazyqsyz jandardy qýdalaý naýqanyna alyp bardy dep topshylaımyn.
- Osy bir jumysty atqarýda qandaı da bir qıyndyqtar boldy ma ?
- Ár jumystyń óz qıyndyǵy bolady ǵoı. Munda da solaı. Kóne qujattar qanshama syrdy saqtap jatyr, buryn qupııa saqtalyp kelgen qujattardy aqtaryp, ony aýdarý maǵan úlken jaýapkershilik júkteıdi. Munda qanshama adamnyń taǵdyry jatyr ǵoı. Baspa árpimen jazylǵan jazbalardy oqýǵa ońaı. Qoljazbany oqý óte kúrdeli, kóp ýaqyt alatyn dúnıe. Keı sózder burmalanyp jazylǵan, sondyqtan maǵynasyn túsiný qıyn. Mysaly, keı quraldar «trashpy», «labareıka», «molotelka» dep jazylǵan. Sonymen qatar qanshama jyl shań basyp jatqan eski qujattardy ashyp oqıyn deseń úlbirep, jyrtylaıyn dep tur. Juqa qaǵazdardy paraqtap ashý óte bir qıyn dúnıe eken. Bastapqyda bir betti aýdaryp shyǵý úshin eki-úsh kún qınalǵan kezderim de boldy. Qazir tóselip aldym.
- Áńgimeńizge rahmet!
