Muhtar Qul-Muhammed Atyraý oblysynyń ekonomıkalyq ahýalymen tanysty
Baspasóz málimetterine qaraǵanda, Muhtar Qul-Muhammed Atyraý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaevpen birge «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasy arqyly qarjylaı qoldaý kórsetilgen jáne ındýstrııaldy-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda salynǵan zaýyttarda boldy. Sondaı-aq, «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha salynǵan kóp páterli turǵyn úılerdiń qurylys jumystarymen tanysty.
Atyraý oblysy elimizdegi eń iri munaı óndiretin óńirlerdiń biri ekeni barshaǵa málim. Sonymen qatar búginde oblysta shıkizatqa táýeldilikten arylyp, ekonomıkanyń ózge sektorlaryn damytýǵa erekshe mán berilýde. Munda osy jyldyń toǵyz aıynda ónerkásiptik óndiris kólemi 4 trln. teńgeni quraǵan. Bul ótken jyldyń sáıkes merzimimen salystyrǵanda shamamen shırek esege artyq kórsetkish. Indýstrııalandyrýdyń 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan birinshi besjyldyǵynda oblysta 28 jańa joba iske qosylyp, nátıjesinde 2,1 myń jumys orny ashyldy. Kelesi 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan ekinshi bes jyldyqta 3,5 myń adamdy jumyspen qamtýǵa múmkindik beretin taǵy 26 joba júzege asyrylmaq.
«Nur Otan» partııasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary polıetılendi jáne metallplastıkalyq qubyrlar men qubyr jelisine arnalǵan armatýra shyǵaratyn «Shevron MunaıGaz Ink» kompanııasyna bardy. Bul kásiporyn ındýstrııaldy-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda iske qosylǵan. Onda tehnologııalyq úderisterdi baqylap jáne basqaryp otyrýǵa múmkindik bar. Ol úshin arnaıy mıkroprotsessorlyq tehnıkalarmen jabdyqtalǵan eýropalyq jetekshi óndirýshilerdiń qazirgi zamanǵy qondyrǵylary ornatylǵan. Soǵan oraı Atyraýda shyǵarylǵan polıetılendi qubyr sapasy jaǵynan Batys Eýropa men AQSh-ta óndiriletin ónimnen esh kem emes.
Zaýyttyń óndiristik qýaty jylyna 450 tonna polıetılendi qubyr men 30 myń synaly ysyrma daıyndaýǵa qaýqarly. Osy rette Atyraýda shyǵarylatyn qubyr jelisine arnalǵan armatýralar jarty ǵasyrǵa deıin qaltqysyz qyzmet etetinin atap ótken jón. Óıtkeni, ony tot baspaıdy, sýdyń dámdik qasıetterin ózgertpeı, sol kúıinde saqtaıdy jáne olar qudyqsyz tásilmen ornatylady. Sondaı-aq, mundaı tásil sý bólýdi baqylap, resýrstardy únemdeýge múmkindik beredi.
Zaýyt jumysynyń tehnologııalyq múmkindigimen tanysqan Muhtar Qul-Muhammed bul kásiporyn Elbasymyzdyń Qazaqstandy Úshinshi jańǵyrtý bastamasynyń nátıjesi ekenin aıtty.
«Atyraýdyń elimizdegi eń iri munaıly óńir ekenin bári biledi. Elbasymyz tek munaımen shektelip qalmaı, oblys ekonomıkasyn ártaraptandyrý kerek ekenin únemi aıtyp keledi. Dál osy zaýytta TMD elderinde ǵana emes, Batys Eýropanyń ózinde básekege qabiletti, joǵary sapaly ónim shyǵarylady. Mine, búgin bizge keregi de dál osy», - dedi Muhtar Qul-Muhammed.
«Bıznestiń jol kartasy-2020» bıznesti qoldaý men damytýdyń biryńǵaı baǵdarlamasy boıynsha Atyraý oblysynda 514 jobaǵa memlekettik qoldaý kórsetilip, sońǵy úsh jylda nesıe portfeliniń kólemi 33 mlrd. teńgeden asqan.
Sonymen qatar partııa tóraǵasynyń birinshi orynbasary optıkalyq kabel shyǵaratyn «PKF Kontınet Ko LTD» zaýytynda boldy. Atalǵan kásiporyn memlekettiń qoldaýymen 483 mln. teńge kóleminde sýbsıdııa alyp, jumys isteýde. Zaýyttyń óndiristik qýaty bir aýysymmen jumys istegenniń ózinde jylyna 5 myń shaqyrym kabel daıyndaýǵa múmkindik beredi. Al úsh aýysymda bul kórsetkish 12 myń shaqyrymǵa deıin artady. Soǵan sáıkes kásiporyn atalǵan ónimge degen el ishindegi suranystyń 40 paıyzyn qamtamasyz etip otyr. Zaýytta dýaldi oqytý júıesi engizilgen. Nátıjesinde jyl saıyn jergilikti polıtehnıkalyq kolledjdiń ondaǵan stýdenti osy jerde tájirıbeden ótip, biliktilikterin arttyrýǵa múmkindik alýda.
Elbasymyzdyń barsha nurotandyqtarǵa memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyrý úshin bólingen qarajattyń maqsatty ári tıimdi jumsalýyna únemi baqylaý júrgizýdi tapsyrǵany belgili. Soǵan oraı Muhtar Qul-Muhammed óńirdegi eń iri qurylys alańynda bolyp, Memleket basshysy tapsyrmasynyń oryndalýyn baqylap qaıtty. Jalpy Atyraý qalasynda turǵyn úı qurylysy asa qarqyndy júrgizilýde. Endi bir jyldan keıin qalanyń «Bereke» shaǵyn aýdanynda ǵana «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha kóp páterli 44 jańa úı paıdalanýǵa berilmek. Olardyń 15-i qazirdiń ózinde salynyp qoıylǵan. Osynaý aýqymdy qurylys jumystary aıaqtalǵan soń birden 4 myń atyraýlyq otbasy baspanaly bolyp, qonys toıyn toılaıdy dep kútilýde. Sondaı-aq, bolashaqta osy aýdanda 1200 oryndyq mektep pen eki balabaqsha salý máselesi qarastyrylýda.
