Munaı-gaz salasynyń ókilderi eńbek qaýipsizdigin talqylady
«HSE paıda kózi retinde» degen taqyryppen ótken forýmdy ekinshi jyl qatarynan «QazTransOıl» kompanııasy uıymdastyryp otyr. Forýmǵa qatysýshylar eńbek qaýipsizdigi men óndiristiń qorshaǵan ortaǵa tıgizetin áserin azaıtý máselelerin talqylaýda. Sharaǵa «QazMunaıgaz» kompanııasynyń barlyq enshiles kásiporyndary, KRO, TSO, Adjıp Kaspıan Sı B.V., Adjıp Qarashyǵanaq B.V., «Arm Wind» JShS, «Semizbaı-U» JShS ókilderi de shaqyrylǵan. Forýmdy bastaǵan «QazTransOıl» AQ-nyń atqarýshy dırektory Dımash Dosanov tehnologııa damyǵan dáýirde qaýipsizdikti saqtaýdyń jańa talaptary paıda bolǵanyn atady.
«Óndiriste qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin áýeli qoldanylatyn materıaldar men qondyǵylardyń sapalysyn tańdap alý qajet. Bul – jobalaý kezinde eskeriletin másele. Ekinshiden, barlyq deńgeıdegi qyzmetkerlerdiń qaýipsizdik týraly teorııalyq bilimin jetildirip otyrý qajet. Úshinshiden, qondyrǵylardy ýaqtyly tekserý men synaqtan ótkizip otyrý mańyzdy. Osy turǵydan alǵanda, bizdiń salada atqarylatyn sharýa áli kóp. Biz óndiristik ǵımarattarymyzdy udaıy jetildirip otyrýǵa tyrysamyz. Ózimizde bolǵan oqys oqıǵalardan da, álemde bolyp jatqan aýyr apattardan da sabaq alýǵa tyrysamyz. Merdiger uıymdardaǵy jumysshylardyń sanamaǵannyń ózinde «QazTransOıl» kompanııasynda 7 000-nan astam jumysshy bar. Sonyń báriniń bas amandyǵy bizdiń moınymyzda», - degen Dımash Dosanov qaýipsiz óndiris degen túsinikti jańa deńgeıge kóterý qajettigin aıtty.
«Eki jyldan beri biz jańa deńgeıge umtylyp jatyrmyz. Aıyppuldar men qaıǵyly oqıǵalardan qoryqqandyqtan ǵana emes, ózimiz eńbek etip júrgen kompanııanyń abyroı-bedeli úshin de tyrysý qajet. Barlyq normalardy saqtaý – basty talap bolýy kerek. Sol talaptardyń saqtalmaýynan aıyppuldar men ótemder retinde qanshama shyǵyn shyǵaryp jatqanymyzdy bıýdjetti esepteýshi mamandar jaqsy biledi. Mazýt sińgen topyraq úshin, qoqysty durys tókpegeni úshin aıppyul tóleıtin kezder jıi kezdesedi. Bunyń bári kompanııa úshin qarjylaı shyǵyn bolsa, tabıǵat úshin ekologııalyq zalal», - dedi kompanııa basshysy.
Forýmǵa kelgen kásiporyn basshylarynyń nazaryna eńbek jáne ekologııalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýge arnalǵan tsıfrly baqylaý júıeleri arnaıy kórmede usynyldy. Arasynda 100 paıyz otandyq ónim usynýshylar da bar.
«Biz bul forýmǵa eki birdeı qondyrǵylyq keshen alyp keldik. Birinde fotobeıne arqyly tirkeý jáne alkogoldik testileý júrgiziledi. Ekinshisi jumysqa kelgen qyzmetkerdiń dene temperatýrasy men qan qysymyn, qan quramyndaǵy alkogol men esirtki zattyń mólsherin anyqtaıdy. Ázirge eki júıe Qazaqstan boıynsha 2 kásiporynda synaqtan ótip jatyr. Mysaly, Qostanaı oblysynyń Rýdnyı kenishinde bizdiń keshen arqyly testileýden ótken 30 adamnyń ekeýinen alkogol, birinen marıhýana anyqtaldy. ıAǵnı, bul másele otandyq óndiris úshin ózekti degen sóz», - deıdi óndirýshiniń resmı ókili Ámir Jeńisov.
Forým aıasynda munaı-gaz salasynyń ókilderi óndiristik jaraqatty azaıtý máselesin talqylap, HSE tsıfrlandyrý júıesi men 5S únemdi óndiris júıesiniń engizý tájirıbesin talqyǵa saldy.
Keshke deıin jalǵasatyn sharada óndiristik táýekelderdi baqylaý, qalpyna keletin zııandy energııa kózderin qaıta óńdeý, qaýipsizdik mádenıetin kóterý máseleleri qaralmaq.
